Barbaroŭ

Barbaroŭ
valgevene	Барбароў * / Barbaroŭ *transkriptsioon: Barbarov
vene	Барбаров (Barbarov)
Elanikke	275 (2010)
Koordinaadid	51° 54′ N, 29° 29′ E

Barbaroŭ (transkribeerituna Barbarov, venepäraselt Barbarov, poola keeles Barbarów) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Homieli oblastis Mazyri rajoonis, Barbaroŭ külanõukogu halduskeskus. Asula asub oblasti keskusest Homielist 166 kilomeetri kaugusel Prõpjatsi jõe kaldal.

Külas on algkool, kultuurimaja ja raamatukogu, seal asub ka jõesadam. Vaatamisväärsusteks on sealne mõisakompleks ja park.

Aastal 1908 sündis seal valgevene põllumajandusteadlane Michaił Macapura.

Ajalugu muuda

Küla on kirjalikes allikates esmamainitud 1431. aastal. Aastast 1761 kuulus Barbaroŭ Oskierkadele. Adam Kirkor avastas alevist sel perioodil püstitatud võimsa mitme torni, muldvalli ja vallikraaviga kindluse jäänused, ent kindlust ennast tolle perioodi kirjalikes allikates mainitud ei ole.^[2] Aastal 1779 ehitati sinna õigeusu kirik.

Aastal 1793 läks küla teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Barbaroŭ hakkas kuuluma Minski kubermangu ja Mozõri maakonda. Ühtlasi sai selle omanikuks Jacob Johann von Sievers, kes aga aastal 1808 selle Holstidele edasi müüs. Aastal 1795 sai Barbaroŭ alevi staatuse. Aastast 1833 on teada, et alevis olid kõrts, neli vesiveskit ja kai. XIX sajandi keskpaigas rajasid alevi omanikeks saanud Horwatid Prõpjatsi kaldale uhke mõisakompleksi, mille juures asus ka viie tiinu suurune park.^[3] Horwatide suguvõsa valdusse jäi alev kuni I maailmasõjani.^[2]

Aastal 1919 läks Barbaroŭ Valgevene NSV koosseisu.^[4] Aastal 1924 muudeti selle staatus külaks, ühtlasi sai Barbaroŭst kohaliku külanõukogu halduskeskus. Samal aastal asutati külas kolhoos «Серп и молот», mis aastal 1930 sai uue nime «Новый Барбаров». II maailmasõja ajal põletasid saksa karistussalklased küla maha. Tänapäeval on asulast saanud agrolinnake.^[5]

Viited muuda

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2020. Vaadatud 2. novembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^2,0 ^2,1 Roman Aftanazy: Dzieje rezydencji na dawnych kresach Rzeczypospolitej. T. 1: województwa mińskie, mścisławskie, połockie, witebskie. Zakład Narodowy im. Ossolińskich, 1991, lk. 18–21. ISBN 8304037130.
↑ Barbarów Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. T. I: Aa – Dereneczna. Warszawa, 1880.
↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2018. Vaadatud 2. novembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[R6Y10-1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2020. Vaadatud 2. novembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[Kants-2] 2,0 ^2,1 Roman Aftanazy: Dzieje rezydencji na dawnych kresach Rzeczypospolitej. T. 1: województwa mińskie, mścisławskie, połockie, witebskie. Zakład Narodowy im. Ossolińskich, 1991, lk. 18–21. ISBN 8304037130.

[3] Barbarów Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. T. I: Aa – Dereneczna. Warszawa, 1880.

[FZsWk-4] 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2018. Vaadatud 2. novembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]