Barbara Liskov
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2021) |
Barbara Liskov (sünninimega Barbara Jane Huberman; sündinud 7. novembril 1939 Los Angeleses California osariigis) on Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane.[1][2]
Barbara Liskov | |
---|---|
Barbara Liskov. 2010. | |
Sündinud |
7. november 1939 Los Angeles, California, USA |
Rahvus | ameeriklane |
Haridus |
California ülikool Berkeleys Stanfordi ülikool |
Abikaasa | Nathan Liskov (1970-) |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | arvutiteadlane |
Töökohad | Massachusettsi Tehnoloogiainstituut |
Tuntumad tööd |
operatsioonisüsteem Venus programmeerimiskeeled CLU ja Argus Liskovi asendusprintsiip |
Doktoritöö | "A Program to Play Chess End Games" (1968) |
Doktoritöö juhendaja | John McCarthy |
Tunnustus |
IEEE John von Neumanni medal (2004), A. M. Turingi auhind (2008), IEEE arvutipioneeriauhind (2018) |
Ta on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) kõrgeima tiitliga inseneriteaduse professor[1][2] ning üks esimesi naisi USA-s, kes on saanud doktorikraadi arvutiteaduses.[2] Ta on Turingi auhinna laureaat,[2] kes defineeris Liskovi asendusprintsiibi.[3]
Lapsepõlv ja haridus
muudaBarbara Liskov on Jane Huberman Siegeli ja Moses Hubermani vanim laps.[4] Tal olid õed Alice Huberman ja Mary Huberman ning vend Robert Huberman.[4] Ema Jane oli koduperenaine ja kõrgetasemeline tantsija ning isa Moses oli väljapaistev maksujurist.[1][4] Barbara oli juba 1950ndatel keskkoolis käies hea matemaatikas ja loodusteadustes, kuid tol ajal läks selles valdkonnas hästi väga vähestel tüdrukutel.[1] Liskov ise on öelnud, et ta hoidis madalat profiili – ta õppis kõiki matemaatika ja loodusteaduste aineid, mida kool pakkus, aga lihtsalt ei rääkinud nendest oma naissoost sõpradega.[1] 1961. aastal sai ta California ülikoolis Berkeleys bakalaureusekraadi matemaatikas.[2] Liskov meenutab, et sadakonna kursuslase seas oli ta üks kahest naisest.[5] Pärast lõpetamist töötas ta aasta aega Mitre korporatsioonis, kus avastas huvi programmeerimise vastu.[2] Seejärel kolis Liskov Harvardi, et töötada masintõlke ja inimkeeltega.[2] 1968. aastal kaitses ta Stanfordi ülikoolis oma tehisintellektiga seostuva doktoritöö „A Program to Play Chess End Games“ („Programm, mis mängib male lõppmänge“).[2][6]
Karjäär ja saavutused
muudaPärast doktorikraadi omandamist kandideeris Barbara Liskov tööle Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti (MIT), kuid tema avaldust isegi ei kaalutud, kuna ta on naine.[5] Siiski õnnestus Liskovil 1968. aastal saada erialane töökoht Mitre korporatsioonis Bedfordis, kus ta töötas teadlasena neli aastat.[1] Mitres tehtud uurimustest artikleid avaldades sai esimest korda üks tema artiklitest auhinnatud.[5] 1971. aastal pidas ta avaliku teadusloengu.[5] Seejärel kutsuti Liskovit nii MIT-sse kui ka California ülikooli Berkeleys tööle kandideerima, ning ta asus tööle MIT-s.[5]
1972. aastal avaldas Barbara Liskov artikli eksperimentaalse operatsioonisüsteemi Venus disainist.[7] Operatsioonisüsteem Venus oli varane näide reglementeeritud disainiga operatsioonisüsteemist.[8] Lisaks arendas ta aastatel 1974-1975 koos oma õpilastega programmeerimiskeele CLU[9] ja 1980. aastatel koostöös teiste MIT töötajatega programmeerimiskeele Argus.[10] CLU oli üks varasemaid ja täielikumaid keeli, mille aluseks olid abstraktsetest andmetüüpidest tuletatud moodulid.[8] Hiljem laiendas Argus paljusid CLU ideid jaotatud programmeerimisele ning sisaldas esimesi versioone pesastatud operatsioonidest, mille eesmärk oli säilitada ennustatavaid omadusi.[8] Liskov arendas välja andmete abstraheerimise, mis on objektorienteeritud programmeerimise aluseks.[1] CLU ja Argus on aluseks paljudele keeltele, nt Java ja C#, mida kasutatakse tihti personaalarvutite ja internetirakenduste programmeerimisel.[1] Tänu Liskovi tööle programmeerimiskeelte disainimisel on tänapäevane tarkvara töökindlam ning vastupidav eksimuste ja häkkimise suhtes.[1] Liskov ise on öelnud, et tänapäeval kasutatavad programmeerimiskeeled baseeruvad suures osas CLU keelel, kuigi programmeerijad ise ei pruugi seda teada.[1] Lisaks arvab ta, et tema tehtud töö lihtsalt ootas tegemist ning ta juhtus olema õigel ajal õiges kohas.[1]
1987. aastal tutvustas ta Liskovi asendusprintsiibi ideed.[3] 1994. aastal kirjutas ta koos Jeannette Wingiga artikli „A behavioral notion of subtyping“ („Alamtüüpimise käitumuslik mõiste“), kus nad defineerisid Liskovi asendusprintsiibi formaalselt.[11] Nimetatud printsiip ütleb järgmist:
Olgu Φ(x)
omadus, mis on T
tüüpi objektide x
jaoks tõestatav.
Siis Φ(y)
peaks kehtima S
tüüpi objektide y
jaoks, kus S
on T
alamtüüp.[3]
Liskovi asendusprintsiip on üks Robert C. Martini viiest kuulsast SOLID-disainiprintsiibist.[3]
2002. aastal tõsteti Barbara Liskovit esile ajakirja Discover novembri väljaandes ilmunud artiklis "The 50 Most Important Women in Science" ("50 kõige olulisemat naist teadusvaldkonnas"), kusjuures ta oli selles nimekirjas ainuke arvutiteadlane.[12]
2004. aastal sai Liskov IBM Corporationi spondeeritud IEEE (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) John von Neumanni medali.[13] Seda medalit antakse välja silmapaistvate tulemuste eest arvutitega seotud teaduses ja tehnoloogias alates aastast 1990.[13]
2005. aasta 19. novembril, ETH (sks Eidgenössische Technische Hochschule, Konföderatsiooni Tehnikakõrgkool) päeval, said Barbara Liskov ja Stanfordi ülikooli emeriitprofessor Donald E. Knuthi ETH Zürichi audoktoriks.[14] Samaks ajaks olid ETH 150. aastapäeva puhul Barbara Liskov ja Donald E. Knuth kutsutud kõnesid pidama.[15]
2008. aastal nimetas ACM (ingl Association for Computing Machinery, masinarvutuse ühendus) Barbara Liskovi A. M. Turingi auhinna laureaadiks.[8] Turingi auhind on arvutiteaduse kõige prestiižsem auhind,[16] seda on nimetatud arvutiteaduse Nobeli auhinnaks.[1] Liskov võitis auhinna murranguliste uuringute eest programmeerimise valdkonnas.[8] Ta andis panuse programmeerimiskeelte ja süsteemidisaini nii praktilistesse kui ka teoreetilistesse alustesse, eriti seoses andmete abstraheerimise, veataluvuse ja jaotatud programmeerimisega.[8] Liskov on teine naine, kes on saanud Turingi auhinna.[1]
2018. aastal autasustati Barbara Liskovit tema elutöö eest IEEE arvutiseltsi arvutipioneeriauhinnaga.[5]
Viited
muuda- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Liz Karagianis (2009). "Top Prize". Spectrum. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tom van Vleck (2008). "Barbara Liskov". ACM A.M. Turing Award. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Thorben Janssen (11.04.2018). "SOLID Design Principles Explained: The Liskov Substitution Principle with Code Examples". Stackify. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Jane Siegel". Legacy. 24.01.2010. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Susan D'Agostino (20.11.2019). "The Architect of Modern Algorithms". Quanta Magazine. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Barbara J. Huberman (19.08.1968). "A Program to Play Chess End Games" (PDF). Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Barbara H. Liskov (1972). "The design of the Venus operating system". Communications of the ACM. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "ACM Names Barbara Liskov Recipient of the 2008 ACM A.M. Turing Award". 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2012. Vaadatud 31.01.2021.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "CLU". Codelani. 09.08.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2021. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "Argus (programming language)". Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Barbara H. Liskov, Jeannette M. Wing (1994). "A behavioral notion of subtyping". ACM Transactions on Programming Languages and Systems. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Kathy A Svitil (01.11.2002). "The 50 Most Important Women in Science". Discover Magazine. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 13,0 13,1 "IEEE-LEVEL AWARDS" (PDF). Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "Honorary Doctors". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2013. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "Distinguished Lecturers Barbara Liskov and Donald E. Knuth". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2013. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Robert Weisman (10.03.2009). "Top prize in computing goes to MIT professor". The Boston Globe. Vaadatud 31.01.2021.