Balbieriškis

Balbieriškis
leedu	Balbieriškis
poola	Balwierzyszki
	Balbieriškise vapp
	Elanikke: 966 (2011)
	Koordinaadid: 54° 31′ N, 23° 54′ E

Balbieriškis on alev (endine linn) Leedus Prienai rajoonis, Balbieriškise valla halduskeskus. Alev asub merepinnast 80–95 meetri kõrgusel, paigas kus Peršėkė jõgi Nemunasesse suubub. Alevi lähistel on Nemunase jõe kaldal 1700 meetri pikkune ja 40 meetri kõrgune paljand.^[2]

Balbieriškises on keskkool, muusikakool ja raamatukogu. Alevis asub kruusakarjäär.

Ajalugu

Asula rajati XV sajandi lõpus või XVI sajandi alguses, mil piirkonda hakkasid asustama leedulased. Aastal 1502 andis Zygmunt I sealsed metsad preisi kaupmehele Hanus Sudormannile. Ühe teooria kohaselt sai asula tolle kaupmehe järgi nime Hanusiške. Hanus rajas sinna metsa ka mõisakompleksi, mille Zygmunt I aastal 1507 andis aga moskvalasele Matvei Mikitinitšile. Tol aastal on esmamainitud kirjalikult ka Balbieriškist.

Balbieriškise kirik aastal 2010

Alev asus paigas, kus Nemunasesse suubus Barbiera oja, Nemunasel asus aga Barbė või Barbiera kärestik. Umbkaudu aastal 1520 rajati sinna esimene kirik ja loodi katoliku kihelkond, samal aastal sai asula Magdeburgi õigused. Aastail 1612–1644 oli sealne kirik kohaliku luteri kihelkonna kihelkonnakirikuks. Aastal 1731 laiendati alevi kaubandusprivileege ja see kujunes tähtsaks hobusekauplemise keskuseks. Mõisa juures asus tollel ajal õllevabrik.

Aastal 1776 kaotas Balbieriškis seetõttu, et oli olnud eraõiguslik alev, Magdeburgi õigused.^[3] Aastal 1782 laastas alevit tulekahju. Aastail 1795–1807 kuulus asula Preisimaale, kus sellel oli aastail 1797–1801 linna staatus. Saksa keeles olid asula kohta kasutusel nimekujud Bauwerischeck ja Bauwersk. Novembriülestõusu järel läks alev tsaari valdusse. See andis sealse mõisa Tadeusz Tyszkiewiczile rendile, aastal 1841 läks alev aga ka juriidiliselt Tyszkiewiczite valdusse. 31. mail 1870 kaotas Balbieriškis ka alevi staatuse ja muudeti külaks.

Balbieriškis aastal 1906

Aastal 1913 rajati külla piiritusevabrik, aastal 1926 avati seal aga tütarlastele mõeldud põllumajanduskool. Samal ajal tegutses seal ka juutide algkool. Juute oli asulas palju – 1851. aastal oli alevi 1904 elanikust juute 1108. Vene riigis oli asula kohta kasutusel nimekuju Бальвержишки.^[4]

Aastal 1944 põles suurem osa alevist Teise maailmasõja lahingute tõttu maha, järgmisel aastal avati seal aga keskkool. Aastal 1946 hakkasid alevi ümbruskonnas tegutsema leedu metsavennad. Aastal 1949 sai Balbieriškisest kohaliku kolhoosi keskasula. 15. mail 1958 sai Balbieriškis taas linnaõigused. Aastal 1992 sai Balbieriškisest taas alev,^[5] ühtlasi likvideeriti sealne kolhoos.

Aastal 2013 põles maha sealne puidust kirikuhoone.

Koolimaja
Vaade Balbieriškise paljandilt
Kutsekool

Tuntud elanikke

Mykolas Krupavičius – Leedu poliitik
Stanislovas Žvirgždas – Leedu fotograaf
Vidmantas Egidijus Kurapka – Leedu jurist

Viited

↑ [1]
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Simas Sužiedėlis, ed. (1970–1978). "Balbieriškis". Encyclopedia Lituanica. I. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. lk. 245. LCC 74-114275.
↑ Бальвержишки. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 2А (4) : Ауто — Банки. С.-Петербургъ, 1891., 839 lk.
↑ [2]

Välislingid

[1] [1]

[2] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[3] Simas Sužiedėlis, ed. (1970–1978). "Balbieriškis". Encyclopedia Lituanica. I. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. lk. 245. LCC 74-114275.

[4] Бальвержишки. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 2А (4) : Ауто — Банки. С.-Петербургъ, 1891., 839 lk.

[5] [2]

[2]

[1]

[3]

[4]

[5]