Badžau keel
Badžau keel (Indoneesia badžau keeles ja lääneranniku badžau keeles Sama) on keel, mida kõnelevad badžaud Kagu-Aasias, peamiselt Kalimantani ja Sulawesi saartel.
| badžau keel (Sama) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Malaisias, Indoneesias |
| Piirkonnad | Borneo, Sulawesi |
| Kokku kõnelejaid | 205 000 |
| Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond Lääne-Austroneesia keelkond Barito keeled badžau keel[1] |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | bdr |
| ISO 639-2 | bdl |
Badžau keel jaguneb teisenditeks, millest suurimad on Indoneesia badžau keel[2] ja Lääneranniku badžau keel.[3] Käesolev artikkel keskendub peamiselt Lääneranniku badžau eripäradele.
Staatus ja kõnelejad muuda
Badžau keelel on tänapäeval umbes 205 000 kõnelejat (kellest 150 000 kõneleb Indoneesia badžaud ja 55 000 Lääneranniku badžaud). Mõlemad suuremad badžau keeled kuuluvad ohustatud keelte hulka.[2][3]
Lääneranniku badžaud räägitakse peamiselt Sabah' osariigi läänerannikul, Malaisias ning väiksematel aladel Borneo saare põhja- ja idaosas.
Morfoloogia ja struktuur muuda
Badžau keeles kasutatakse ladina tähestikku, kirjaviis välja töötatud 1998. aasta paiku.[3] Verbimorfoloogia kohapealt on lääneranniku badžaule omane tegija märkimine ja sihitise mittemärkimine nii transitiivsete kui ka intransitiivsete tegusõnade tüvedes.[4]
Fonoloogia[4]
Badžau keeles on 23 foneemi, neist 17 on kaashäälikud ja 6 täishäälikud.
- Kaashäälikud – k, p, t, g, b, d, dʒ (j), g, m, n, ɲ (ny), ŋ(ng), r, s, j (y), w, l
- Täishäälikud – a, e, i, o, u, ə
Pikemad vokaalid moodustatakse sarnaselt eesti keelega kahekordselt märkides. Suurem osa laensõnu pärineb malai keelest, väike osa inglise keelest. Malaikeelsete laensõnade puhul asendatakse häälikuid mida badžau keeles ei kasutata:
- Nt. Malai [tʃ] -> badžau keeles [s] ; [h] kaotatakse ära; [f] -> [p];
- cara -> sara (meetod)
- habis -> abis (lõpetatud, läinud)
- faham -> paam (aru saama, mõistma)
Morfoloogia[4]
Üldnimisõnad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest silbist
- Nt uran (vihm); tengangang (ämblik)
Isikulised asesõnad:
- aku, kiti/kami, kau, kaam, iyo, gai
Küsivad asesõnad:
- sian (kes), iyan (mis)
Kohamäärused:
- jata' – kohal/peal
- dia' – all
- diam – sees
- luar – väljas
- bunda' – ees
- buli' – taga
- sedi – kõrval
- tenga' – keskel
- torong – ääres, serval
- dembila' – teisel pool, vastas
- kuanan – paremal
- gibang – vasakul
- kon – kuni (selleni)
Liitsõnamoodustus:
- bue' susu – piim (bue' – vesi + susu – rind)
- bue' moto – pisar (bue' – vesi + moto – silm)
- langallaw – lõuna (langa – kõrgus, tipp + ellaw – päev)
- manuk taun – metskana, metsik kana (manuk – kana + taun – mets)
Arvsõnad 1–10:
- 1 – isa'/dikau'
- 2 – duo
- 3 – telu
- 4 – empat
- 5 – limo
- 6 – enam
- 7 – pitu'
- 8 – wau'
- 9 – siam
- 10 – sepu
Keelenäide:
- Suap-suap tu nya’ ke-tentu-an ruo ni, podo enggai ko’ t-in-unggu-an
- (Hütt oli lagunenud, kuna selle eest ei hoolitsetud)
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "EKI Maailma keelte loend".
- ↑ 2,0 2,1 "Indoneesia badžau keele sissekanne Ethnologue'is" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 "Lääneranniku badžau sissekanne Ethnologue'is" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 Mark T.Miller (august 2007). "A Grammar of West Coast Bajau" (PDF) (inglise keeles). Vaadatud 14.11.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink]