Avalikustamise strateegia

Avalikustamise strateegia on peamiselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste, vähem teiste organisatsioonide strateegia avalikkuse teavitamiseks ning dokumentide avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks.

Avalikustamise strateegia ruumilise planeerimise kontekstis on elanikkonna (kodanike), ettevõtjate, maaomanike ja teiste huvitatud isikute kaasamine arengukava või planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilisse hindamise protsessi. See on vajalik, sest planeeringute koostamine on planeerimisseaduse järgi kohustuslik läbi viia avalikult ja avalikkust kaasavalt.

Avalikustamise strateegia võib olla samuti vajalik oluliste otsuste, arengukavade, projektide vms koostamisel. Samuti võib avalikustamise strateegia olla vajalik ettevõtetel uute toodete või teenuste või oluliste juhtkonna muudatuste, omaniku vahetuse vms tutvustamiseks.

Avalikustamise strateegia olulisus peitub selles, et teadlikult ja õiges järjekorras ning õigetele sihtrühmadele infot andes välditakse segadust, vastutöötamist jms ebasoodsaid olukordi. Praktikas on negatiivse avaliku arvamuse positiivseks muutmine pikk ja keerukas protsess. Avalikustamise strateegia puudumisest lähtuvalt on mitmed planeeringud ja projektid jäänud ellu viimata. Samuti võib avalikustamise strateegia puudumine tekitada ettevõtte töötajate või ettevõtte klientide seas segadust, mille tulemuseks on kas töölt lahkumine või lepingute ülesütlemine.

Välislingid

• Kaur Lass. Trellid vaateakende ees – Eestis ei kasutata avalikustamise strateegiaid. Postimees 16.06.2007
• Kaur Lass. Elukeskkonna kvaliteedi määravad planeeringu koostamises osalejad, Keskkonnatehnika 5/2007
• Kaur Lass. Planeeringu edu tagab soosiv avalik arvamus, Äripäev 13.05.2009