Ava peamenüü

Austria meedia on meediasüsteem (massimeedia) Austrias.

See on 21. sajandi alul peamiselt kahe meediagigandi päralt – Austria Rahvusringhääling ORF ning „trükiajakirjanduse perekond“ Saksa meediagrupp Westdeutsche Allgemaine Zeitung, mis kontrollib kahte populaarsemat väljaannet neljast loetuimast: Neue Kroner Zeitungit ja Kurieri. Austria meediamaastiku toimimise kontroll on jagatud mitme föderaalinstitutsiooni vahel. Kõige olulisem on Föderaalkantselei roll, kes vastutab pressi toetusskeemide, eraraadiokanalite litsentside, ORF-i koosseisu ning filmi- ja audiovisuaalse produktsiooni eest. [1]

Sisukord

TrükiajakirjandusRedigeeri

AjalehedRedigeeri

2008. aasta seisuga ilmus Austrias 16 päevalehte ja 15 piirkondlikku ajalehte (välja arvatud tasuta väljaanded). Nädalalehti ja muid regulaarselt ilmuvaid perioodikaväljaandeid oli kokku 207. Päevalehti loeb regulaarselt 5,117 miljonit inimest ehk 72,9% potentsiaalsest lugejaskonnast (arvestus algab 14. eluaastast). Loetuimad väljaanded on tabloidformaadis päevalehed: Neue Kronen Zeitung, Kleine Zeitung, Österreich ja Kurier. Loetuimad kvaliteetlehed on Der Standard, Salzburger Nachrichten ja Die Presse. [2]

AjakirjadRedigeeri

2008. aasta seisuga ilmus Austrias 60 tasulist ajakirja. Alates 1950ndatest on Austria nädalaväljaannete ja ajakirjade turul domineerinud Best Germani väljaanded (Bunte, Stern jne). Olukord muutus täielikult 1980. ja 1990. aastatel, kui turule sisenes kord nädalas ilmuv pildiajakiri Die Ganze Woche (asutaja Kurt Falk). Veel suurema muutuse tõi kaasa 1992. aastal loodud nädalaajakiri NEWS [1]. [1]

Austria ajakirju annab välja kirjastus NEWS-Verlagsgruppe. Selle all ilmuvad praegu loetuimad Austria ajakirjad: NEWS, Profil, e-media, Format ja Trend.

  • Ajakiri NEWS [2] on klatšiajakiri, mille põhiteemadeks on poliitika ja prominendid. Lisaks kirjutatakse majandusest, spordist, kultuurist, moest, autodest ja harva ka teadusest. NEWS-i aastane käive on 150 miljonit eurot.
  • Ajakiri Profil [3] käsitleb tõsisemaid teemasid – Austria ja välispoliitika, majandus, ühiskond, teadus ja kultuur. Lisaks sisaldab karikatuure ja anekdoote. 2006. aasta seisuga oli Profilil 401 000 regulaarset lugejat.
  • E-media on üks kord kahe nädala jooksul ilmuv arvutiajakiri, mis sisaldab rubriike "Internet", "Arvutitarkvara", "Multimeedia", "Mängud", "Telekom ja mobiilid". E-media trükiarv on 72 000.
  • Ajakiri Format [4] ilmub kord nädalas ning kajastab teemasid poliitikast, kultuurist ja elustiilist. 2006. aastal oli Formatil 205 000 regulaarset lugejat.
  • Trend[5] on korra kuus ilmuv majandusajakiri. 2004. aasta seisuga oli sellel 378 000 regulaarset lugejat.

Audiovisuaalne meediaRedigeeri

Avalik-õiguslikul televisioonil ja raadiol on aegade algusest olnud väga tugev turupositsioon – Austria Rahvusringhääling (ORF) ei oma kontrolli mitte ainult kahe üleriigilise telekanali ja nelja üleriigilise raadiovõrgu üle, vaid reguleerib ka kogu riigi ülekandemehhanismi. Seaduse alusel juhib ORF-i haldusnõukogu, mis koosneb poliitiliste parteide, vabariigi valitsuse ja üheksa maakonna valitsuse esindajatest.[3] [1]

RaadioRedigeeri

Raadiokanalitest pakub ORF kolme üleriigilist ja üheksat kohalikku maakondlikku kanalit, mida kuulab igapäevaselt kokku 71,4% Austria elanikkonnast. Samuti edastab ta ka rahvusvahelisi raadiokanaleid Austria etnilistele vähemustele. Eraraadiokanalite hulgas domineerivad samad ettevõtted mis trükimeedias. [4]

  • Ö1 on üks neljast raadiokanalist, mida opereerib ORF. Ö1 programmis sisalduvad klassikaline ja džässmuusika, dokumentaalsaated, olemuslood, uudised, kuuldemängud, viktoriinid ja arutelud.
  • Ö2 (Radio Österreich 2) on üks neljast raadiokanalist, mida opereerib ORF. Regionaalsed programmid koos rahvamuusikaga.
  • Hitradio Ö3 on üks neljast raadiokanalist, mida opereerib ORF. Edastab pop- ja rokkmuusikat. See kanal oli kaua üks ainsaid avalik-õiguslikke kanaleid, kus oli lubatud esitada reklaami.
  • FM4 on üks neljast raadiokanalist, mida opereerib ORF. Peamine sihtrühm on noored, kanal edastab alternatiivrokki ja elektroonilist muusikat. Samuti on märkimisväärne osa programmist jutusaadete päralt, mis omakorda suures osas on ingliskeelsed. On ka saksakeelseid jutusaateid ja ka prantsuskeelseid uudiseid.
  • Kronehit – erakanal, pop- ja rokkmuusika.
  • Antenne – erakanal, 1970., 1980. ja 1990. aastate muusika.
  • Radiofabrik – iseseisev mittetulunduslik kogukonnaraadio Salzburgis. Muuhulgas toodetakse saateid vanuserühmale 50+, spetsiaalne saade noortele kuni 18 aastat ja samuti programme rohkem kui kümnes keeles.

TelevisioonRedigeeri

Kanalid ORF1 ja ORF2 on kättesaadavad vaid Austria kodanikele, kes maksavad ringhäälingumaksu. TW1, ORF Sport Plus ja ORF2 Europe on maksustamata ja levivad satelliidi vahendusel ka mujal Euroopas.

2001. aastal võttis Austria eelviimase riigina Euroopas vastu uue seaduse, mis võimaldab ka erakanalitel avalik-õigusliku televisiooni kõrval tegutseda. Sellest ajast saadik konkureerib ORF mitme Saksa telekanaliga. Erakanalitest on suurimad ATV ja Puls 4. [4]

InternetRedigeeri

2009. aasta septembri seisuga oli Austrias 5 936 700 Interneti-kasutajat, mis moodustab 72,3% kogu rahvaarvust. [5] Püsiühendusi oli 2009. aasta juuni seisuga 1 729 000, hõlmates 20,74% elanikkonnast. [6] Internetiga ühendatud arvutite hulk oli 2008. aasta seisuga 5 937 000, millega Austria positsioneerub maailmaarvestuses 39. kohale. [7]

Tabel 1. Interneti-kasutajate ja rahvaarvu statistika.

Aasta Kasutajad Rahvaarv % rahvaarvust
2000 2 100 000 8 065 166 26,0%
2004 3 730 000 8 163 782 45,7%
2009 5 936 700 8 210 281 72,3%

Allikas: Internet World Stats


Populaarsemad veebilehed ORF ulatus oma laia Interneti-teenuste valikuga 2006. aasta juuniks 2,9 miljoni kliendini, olles kõige kõrgema võrguühenduse tasemega turuosa Austrias. Üle ühe miljoni kliendi on kogunud ka veebiportaal News Networld ning päevalehtede Kronen Zeitung ja Der Standardveebilehed. Lisaks nendele veebisaitidele on ka veebiportaal eBay, MSN ning GMX-i ja AON-i (Austria Telecom) e-posti teenused saavutanud Austrias suure populaarsuse. [8]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 The Austrian Media Landscape. URL (kasutatud mai 2010)
  2. Bücher und Presse, Statistik Austria, URL (kasutatud mai 2010)
  3. Trappel, J. Media Landscape – Austria. URL (kasutatud mai 2010)
  4. 4,0 4,1 Wikipedia, URL (kasutatud mai 2010)
  5. Austria Internet Usage and Telecommunications Report. Internet World Stats, URL (kasutatud mai 2010)
  6. Internet. International Telecommunication Union – BDT, URL (kasutatud mai 2010)
  7. The World Factbook – Austria. CIA, URL (kasutatud mai 2010)
  8. Trappel, J. (2008). The Austrian Media Landscape. G. Terzis (toim.). European Media Governance: National and Regional Dimensions. Intellect Ltd.