Ava peamenüü

Austraalia pajud on Austraalias kasvavad paju perekonna liigid.

Austraalias peetakse paju sisse toodud invasiivseks võõrliigiks.[1]

Suureks probleemiks peetakse tuhkur paju (Salix cinerea) soodsat kohanemist Austraalia mulla, veestiku ja kliimaga. Tuhkurpaju elunemine on suureks probleemiks Austraalia kagupoolseimas osariigis Victoria ja on muutumas vastuvõetamatuks Uus-Lõuna-Walesis, nüüd on tema seemneküllane populatsioon platseerunud ka Sydney ümbruses.

Milles täpselt pajuprobleem seisneb, oleneb ilmselt pajupopulatsiooni paljunemisvõimest ja/või muudest teguritest.

  • Babüloni paju (Salix babylonica) on peaaegu faunasse vastu võetud, kuid roosteseene ja mardikate elutegevus on muutnud liigi vähem elujõuliseks ning tema populatsioon on hõredamaks muutunud;
  • Rabe remmelgas (Salix fragilis) on tavalisim pajuliik. Pikka aega arvati, et Austraalias kasvavad üksnes selle liigi isasisendid. Babüloni paju ja rabe remmelgas loovad hübriide. Üks nende hübriididest kannab nime Salix x pendulina ja teda on istutatud päris laialt. Need hübriidid on võimelised fertiilseid seemneid looma, ristudes nii üksteisega kui tagasiristuvad emma-kumma vanemaga. See on toimunud Hawkesbury ja Grose jõgedel.
  • Must remmelgas (Salix nigra) on oma levikuga tõsist muret valmistamas. Hiljutised paju istutamised istandustes on tehtud seemiktaimedega, st et enamikus istandustes on kasvamas mõlemast soost pajusid. Nemad levivad praegu mööda Murray lisajõgesid.
  • S. nigra x fragilis 'e ja S. nigra x babylonica hübriidid on tuvastatud ja neid loetakse enim naturaliseerunuteks. Nendel hübriididel on potentsiaali tagasiristamiseks emma-kumma vanemtaimega või ristamiseks teiste hübriididega.
  • Hõberemmelgas (Salix alba) on Victoria osariigis olnud üsna tavaline juba mõnda aega, kuid 1950-ndatest alates on hõberemmelga ühe varieteedi S. alba var. vitellina istutamine moodi ka Uus-Lõuna-Walesis. Tema on naiskloon ja ristub meelsasti rabe remmelgaga loomaks fertiilset hübriidi nimega S. x rubens, tema aga võib tagasiristuda emma-kumma vanemaga ja on võimeline ka fertiilseid F2-sid andma. Nimetatud taimede eluring on põhjustanud probleeme Southern Tablelands 'is (näiteks Numeralla jõel) ja abistanud nende teket ka Bega jõel.
  • Salix matsudana x alba on Uus-Meremaal aretatud hübriid, misjärel Austraaliasse imporditud. Nii emas- kui ka isataimi istutati valimatult ja neid võib kasvamas leida üsna mitmes paigas. Ühe imporditud klooni urvad koosnevad nii emas- kui ka isasõitest. Matsuda remmelgas (S. matsudana) on babüloni paju lähisugulane ja isaskloonid võivad selle liigiga fertiilselt ristatud saada. Salix matsudana cv. ‘Tortuosa’ (emane) loob hübriidiga samuti fertiilseid seemneid. S. matsudana x alba hübriidi on istutatud laialdaselt ja kasvanud seemikud on põhjustanud Bega jõel tõsiseid probleeme.
  • Tšiili remmelgas (Salix humboldtiana) on tänapäeval üsna laialt kultiveeritav liik. Tšiili remmelgas on musta remmelga lähisugulane ja teoreetiliselt saaks neid ristata.
Remmelgad
  • Salix humboldtiana' ‘Pyramidalis’
  • Salix humboldtiana ‘Tortuosa’'
  • S. x chrysocoma
  • Salix humboldtiana babylonica
    • S. babylonica hübriidid
  • S. alba var. vitellina
  • Salix nigra
  • Salix matsudana x alba
  • Salix fragilis
  • Salix alba
  • S. x rubens = S. alba x fragilis.
Pajud
  • Salix viminalis
  • Salix purpurea
  • Salix cinerea
    • cinerea ssp cinerea
    • cinerea ssp oleifolia
  • S. x reichardtii = S. cinerea x caprea
  • S. x calodendron = cinerea x caprea x viminalis
  • Salix glaucophylloides
  • Salix aegyptiaca (sün. medemii).[2]

ViitedRedigeeri

  1. Willows, (vaadatud 21.06.2016)(inglise keeles)
  2. Kurt W. Cremer, Introduced willows can become invasive pests in Australia, B I O D I V E R S I T Y 4 ( 4 ) 2 0 0 3, veebiversioon (vaadatud 23.06.2016)(inglise keeles)