Auruga painutamine

Auruga painutamine on puidutöötlemise tehnika, mille puhul töödeldakse auruga puitu, kasutades selleks aurukambrit. Rakendatav kuumus ja niiskus muudavad puidu paindlikuks, et siis seda hõlpsasti vastavalt vajadusele vormida. Painutamise protsessi tarbeks klammerdatakse puit valitud vormi külge, tavaliselt lisatakse veel metallist lisakinnitused, et vältida puidu vabanemist pinge alt. Seda meetodit kasutatakse tootmises mitme erineva toote valmistamise puhul, näiteks puidust laeva ehitamisel, kui valmistatakse traditsioonilisel viisil lacrosse keppi, muusikainstrumentide nagu viiuli puhul ja samuti mööblitööstuses.

Selle sibulkupli puidust katuselaaste painutati nii, et need järgiksid kupli kumerust. Kirik asub Kizhi Pogosti hoonekompleksis

Auruga painutamine on traditsiooniline töövõte, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku. See oli kunagi väga laialdaselt kasutatav töövõte, mis mõjutas relvatööstust, tööriistade ja ka veeanumate valmistamist, kuid tehnoloogia arenguga on see töövõte tagaplaanile jäänud. Auruga painutamine nõuab vähest energiakulu ning on ökoloogiline ja ökonoomne puidutöötlemisviis. Seda meetodit kasutades pole vaja teha ei ajalisi ega rahalisi kulutusi, et liimida kokku mitu puutükki ja saavutada soovitud kuju. Auruga painutamisel tekib ka vähem tootmisjääke, kuna väiksema jupi saab vormida selliseks nagu vaja. Mitte ei pea seda lõikama mõnest suuremast puidutükist, laos oleval tagavaral suurem väärtus läbi selle.

Auruga painutamisel saavutatav paindenurk on piiratud, seda just tiheda puidu puhul. Lisaks sellele, kõik puuliigid ei paindu sel meetodil ühtviisi hästi.[1] See meetod nõrgendab vähesel määral puitu ning tekitab nii-öelda sisepingeid, mis võivad põhjustada purunemist või ajapikku ka tagasipaindumist.

ViitedRedigeeri

  1. William A. Keyser. Jr. (1985). Steambending:Heat and moisture plasticize wood in Fine woodworking on Bending Wood. Taunton Press. lk 2–119. ISBN 0-918804-29-9.