August Voldemar Georg Brinkmann
August Woldemar Georg Brinkmann (8. oktoober 1875 Tallinn – 16. mai 1928 Tallinn) oli eestimaalasest Vene sõjaväelane.
Ta lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli aastal 1892, astus reamehena teenistusse vabatahtlikult Krimmi 73. jalaväepolku 1895, edutati allohvitseriks 1896, saadeti õppima Tšuhujivi jalaväekooli, kus ta lõpetas kooli 2. järgu 1898, mil ta nimetati lipnikuks ja saabus polku. Ta edutati alamlipnikuks 1899, viidi üle 89. jalaväepolku Belomorskis 1902, edutati leitnandiks 1903, staabikapteniks 1907, komandeeriti Võtegrasse 1913, et täita maakonna sõjaväeülema kohustusi, edutati kapteniks 1914. Ta osales esimeses maailmasõjas, kus sai ajupõrutuse ja langes Austria-Ungari keistririigis vangistusse 14. augustil 1915 Zolotaja Lipa jõe ääres, kust naasis koos invaliidide grupiga 30. juunil 1917, elas Oranienbaumis.[1]
Brinkmann opteerus Eestisse 1920. aastal, kannatas närvihaiguse all ja sooritas enesetapu, lüües endale pussiga kaks haava rindu.[1][2]
Autasud
muuda- Püha Stanislavi ordeni III järk (1906)
- Püha Anna ordeni III järk (1909)
- Püha Stanislavi ordeni II järk koos mõõkadega (1914)
- Püha Anna ordeni II järk koos mõõkadega (1915)
- Püha Vladimiri ordeni IV järk koos mõõkade ja paelaga (1915)
- Püha Anna ordeni IV järk koos kirjaga "Vapruse eest" (1915)
Isiklikku
muudaTema vend oli Vene sõjaväelane Aleksander Brinkmann.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Бринкман Вольдемар Августович — Russian Estonia". russianestonia.eu. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Päewaleht 18 mai 1928 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.