Arutelu:Vihkamine

Lisa teema
Sellel leheküljel pole arutelusid.

Minu meelest tuleb eristada emotsiooni (viha ehk raev) ja hoiakut, suhtumist, mida nimetatakse sageli armastuse vastandiks, (vihkamine). Andres 3. aprill 2007, kell 08:33 (UTC)

Inglise sõna hate vaste on 'vihkamine'. Selle artikli pealkiri peaks olema "Vihkamine". Andres 3. aprill 2007, kell 08:44 (UTC)

Võrsin selle välja, sest see kuulub artiklisse Viha või Raev.

Viha on üks inimese põhiemotsioone ja on tavaliselt põhjustatud inimese negatiivsel kogemusel. Viha on tormiline emotsionaalne reaktsioon.

Andres 4. aprill 2007, kell 00:13 (UTC)

Panen jutu siia ja taastan varasema. Raev ei ole sama mis vihkamine. Raevust tuleb kirjutada eraldi.

Vihkamine ehk raev on sügav ja äärmuslik mittemeeldimise emotsioon. Vihkamine võib olla suunatud üksikisku, inimeste grupi, asjade, käitumise või ideede vastu. Tihti seondatakse vihkamist ärrituse, vastikustunde ja kalduvusega vaenulikkusele. Raev väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Vihaseks võib saada mistahes ebaõnnestumise peale. Ent sellest võib saada ka teadvusega määratletud seisund – vihkamine ehk raev. Suurim vahe on just sellest, et vihast saab üle, kui hormoonid on maha rahunenud. Aga vihkamine tekitab teadvustatud soovi, et seda inimest või asja olemas ei oleks, ja sunnib vihkajat selles suunas tegutsema. Armastus ja vihkamine on kaks tunnet, mis võivad olla kirglikud. Kirglik armastus ja kirglik vihkamine. Tihti on need seotud – kui kirglikku armastust on reedetud, võib tekkida kirglik vihkamine, mis sünnitab kättemaksu- ja mõrvasoovi. See on küllaltki haruldane ja tavainimene puutub kirgliku vihkamisega harvemini kokku kui psühholoog.[1]

Sigmund Freud defineeris raevu kui ego seisundit, mis soovib hävitada kurbuse allikat.[2]

Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 20:42 (EET)

Keeleliselt on eesti keeles viha ja vihkamine ehk viha tundma, armastus ja armastamine ehk armastust tundma, häbi ja häbenemine ehk häbi tundma, laul ja laulmine ehk laulu esitamine jne. Ehk -mine on nimisõna tegevusvorm ja ei midagi enamat. Võib öelda "ma vihkan" (viha tegevusõnana), "ma tunnen viha" (sama, mis eelmine, kuid tegevusesõnana on kasutatud tunnen ja viha on nimisõnana), "See on vihkamine" (kirjeldatud on tegevust). See, et psühholoog Tõnu Ots on kasutanud sõnu viha ja vihkamine erinevas tähenduses, on keeleliselt probleemne ja väär keelepraktika, ilmselt tuleneb tõlkeprobleemidest ja eestikeele ja kultuuri eripärast. Eestikeeles on probleem *anger ja *hate vahel vahetegemisega, kuna neil ei olegi eesti kõnekeeles vahet, mõlemad on viha. Kuid eestikeeles on vahe sõnadel viha ja raev. Seepärast tõin ma sõna vihkamine juurde sõna raev, sest see on erinev sõnast viha ja vastab rohkem sõnale hate, mis on tugevam ja aktiivset käitumist vajav tunne, erinevalt ingliskeelsest sõnast anger. --Viimsi (arutelu) 25. märts 2017, kell 14:07 (EET)

Sa lähtud oma arvamusest, ja mina mingil määral ka. Igatahes kui Tõnu Ots ütleb, et raev ja vihkamine on eri asjad, miks peaks Sind rohkem uskuma kui teda? Minu meelest on see, kuidas Sa sõna "raev" kasutad, meelevaldne ega põhine ka kõnekeelel.
Kui rääkida tegevusnimest, siis sellel on otsene seos ainult tegusõnaga, mitte teise nimisõnaga. "Vihkamine" on seotud sõnaga "vihkama", kuid otsest seost sõnaga "viha" ei ole.
Küllaltki (kuigi mittesajaprotsendiliselt) usaldatavad peaksid olema sõnaseletused seletavas sõnaraamatus. Peale selle peaks vaatama, kuidas neid sõnu erialakirjanduses kasutatakse.
Viha: "vaenulikkuse ja ärritatusega seotud tugev tunne, äge pahameel v. sallimatus" (EKSS). Vaata ka näitelauseid. See on tunne, mõnikord äge ja lühiajaline, mõnikord pikem seisund, milles aeg-ajalt esinevad emotsionaalsed episoodid. Raev: "pöörane, metsik, meeletu viha": EKSS. On lühiajaline emotsioon, välja arvatud lauses: "Rahvas tõusis meeletu raev okupantide vastu." Vihkama: "kellegi suhtes vaenulikult meelestatud olema, kellegi vastu sügavat viha tundma". (EKSS) See on pikaajaline seisund ja hoiak, mis sisaldab emotsionaalseid episoode. "Vihkav pilk" käib küll kindla hetke kohta, aga eeldab pikaajalist hoiakut. Mõnikord öeldakse ka vihaga: "Ma vihkan sind," kuigi see tegelikult nii ei ole. Nii saan mina asjast aru. Minu meelest on seosed niisugused: vihaks võidakse nimetada nii vihane olekut, mis järgnev vihastamisele ehk vihaseks saamisele ja kestab, kuni viha lahtub, (kui see on väga intensiivne ja pead segi ajav, siis seda nimetatakse raevuks), kui ka vihkamist, mis on pikaajaline seisund. Vihkamist võib minu meelest võrrelda armastuse või sõprusena, mis kestab ka siis, kui parajasti midagi ei tunta. See ei ole kitsamas mõttes emotsioon.
Kas Sinu meelest ei peaks eristama episoodilist emotsiooni ja pikaajalist hoiakut isegi siis, kui kõnekeeles seda üheselt teha ei saa?
Vaatame, mida tähendab inglise keeles "anger" ja mida "hate".
Anger. 1) 'tugev ebameeldivuse ja tavaliselt aktiivse vastuseisu või vaenulikkuse (antagonism) tunne' (You could hear the anger in his voice. She found it hard to control her anger.); 2) sama mis rage ('äge ja kontrollimatu viha') ([1]), minu meelest see ongi raev (Merriam-Webster). Tugev ärrituse, ebameeldivuse või vaenulikkuse tunne (Oxford). Tugev ebameeldivuse või vaenulikkuse tunne (American Heritage). Tugev emotsioon, mida tuntakse, kui arvatakse, et keegi on käitunud ebaõiglaselt, julmalt või vastuvõetamatult. Sünonüümid: rage ('tugev viha, mida on raske kontrollida' ([2], minu meelest raev, sünonüümid fury, temper, frenzy, rampage)), (Collins), passion ('väga tugev tunne millegi suhtes'), minu meelest kirg ([3]), outrage ('tugev viha ja šokeerituse tunne', minu meelest nördimus) (https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/outrage), temper ('omadus kergesti vihastuda') [4]. 'Kui miski ajab teid närvi ja te ei kannata seda enam välja, siis te tunnete viha (anger), tugevat emotsiooni, mida te elate läbi, kui arvate, et keegi on teie vastu eksinud. Kui tahaksite karjuda ja põtkida, siis tunnete viha. Viha on võimas emotsioon, mida inimesed aeg-ajalt tunnevad, kui keegi või miski neid frustreerib või ärritab. Sõna anger üks juuri on kreeka sõna ankhone, mis tähendab 'kägistamine', mis iseloomustab vihatunnet suurepäraselt. Viha tekitab tõepoolest tunde, et tahaks kedagi kägistada. Ärge tehke seda! Kui tunnete tugevat viha, siis tasub korra sügavalt sisse hingata." 1. Vihane olemine (sünonüüm angriness, tüüp rage (äärmine viha)). 2. Tugev emotsioon; mingile tegelikule või arvatavale pahandavale asjaolule suunatud tunne (sünonüümid choler, ire). 3. Sõjakus, mida tekitab tegelik või arvatav ülekohus (isikustatud ühena surmapattudest; sünonüümid ira, ire, choler). (vocabulary.com) Tugev tunne, mis teil tekib, kui keegi on teid halvasti või ebaõiglaselt kohelnud, mis tekitab teil tahtmise talle haiget teha või tema peale karjuda. (MacMillan)
Hate. Tugev vaenulikkus ja vastumeelsus, mis tuleb tavaliselt hirmust, vihast või haigetsaamisest; äärmist vaenulikkust tundma. (Merriam-Webster) Tugevat (või kirglikku) antipaatiat tundma; tugev (või kirglik) antipaatia. (Oxford, Briti, Oxford, USA sihiline tegusõna: tugevat antipaatiat või vaenulikkust tundma; sihitu tegusõna: vihkamist (hatred) tundma; nimisõna: tugev verivaen või avalik vaenulikkus (animosity); vihkamine (hatred): tugev animosity või vaenulikkus. (American Heritage) Kui te kedagi või midagi vihkate (hate), siis teil on selle vastu äärmiselt tugev antipaatiatunne (sünonüümid detest, loathe, despise, dislike). (Collins) "Kas teil on ebameeldiv nädalavahetusel vara tõusta? Kui ebameeldiv see teile on? Nii ebameeldiv, et isegi kui teie lemmikfilmitäht astuks teie kodust läbi, et teile teie lemmikhommikusööki valmistada, jääksite ikkagi voodisse? Sel juhul võite öelda, et vihkate seda. "Hate" on väga väekas sõna, ja tõenäoliselt peaksite jätma selle nende asjade jaoks, mille suhtes teil on kirglikult negatiivne tunne." Tugeva antipaatia, mittemeeldimise (dislike) tunne; nii tugev antipaatiatunne, et see nõuab tegutsemist; sünonüüm hatred, antonüüm love. Tugevat ebameeldivust tundma; antipaatiat või vastumeelsust tundma. (https://www.vocabulary.com/dictionary/hate Vocabulary-com) Kellegi või millegi suhtes tugevat antipaatiat (dislike) tundma. (MacMillan)
Ma arvan, et vihkamise kõige täpsem vaste on hatred. Vocabulary.com seletab seda nii: "Nimisõna hatred tähendab tunda millegi või kellegi vastu väga tugevat emotsionaalset antipaatiat (dislike). Te tunnete vihkamist inimeste vastu, kes on teinud teile kohutavaid asju, või raamatute vastu, mis räägivad liiga täiuslikest teismelistest. Kui te leiate pärast kakskümmend aastat kestnud abielu, et abikaasa ei meeldi teile enam, siis te saate võib-olla sellest tundest üle. Kui te tunnete tema vastu vihkamist, võivad teie erimeelsused olla lepitamatud." Edasi tuleb sama seletus mis nimisõnale hate.
Kokkuvõttes, eesti ja inglise sõnade tähendusväljad ei lange täpselt kokku, kuid minu meelest suhtuvad anger ja hatred siiski umbes samamoodi nagu viha ja vihkamine, kuigi ka vihkamist võidakse nimetada vihaks. :Minu arvates on oluline eristada episoodilist emotsiooni ja emotsionaalset hoiakut, ja minu meelest vajaduse korral neid just nende sõnade abil eristataksegi. "Viha" asemel võib siis rääkida ka "vihatundest", "vihastamisest" või "vihastamisest". Ja "vihkamistunne" on minu meelest selgelt erinev "vihatundest", isegi kui vihkamistunne on episoodiline.
Teen ettepaneku rääkida siin ainult hoiakust. Artiklis Viha rääkida hootisest vihast ning lisada täpsustusmärkus sinna. Raevust rääkida kas artiklis Viha või ka eraldi artiklis.
Ma ei ole nõus, et viha ja vihastamise eristamine on sellepärast vale, et ka vihkamist võidakse nimetada vihaks. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 18:43 (EET)
  1. Tõnu Ots. Pstimees. 13.09.2015. "Tõnu Ots: viha pole vihkamine ja ohu tajumine pole hirm, vaid kartus."
  2. Freud, S. (1915). The instincts and their vicissitudes.
Naase leheküljele "Vihkamine".