Arutelu:Veesõiduk
Huvitav, et kanuu on primitiivne ja paat ei ole. Mis põhimõtteline erinevus on siis paadil ja kanuul?--Hendrix 12. mai 2007, kell 07:10 (UTC)
Paadi ja kanuu erinevus on nõutavas varustuses.
Kas alus ja veesõiduk on üks ja seesama? Andres 13. mai 2007, kell 20:50 (UTC)
Aluse mõiste on laiem, kuigi see paljuski kattub. Kõik alusesed ei ole sõidukid.Akra 13. mai 2007, kell 20:59 (UTC)
- Artikli Laev esimesest lausest jääb niisugune mulje. See tuleks parandada. Andres 13. mai 2007, kell 23:12 (UTC)
- Laeva artikli esimene lause ei ole hea, selle üle peab mõtlema.Akra 14. mai 2007, kell 09:53 (UTC)
Alus ja veesõiduk on üks ja seesama.
Aluse mõiste ei ole laiem kui veesõiduk ( = ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend).
Veesõidukist (= alus) laiem mõiste on ujuvvahend (iga veesõiduk on ujuvvahend, kuid iga ujuvvahend ei ole veesõiduk).
Artikli laev algus on kohmakas ja eksitav. Lisasin laev arutelusse ettepaneku laeva defineerimiseks, panen ka siia: "LAEV ON VEETIHEDA KORPUSEGA VEESÕIDUK, MIDA KASUTATAKSE MAJANDUSTEGEVUSEKS, KUTSETÖÖKS, RIIGIHALDUSÜLESANNETE TÄITMISEKS VÕI KUTSEKOOLITUSEKS." Seega võtmeküsimuseks on, et milliseks eesmärgiks kasutatakse veesõidukit ning siit saadakse vastus, kas konkreetse veesõiduki puhul on tegemist laeva või väikelaevaga.--Vahur166 14. mai 2007, kell 15:56 (UTC)
- Definitsioon võiks olla lihtsalt: Laev on veetiheda korpusega veesõiduk. Kasutusalade ülesloetlemine peaks minu arvates olema mõnes muus lauses, kuna muidu jääb ehk midagi kahe silma vahele. Näiteks kasutatakse laevu ka lihtsalt lõbusõiduks.--Animagi 14. mai 2007, kell 16:03 (UTC)
- Laeva ei kasutata lõbusõiduks vaid reisijate veoks. Lõbusõiduks kasutatakse väikelaevu. --Vahur166 14. mai 2007, kell 16:49 (UTC)
- Vaatasin, et see definitsioon juba on seal.--Animagi 14. mai 2007, kell 16:05 (UTC)
- Veesõidukiks võib olla ka näiteks parv.--Animagi 14. mai 2007, kell 16:18 (UTC)
- Laeva definitsioonist ei saa kasutusala välja võtta. Veesõiduk jaguneb kaheks: 1) laev ja 2) väikelaev. Laeva ja väikelaeva erinevus on kasutusala. --Vahur166 14. mai 2007, kell 16:32 (UTC)
- Nii lihtne se nüüd ka ei ole. Veesõidukeid on palju rohkem, kui laev ja väilelaev. See, et Sa veesõiduki artiklist veesõidukid koos loeteluga välja võtsid ei tähenda et neid olemas ei ole. Kruisilaevad, ma küll ei ütleks, et nad väikelaevad on on ju ehitatud lõbusõitudeks. Küllalt on maailams jahtlaevu, mis on ehitatud spetsiaalselt lõbusõidulaevadeks ja on Loiy registris. Nii et ka see väide et Laevu ei ehitata lõbusõiduks ei pea paika. Toon ära ka EE 5 lk 364 laeva definitsiooni.Akra 14. mai 2007, kell 17:45 (UTC)
- Tegelikult ongi nii lihtne - kasutusala järgi jaotades on veesõiduk laev ja väikelaev. LR (Lloyds Register) ei puutu üldse asjasse - LR (nagu ka teiste klassifikatsiooniühingute) ülesanne on kinnitada veesõiduki omanikule, et laev on tehniliselt korras ja vastab kehtestatud tingimustele / nõuetele. NB! Lõbusõiduks (= huvisõiduks) kasutatakse väikelaevu (= huvialus) ja majandustegevuseks (näiteks reisijate vedu kruiisilaevadega) kasutatakse laevu (= profialus). --Vahur 15. mai 2007, kell 14:55 (UTC)
- Laev, ujuvahend lasti ja inimeste vedamiseks veeteedel, msg.maj., sõjaliste või tehniliste ülessannete täitmiseks, sportimiseks, või muuks otstarbeks'. Seega ka laevade kasutus otstarve on palju laiem, kui välja pakkud. Akra 14. mai 2007, kell 17:45 (UTC)
- Muide, Vahur 166 ka väikelaevad on ju laevad. Seega veel üks põhjus miks ei saa laeva Sinu moodi defineerida. Akra 14. mai 2007, kell 18:04 (UTC)
- Laev ja väikelaev on veesõiduki e. aluse alaliigid. Väikelaev ei ole laev - erinevus on kasutusalas! (mitte suuruses, mis on tavapärane ekslik arvamus). --Vahur 15. mai 2007, kell 16:49 (UTC)
Vahur 166 defineeri palun koos viidetega kust Sa selle definitsiooni võtad ujuvvahend ja teiseks veesõiduk. Akra 14. mai 2007, kell 18:04 (UTC)
- veesõiduki definitsiooni allikas on artiklis olemas - Järgnev on väljavõte Eesti Meresõiduohutuse Seadusest (vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1), jõustus 1.01.2003). --Vahur 15. mai 2007, kell 15:00 (UTC)
- ujuvvahendi defineeriksin loogikast lähtuvalt - iga vees olev ja ujuvust omav objekt on UJUVVAHEND. Kui hakkame seda kasutama, muutub see VEESÕIDUKIKS ehk ALUSEKS. Iga ujuvvvahend ei ole veesõiduk, kuid iga veesõiduk on ujuvvahend. --Vahur 15. mai 2007, kell 15:11 (UTC)
Artklisse taaslisatud lause "Veesõidukid on: parv, vesijalgratas, paat ja kõik tema liigid, kaater, kutter, glisser, purjelaud, purjekas ja kõik tema liigid, laev ja kõik tema liigid jms, mis võimaldab veekogul liigelda" on eksitav. Veesõidukid on laev ja väikelaev. Loetelu: "parv, vesijalgratas, paat ja kõik tema liigid, kaater, kutter, glisser, purjelaud, purjekas ja kõik tema liigid, laev ja kõik tema liigid jms" on pudru ja kapsad veesõidukite nimetustest, mis on saadud erinevate klassifitseerimise tunnuste kasutamisest.
Veesõidukeid (e. aluseid) klassifitseeritaks erinevate tunnuste alusel. siit üks neist: 1. JÕUSEADME JÄRGI > a) iseliikuvad, b) mitteiseliikuvad. Iseliikuvad jagunevad > aurikud, turbiinalused, mootoralused, tuumaalused, elektrialused. Mitteiseliikuvad jagunevad > aerutatavad, pukseeritavad, purjealused. 2. VEEL PÜSIMISE JÕU JÄRGI > a) hüdrostaatilise jõu mõjul, b) hüdrodünaamilise jõu mõjul, c) aerostaatilise jõu mõjul. 3. KONSTRUKTSIOONI JÄRGI > a) paat (tekita väikelaev), b) kaater (teki ja kajutiga väikelaev), jne.
Seega: - parv ja vesijalgratas on mitteiseliikuvad veesõidukid. - paat ja kaater on väikelaeva konstruktsioonist lähtuv veesõiduki nimetus. - glisser on hüdrodünaamilist jõudu kasutav veesõiduk. - kutter on kas purjestuse tüüp või inimeste veoks veesõiduk. - purjelaud on kas erikonstruktsiooniga- ja mitteiseliikuv veesõiduk. - purjekas on mitteiseliikuv veesõiduk. - purjeka alaliigid on purjestuse erinevused. - laev ja tema alaliike saab klassifitseerida erinevate tunnuste alusel.
--Vahur 15. mai 2007, kell 15:47 (UTC)
- Seadustes on asjade definitsioonid vastvavuses antud seduse kontekstile, kuid ei vasta asjade üldmõistetele. Seadus toodud mõiste ja entsüklopeediline mõiste on kaks erinevat asja ja seaduses toodud mõiste ei ole tavaliselt kunagi 100% tõde vaid ainult osa tõest. Kuna vikipeedia on entsüklopeedia, siis siin tuleb kasutada entsüklopeedilist terminoloogiat. Seega paluks ikagi nende kahe sõna üldiseid definitsioone koos viidetega, kust need võetud on. Akra 16. mai 2007, kell 18:42 (UTC)
- Vahuri tekstist 3. KONSTRUKTSIOONI JÄRGI > a) paat (tekita väikelaev), b) kaater (teki ja kajutiga väikelaev), jne. tumendus minu. Jälle ei ole need asjad nii üheselt võetavad. kaater on ka 10–16-aeruline sõjalaevastikus kasutatav sõudepaat (peegelahtriga). Mingitest tekkist ja kajutist ei saa seal juttugi olla.Akra 16. mai 2007, kell 18:51 (UTC)
- Väljatõste: kuna seaduse reguleering on kitsam kui mõiste üldine tähendus seega on sedus mõiste selgitamisel eksitav.
Järgnev on väljavõte Eesti Meresõiduohutuse Seadusest (vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1), jõustus 1.01.2003).
veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend.
laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.
väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit.
majandustegevus (merendus) – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil;