Arutelu:Urbepüha

Maausulise propaganda võiks artiklist eemaldada. --IFrank (arutelu) 5. aprill 2013, kell 13:14 (EEST)

Jah, see on sellisel kujul mõttetus. Artiklis Kiigepüha sama lugu. Andres (arutelu) 5. aprill 2013, kell 13:55 (EEST)

See ei ole propaganda, vaid vastavasisulistest ariklitest leitud viide meie esivanemate kommetele, mis ei ole seotud ei propaganda ega kristlusega. See on seotud meie esivanemate kommetega. Hoopis kristluse propaganda on juba päris tüütu, mida topitakse ka eestlaste tavaliste pühade alla. Palun vaadake seda neutraalse pilguga lubage asjadest rääkida, nii nagu need on. Ilma emotsioonideta seoses kristluse poolt muudetud pühadega. Kristlaste lihavõtted on eraldi teema ja ei ole sama mis kiigepüha ja selle traditsioonid. Samuti Urbepüha ei ole sama mis palmipuudepühaga ja selle kombestik. Urbepüha on seotud eestlaste ehk maausuliste (kes ennast nõnda vanasti kutsusid) kommetega - mitte Kristlaste omadega. Palun jätke sõna kristlus välja ja jätke eestlaste ehk maarahva kombestik sisse nii nagu need on.

Ma küsiksin ka seda, mis moodi see on seotud propagandaga, kui nt Tallinna Majanduskoolis õppejõud Piret Valgma-Kirme, kes on Professor Kaalu Kirme sugulane, loengus räägib täpselt sama juttu? Mida ta teie meelest siis propageerib? Või ta tõesti vaid peab loengut ja räägib asjadest nii nagu need olid? Või need artiklid, mille põhjal nii Kiigepüha kui Urbepäev on kokku pandud? Kas need on propaganda või teadmiste jagamine kuidas asjad olid? Noormehed, võtke end kokku ja laske noortele teavitada, mis asjad need kaks püha eestlaste jaoks olid. Mida siis tehti ja miks.--Aphrodite (arutelu) 6. aprill 2013, kell 20:57 (EEST)

Esiteks, kristlike pühade aeg oli paika pandud juba enne seda, kui kristlus Eestisse jõudis, ega saanud arvestada maarahva pühadega.

Teiseks, püha, millest siin juttu on, ei peeta kindlal kuupäeval. Andres (arutelu) 6. aprill 2013, kell 22:03 (EEST)

seda artiklit tuleks parandada, muu hulgas sõnastuse täpsustamise ja allikaviidete lisamise kaudu. siinsete ristiusueelsete kevadepyhade kohta on kindlasti Mall Hiiemäe ja minu meelest veel mõned inimesed ysna palju kirjutanud (hypoteese esitanud, konkreetset dokumentatsiooni ei tea olevat).

teiseks: urbepäev on praegu ümbersuunamine artiklile palmipuudepüha. tolles artiklis on juttu ka rahvalikust tähistamisest, mis võib olla motiveeritud katoliku kommetest. pyha väärib korralikumat käsitlemist nii ristiusu pyha, arvatava ristiusueelse pyha, maausu pyha kui ka rahvakalendri pyhana, milles eri päritolu kombed kokku saavad. kui seda korralikult teha, peaks jaguma materjali mitme artikli jagu.

ma praegu ei jõua ise sellist tööd ette võtta ega mõista lubada, et seda kunagi lähemas tulevikus teen. võib-olla kaugemas, kripeldama ta igatahes jääb. -- Ohpuu (arutelu) 6. aprill 2013, kell 22:59 (EEST)

Ohpuu, sa väidad, et Kristlikud pühad olid enne paika pandud, kui nad Eestisse jõudsid? Miks siis erinavad allikad väidavad nagu ka eelnevalt nimetatud õppejõud, et kui ristiusk meile Eestisse toodi - siis selleks et rahvast harjutada kristlike kommetega kohandati kristluse pühad meie omadega? Sa väidad ju vastupidist? Meie Urvapühale kleeibiti Kristluse ürituse nimetus ja selle teema all lasti siis inimistel edasi urbida. Mina teeks need kaks teemat eraldi, räägis konkreetse ürituse kombestikust ja viitaks, et nad on mingil moel kattuvad kuid ma ei ütleks et nad on samad - kuna point on erinev. Üks on eesmägiga Kristlust porpageerida, teine oli maarahva ehk eestlaste püha, mida peeti omamoodi ja nimetati omamoodi. Ennast praegu huvitabki antud maarahva kombestik ja tore, kui kogutud info oleks ka teistele kättesaadav. Andres - sellest sai ka alguses kirjutatud - Urvapüha on nädal enne kiigepüha. Kiigepüha aga liikuv. Mingilmääral on nad sisult seotud. --Aphrodite (arutelu) 7. aprill 2013, kell 00:17 (EEST)

Eesti kristlastel ei olnud oma kalendrit. Minu meelest see võis olla pigem nii, et kohalikud pühad kohandati kristlikega, mitte ümberpöördult. Ega siis sõltumatult kristlusest pühad ei liikunud ülestõusmispüha järgi. Andres (arutelu) 7. aprill 2013, kell 00:22 (EEST)

Aphrodite, ma yldiselt jagan huvi maarahva pyhade vastu ja olen — kui aega juhtub olema — igati valmis aitama. minu huvi muude uskude pyhade vastu lähtub huvist maarahva pyhade vastu. aga nende pyhade kirjeldamise tööd Vikipeedias peaks tegema korralikele allikatele tuginedes ja neid viidates (konkreetsete väidete viitamiseks on märgend <ref></ref>, mida saab kasutada näiteks nii: <ref>Eesnimi Perekonnanimi. Allika pealkiri. Väljaandmiskoht: Kirjastus, aasta, lehekyljenumber.</ref>; või nii: <ref>Eesnimi Perekonnanimi. [http://internetiviide.ee/täpne_lehekylg Allika pealkiri]. Lehekylje pidaja. (Kasutatud kuupäeval-see-ja-see.)</ref>. täpsete viidete olemasolu on artikli kvaliteedi oluline mõõt.

Maavalla Koja levitatavad sirvilauad järgivad ka praegu pyhade kuupäevade arvestuses valdavalt gregooriuse kalendrit, st katoliku ehk läänekiriku kalendrit. pyhade ajad on valdavalt samad, nimetused ja nende sisu on aga läänekiriku või mis tahes kiriku omast erinevad. sirvilaudades on muidugi ka pyhi, mis on kuupäevadel, mida läänekirik ei tunne. samuti on katoliku pyhade hulgas palju tähtpäevi, mida sirvilaudadesse pole kantud.

kihlakute-urbepäeva-munapyha-kiigepyha-ristipäevade-suvistete aja arvutamise metoodika on maausu pyhadel või maarahva pyhadel yldjoontes identne katoliku-luteri paastu-lihavõtte-nelipyhade tsykli metoodikaga. on alust arvata, et maarahvas on omaks võtnud selles mõttes katoliku kalendri arvuamismetoodika, säilitades kevadpyhade tsykliga seotud kohalikud kombed.

selle kevadpyhade tsykli kohta on hea allikas selline raamat: Eesti rahvakalender. II köide. Koostaja Mall Hiiemäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. soovitan soojalt alustuseks see endale hankida antikvariaadist või siis raamatukogust võtta – Hiiemäe käsitlus ei ole kuidagi liigselt ristiususõbralik, vaid tasakaalustatud ja pigem ristiusueelseid nähteid tähtsustav ning otsiv. sedasama raamatut on paljuski kasutatud ka Maavalla Koja kodulehekyljel olevates pyhade kirjeldustes. neid annaks ka refereerida ja viidata. Berta eksponeerib pyhade ristiusupoolsemat kylge rohkem. -- Ohpuu (arutelu) 15. aprill 2013, kell 15:32 (EEST)

---

Urbepäev

 Pikemalt artiklis Palmipuudepüha

Urbepäeva ehk palmipuudepüha peetakse Eesti rahvakalendris pühapäeval enne lihavõtteid ja see märgib ühtlasi lihavõttepühade-eelse nn. suure nädala algust. Liikuva pühana võis see olla ajavahemikus 16. III kuni 19. IV.

Urbepäeva traditsioonides on olulisel kohal pajuurvad, sageli tuntaksegi urbepäeva (urvapäeva, urvepüha, urvsipüha, Lutsis urgõpäiva) nime all.

Pajuurbadega löömine (urbimine ehk urvitamine) või mingi muu puu (palmi, pöögi, kase, elupuu, kuuse jne.) vitstega peksmine on rahvusvaheline komme, mille tekkeaeg ulatub eelkristlikku perioodi.)

Artiklist Paju. Andres (arutelu) 28. juuni 2016, kell 16:06 (EEST)