Arutelu:Transnistria

Ta on ju riik. Andres 13:53, 28 Aug 2004 (UTC)

Defineerime kõigepealt riigi, siis võib edasi arutleda. Siim 13:59, 28 Aug 2004 (UTC)

Sellest võib kirjutada artiklis Riik. Selge see, et ei õnnestu leida ühest definitsiooni. Andres 14:05, 28 Aug 2004 (UTC)

Riigi defineerimine on muidugi vajalik, kuid võib juhtuda nii, et nende samade riigiks olemise kriteerimidega tunnustatud riike üle mõõtma hakates võime rahumeeli mõne ÜRO liikmesriigi riikide kui selliste hulgast välja arvata.

Riigiks olemiseks ei ole minu arvates vajalik USA tunnustus. USA tunnustus on tolle riigi huvidest johtuv tegevus, mis võib olla sama omakasupüüdlik kui ükskõik millise teise riigi, sh Venemaa või Prantsusmaa või kelle iganes, oma. - Urmas 14:13, 28 Aug 2004 (UTC)

---

Sulud

Panen ette kirjutada "Prydnistrovs'ka Moldavs'ka Respublika" asemel sulgudes "(Prõdnistrovska Moldavska Respublika)". Andres 05:18, 26 mai 2005 (UTC)

Nõus. Latinisatsiooni pole vast vaja sulgudesse panna. - Urmas 06:17, 26 mai 2005 (UTC)

Arvan, et kui tegemist on eesti transkriptsiooniga, siis see peaks olema sulgudes. Panen esialgu sulgudesse, kui Sa pole nõus, siis võta ära. Andres 06:31, 26 mai 2005 (UTC)

St me pole seni sellist vahet teinud. - 193.40.58.22 08:47, 26 mai 2005 (UTC)

Mulle tundub küll, et me oleme kogu aeg sellist vahet teinud. Ja kui ei ole, siis peaks tegema. Muidu jääb ju mulje, et tegemist on koha peal kasutatava nimekujuga. Andres 09:12, 4 Jun 2005 (UTC)

Tegelikult vist ei ole. Latinisatsiooniga on see häda, et ka teda ei pruugi kohapealne rahvas sugugi tarvitada. Lisaks on mitmete keelte puhul neid variante, kuidas nimesid ladina kirja ümber panna, on paralleelselt mitmeid kasutusel. KNAB-is näiteks on gruusia ja armeenia keel sellisteks (kuid ka Kesk-Aasia keeled), mille puhul variante on mitu. Seega pole üks teisest suurt targem ühti. Mulle tundub, et mõistlik oleks kirjutada, mismoodi ühe või teise keele nimesid ümber panna, vastava keele artiklisse. Oleks selge, kas eesti transkriptsiooni või mingisugust transliteratsiooni järgides. - Urmas 09:50, 5 Jun 2005 (UTC)

Jah, kohalik rahvas ei pruugi latinisatsiooni tarvitada. Minu mõte on niisugune, et kui on tegemist omaladinaga, siis sulge mitte tarvitada. Inglise transkriptsiooni üldse mitte tarvitada, spetsiaalse eesti transkriptsiooni puhul kasutada sulge. Andres 11:36, 5 Jun 2005 (UTC)

Või panna sulgudesse need juhud, kui pole selge, mida on kasutatud - omaladinat, transkriptsiooni või midagi muud, st ebaselged ja kahtlased variandid? - Urmas 12:24, 5 Jun 2005 (UTC)

Arvan, et ebaselged ja kahtlased variandid võiks ära jätta või märkida neid artuteluleheküljel. Andres 12:29, 5 Jun 2005 (UTC)

Tabeli laius

Tabel on liiga lai. Andres 08:40, 26 mai 2005 (UTC)

Tabeli laius sai suurem, sest ametlikud nimed on kole pikad ning neid on tervelt kolmes keeles (ja kõigile kolmele lisaks ladinakirjaline kuju). - 193.40.58.22 08:47, 26 mai 2005 (UTC)

Kas ei saa siis nimesid mitmel real kirjutada? Andres 08:56, 26 mai 2005 (UTC)

Andres, mida tähendab "tabel on liiga lai"? Mul on tunne et pead silmas et sinu arvutis on see lai, siis artikli tekstile ei ole ruumi (tekst on "surutud" infotabeli ja vasema poole navigeerimis ja riistakasti vahele). Tavapäraste asetustega brauseris (1024px lai ekraan) on tabeli laius u. 30% brauseri laiusest (vasemal olevad kastid u. 15% ja artikli teksti jaoks jääb nii üle poole ekraani laiusest) Sinu ekraanil on arvatavasti tabeli laius nii u. 60% ja vasemal olevad kastid 25%, mis jätab artikli jaoks vaid u 15%.

Ma ei oska seda kommenteerida. Näiteks sõna "keskvalitsusest" ei mahu ära, vaid katkeb poole teise s-tähe peal. Andres 09:44, 26 mai 2005 (UTC)

kui nii on lood siis soovitaksin vaadata lehekülge vahepeal tavalise fondi suurusega et näha mismoodi see enamusele kasutajatele paistab. nimesid võiks kirjutada mitmele reale aga see raskendab märgatavalt lugemist ja kui lehekülje laiuse proportsioonid lubavad siis on ju ok, teha see tabel mõnevõrra laiemaks kui tavapäraselt(?) --TarmoK 09:18, 26 mai 2005 (UTC)~

Mis on tavaline? IE palub viis varianti, ja need on ju kõik tavalised. Kui ma teen fondi ühe astme võrra väiksemaks, siis probleem kaob. Aga ma ei leia, et mul oleks mingisugused ebatavalised seaded. Andres 09:44, 26 mai 2005 (UTC)

Pidasin tavalise all silmas tava kasutaja fondi suurust, mis on "medium" sealt "Text Size" menüüst. (teised variandid on siis "smallest, "smaller", "larger" ja "largest"), mul ei ole küll panna siia kõrvale statistilisi andmeid, kuid usun et ei eksi kui ütlen et 80-90% (arvatavasti ka rohkemgi) kasutajatel on fondi suurus see standardsuurus "medium" mis tuleb kui IE installeeritakse. Suurem, või ka väiksem font ei ole ebatavaline, on vaid suht vähestel kasutusel (näiteks inimesed kel on silmanägemisega probleeme: vanurid jne.).

Üldiselt soovitaksin inimestele kel on vajadust muuta veebilehe fonti suuremaks/väiksemaks kasutada FireFox-i (või ka Operat) kus on kirja suuruse muutmine väga lihtsaks tehtud + suurust saab muuta sujuvamalt (+10%, +20% jne) ja taastada "originaal suurus" ja seda klaviatuurilt ja kui ei eksi siis saab ka hiire "välja õpetada". Niimoodi on kerge vaadata lehekülge erinevate seadetega --TarmoK 10:23, 26 mai 2005 (UTC)

Mul ei ole raske vajaduse korral fondi suurust muuta, kuid minu silmad eelistavad seadet largest. Teen lihtsalt ettepaneku tabelit pisut kitsendada. Kui inimesed leiavad, et nimi kahel real on vastik, siis ma aktsepteerin seda, aga mina näen niikuinii enamikku sääraseid nimesid kahel real ja mind pole see kunagi häirinud. Andres 10:34, 26 mai 2005 (UTC)

mul jääb nüüd arusaamatuks, miks soovid seda tabelit kitsamaks teha. Oled ju nõus sellega et teksti (tabelis) on lihtsam lugeda kui see ei lähe kahele reale(?) Sa mõistad ka seda et artikli teksti imelik poolitumine tuleb sinu brauseri seadetest ja et tava kasutajal see nii ei ole. Tava kasutajal mahub nii see "lai" tabel kui ka artikli tekst kenasti koos "elama". Sedasi ei ole ju vajadust teha tabelit kitsamaks ja sedasi suruda tabeli tekste kahele reale mis teeb tabelis oleva info arusaamist raskemaks. ... või on mul jäänud nüüd midagi kahe silma vahele?

Minu point on see, et nimede langemine kahele reale ei ole minu arvates häiriv faktor, mille pärast peaks tabelit laiendama. On veelgi pikemaid nimesid, nii et tabeli laiendaminegi ei pruugi aidata. Andres 11:06, 26 mai 2005 (UTC)

ma kasutan ise ka vahel suuremat fonti, eriti kui mõni "tark" veebitegija arvab et 8pt suuruses kirjas on hea pikki tekste lugeda, kuid sel juhul tean ka et lehekülje kujundus muutub ja ei eelda et see töötaks samamoodi. --TarmoK 11:01, 26 mai 2005 (UTC)

Ma näen niikuinii nimesid kahel real (seda ka ühe astme võrra väiksemas fondis), ja mind pole see kunagi häirinud. Andres 09:46, 26 mai 2005 (UTC)

Sulgudest

Moldova keelel on olemas kirillitsa-kirjaviis ja ladina-kirjaviis. Ladina tähtedega on toodud lihtsalt vorm teises kirjaviisis. Ukraina ja vene keelt ei kirjutata ladina tähtedega, sulgudes on toodud eesti transkriptsioon. Andres 18:19, 6 Jun 2005 (UTC)

---

Välja võetud:

Transnistria on relva-, inim- ja narkokaubanduse keskus.

Andres 26. august 2008, kell 04:48 (UTC)

---

elanikke = 542 300 (2006)

Andres 30. jaanuar 2009, kell 09:00 (UTC)

| elanikke = 528 600 (2008) Andres 12. detsember 2009, kell 16:41 (UTC)

---

Minu meelest on artikli alguses viga. Moldova haldusüksus ja omaette riik ei saa olla üks ja seesama asi. Artikkel peab olema kas ühest või teisest. Minu meelest tuleks teha mingi artikkel ka haldusüksusest. Andres 12. detsember 2009, kell 16:46 (UTC)

---

523 700 (2009). Andres 17. november 2010, kell 16:32 (EET)

---

Võtsin välja viite Tiraspol Times (ei töötanud) --Morel 26. detsember 2011, kell 21:33 (EET)

---

Inimõiguste küsimuses võib saada materjali inglise vikist: en:Human rights in Transnistria --Morel 26. detsember 2011, kell 23:31 (EET)

---

Keele põhinimetus Linguae järgi [1] on moldova keel. ÕS-is on mõlemad, "moldova keel" on siiski põhinimetus.

Kas tuleb nii aru saada, et moldovenească on moldaavia ja moldoveană on moldova? --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 09:49 (EEST)

Täiesti nõus et moldova keel/moldovlane on tavaolukorras eelistatud kirjapilt ning Moldovast kirjutades ma moldaavia keelest/moldaavlastest ei räägiks. Transnistria puhul on aga oluline rõhutada, et nemad ise rõhutavad oma "moldaavia-pärasust." Nende riik on (Transnistria) Moldaavia Vabariik, nende ametlik keel moldaavia keel, mistõttu ma üritasin seda rõhutust ka artiklis edasi anda. See on näiteks näha Transnistria välisministeeriumi koduleheküljel, kus rõhutatakse, et riigi keel on "Moldavian" ja sõna "Moldova" on kasutuses peamiselt naaberriigi kirjeldamiseks. Andreas003 (arutelu) 13. juuni 2022, kell 17:37 (EEST)

riik on valdavalt venekeelne ja -meelne

See on minu meelest liiga ebamäärane sõnastus, rohkem hinnangu moodi.

"Demokraatlikud arengud" tuleks asendada parema väljendiga.

Pridnestrovie: kas moldova keeles kasutatakse sellist nime? --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 10:08 (EEST)

1) riik on valdavalt venekeelne ja -meelne – nõus, et sõnastust saab parandada ja olen avatud ettepanekutele, kuidas seda teha. Riigi juhtkonna venemeelsust pole raske allikatega tõestada (1,2), keelega on keerulisem, sest siin on suur erinevus avalikus diskursuses (kõik kolm keelt on võrdsed) ja sisulisest olukorrast (163 Transnistria koolist on 114 venekeelsed ja 15 segakoolid, kus kasutatakse õppes ka vene keelt (allikas)) Andreas003 (arutelu) 13. juuni 2022, kell 18:12 (EEST)

Parem olekski detailsem esitus. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 19:43 (EEST)

Moldova Dnestri-äärne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik kuulutati välja... Novembris 1991 muudeti riigi nimi Transnistria Moldaavia Vabariigiks

Kas tõesti Transnistria? --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 10:11 (EEST)

Huvitav, et KNAB ütleb, et eesti keeles kasutatakse tegelikult ametliku nimena "Transnistria Moldaavia Vabariik". --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 10:11 (EEST)

Selge, siis vahetan sellele versioonile tagasi. Lisan "Dnestri-äärse" nimetuse "Nime" kategooria alla. Andreas003 (arutelu) 13. juuni 2022, kell 17:39 (EEST)

Ma ei tea, aga see ei saa minu meelest olla õige. Ma arvan, et need, kes kasutavad, ei tea hästi asja. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 19:43 (EEST)

Muutsin hetkel tagasi kohanimeandmebaasi standardile, vajadusel saab õige nimekuju üle kontrollida veel keelenõuande telefonil.

Ma ei ole sisuliselt üheski allikas näinud Pridnestrovje olnud kasutuses rumeenia keeles, nii et parandasin nimekuju ära. Andreas003 (arutelu) 14. juuni 2022, kell 07:32 (EEST)

Ma küsin sellepärast, et venekeelne nimi oleks Pridnestrovje, jotiga. Iseasi, kui seda moldaavia keeles kasutatakse. --Andres (arutelu) 13. juuni 2022, kell 19:43 (EEST)

Parem kirjuta Peeter Pällile, sest keelenõus ei pruugi teadjat inimest olla. Mul on mulje, et ta ei soovita seda, vaid lihtsalt nendib. See oleks ju kogu teksti loogikaga vastuolus ega oleks kuidagi moodi ametlike nimede tõlge. Muide, moldaaviakeelset nime saaks tõlkida ka "Dnestri". --Andres (arutelu) 14. juuni 2022, kell 07:54 (EEST)

---

"... tootluse äärmiselt madal mitmekesisus" – mida sellega on tahetud öelda? Kuriuss (arutelu) 26. jaanuar 2024, kell 00:22 (EET)

Paistab, et minu kirjutatud. Proovin teistmoodi väljendada:

Kuna vabariigis on vaid neli suuremat tööstusettevõtet, ei tooda Transnistria kokkuvõttes väga palju eripalgelist/mitmesugust toodangut. Lisaks sellele on ka riigi eksport piiratud vaid mõne välispartneriga ja suurem osa toodangust eksporditakse, mistõttu on Transnistria majandus väga piiratud ja sõltuv oma väheste kaubanduspartnerite soovidest. Andreas003 (arutelu) 26. jaanuar 2024, kell 12:11 (EET)