Arutelu:Tervik

Kogum on täpsustusleht, ja ükski sealne tähendus ei sobi.

Missugust kogumit ei ole võimalik mõista ühtsena? Andres (arutelu) 25. detsember 2013, kell 00:25 (EET)

Olen nõus, see terviku määratlus on praegu selline "nütsak, vt mütsak". Määratlus pärineb Eesti keele seletavast sõnaraamatust, milles kogumi kohta on öeldud: "kogum [on]  teat. hulk olendeid, esemeid v. nähtusi rühma v. tervikuna." --Andrus Kallastu (arutelu) 25. detsember 2013, kell 06:32 (EET)

Ei maksa võtta määratlusi EKSS-is, seal on neil teine otstarve kui entsüklopeedias.

Kas Platon kirjutas saksa keeles? Andres (arutelu) 25. detsember 2013, kell 11:07 (EET)

Loomulikult mitte. Kuna minu käsutuses ei ole juba kellegi poolt tehtud tõlget eesti keelde, ma ei hakanud seda tekstilõiku hetkel tõlkima.--Andrus Kallastu (arutelu) 25. detsember 2013, kell 14:10 (EET)

Tervik on paljuseks laienenud ühtsus, mis tähendab, et osad on paljus, mida liidab ühtsus.

Ei saa midagi aru. Andres (arutelu) 25. detsember 2013, kell 11:07 (EET)

Artikli sisu on praegu pärit saksa vikipeediast. Probleemne lause on seal Ganzheit ist die auf die Vielfalt angewandte Einheit, und die Teile sind die Vielfalt selbst, die von der Einheit totalisiert ist.--Andrus Kallastu (arutelu) 25. detsember 2013, kell 14:10 (EET)

Nii ei tohi teha. Andres (arutelu) 26. detsember 2013, kell 20:33 (EET)

Ja kuidas siis tohib? Mul on isiklikult vaja, et mõisted tervik ja osa oleks eesti keeles määratletud. Kahjuks ei ole mulle teada ühtegi allikat, kus see tehtud oleks. Mida siis sellises olukorras peaks tegema muud, kui leidma võõrkeelse allika ja püüdma selle tõlkida. Isegi kui see tõlge on alguses kööbakas, on see minu meelest ikkagi parem kui mitte midagi. --Andrus Kallastu (arutelu) 27. detsember 2013, kell 10:21 (EET)

Ma ütlesin seda Platoni saksa keeles tsiteerimise kohta. Kui Platoni tsitaat peab tingimata olemas, tõlgi siis saksa keelest.

Lugu on täbar, sest saksakeelne artikkel ise on kööbakas. Kui ma saan mahti, püüan asja parandada. Andres (arutelu) 27. detsember 2013, kell 11:45 (EET)

Eestikeelsest kirjandusest võiks vaadata Makarovi raamatut "Materialistliku dialektika kategooriad". Andres (arutelu) 27. detsember 2013, kell 12:12 (EET)

Aitäh info eest! Saksa Vikipeedias olev artikkel näib päris suures osas olevat referaat Gustavo Bueno artiklist "Ganzes / Teil", mis on ilmunud väljaandes "Europäische Enzyklopädie zu Philosophie und Wissenschaften", kuid veebis kättesaadav ka aadressil http://www.fgbueno.es/ger/agb1990a.htm --Andrus Kallastu (arutelu) 27. detsember 2013, kell 15:05 (EET)

Aitäh, siit midagi saab. Andres (arutelu) 27. detsember 2013, kell 16:09 (EET)

Tervik on entiteet, millel on osad. Järelikult entiteet, millel osad puuduvad, ei ole tervik. Mis ta siis on?--Andrus Kallastu (arutelu) 28. detsember 2013, kell 16:03 (EET)

Noh, entiteet ikka on. Näiteks matemaatilisel punktil ei ole osi. Andres (arutelu) 28. detsember 2013, kell 16:44 (EET)

Kas võiks öelda näiteks: Tervik võib koosneda osadest või mitte aga suvalised osad ei pruugi moodustada tervikut. Mingi tervik võib samas olla millegi suurema osaks.

Mina saam asjast nii aru, et tervik peab tingimata koosnema osadest, muidu ta pole tervik. Tervik peab olema ühtaegu ühtne ja paljune.

Terviku moodustavad ainult selle terviku osad, mille osad nad on.

Seda muidugi, et tervik võib olla mingi terviku osa, peaaegu alati ongi. Andres (arutelu) 28. detsember 2013, kell 17:14 (EET)

Kas matemaatiline punkt on tervik?--Andrus Kallastu (arutelu) 28. detsember 2013, kell 18:55 (EET)

Seda ma räägingi, et ei ole. Andres (arutelu) 29. detsember 2013, kell 00:59 (EET)

Selge. Milline on mõistete 'tervik' ja 'hulk' suhe: kas hulk on tervik, mille osad on elemendid?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. detsember 2013, kell 02:55 (EET)

Kui hulgas on vähemalt kaks elementi, siis võib asja nii vaadata. Matemaatikas eristatakse hulga elemente ja hulga alamhulki ehk osahulki. Kumbki mõiste ei vasta päriselt terviku osa mõistele. Andres (arutelu) 29. detsember 2013, kell 11:58 (EET)