Arutelu:Soome muinasusund

Ka muinasusundit võidakse nimetada rahvausundiks. Sõna paistab olevat kahetähenduslik. Andres 16. november 2006, kell 10:34 (UTC)

Ja kui juba nimetatakse, siis vast soome rahvausundiks. Arvan, et parem oleks väljenduda teisiti, kasutamata sõna "nimetatakse". Andres 16. november 2006, kell 10:36 (UTC)

tõsi, "rahvausund" on praeguses teaduslikus pruugis ysna levinud mõiste (aga sedagi seatakse kõvasti kahtluse alla, eriti seda "usundi" osa, muidugi ka "rahvast", aga sellele on Alan Dundes vargsi tekitanud kasutatava definitsiooni). muinasusk kipub Põhja-Euroopas olema ka rahvausk, sest siin kuulub kirjata kultuuri ja seetõttu oli ilmselt raske teist reguleerida (muidugi võib alati eristada pyhendatute usku pyhendamatute usust, meeste usku naiste omast jne, nagu viimasel ajal kombeks on saanud).

nende mõistetega ongi minu arusaamist mööda läbi aegade nii, et yks nimetab yhtemoodi ja teine nimetab teistmoodi. suurt peale nimetamiste põle võtta. võimalikud nimetamised on veel Kalevala usk ~ maailmapilt (Juha Pentikäinen on "Kalevala maailma" nimelise raamatu kirjutanud ja see on laiem kui eepose "Kalevala" kaantevahe) ja soome muinasluule usk (Kaarle Krohn: "vanhojen runojen uskonto" – oli vist nii ja oli vist Kaarle, aga mitte Julius).

muuhulgas nimetati suursoomluse ajal asju tihtipeale nii, et ei tehta vahet soome, karjala ja ingeri usul. yldse opereeritakse – eriti vanemas kirjanduses – ysna ebakindlate ja ideoloogiliselt taustalt (või selle tausta tõttu) heterogeensete või ebastabiilsete mõistetega. jutt käib enamasti aga ikka yhtede ja samade allikate põhjal ja ymber (vähesed kirjalikud mälestused, 18.–20. saj rahvaluulekogud, rahvusvaheline, sh eriti soome-ugri ja skandinaavia võrdlusmaterjal). nii et isegi "soome" on võimalik dekonstruida ja see on tänapäeva folkloristikas ja pärimusteaduses laiemalt lausa pea et hea toon.

mõistagi on kasulik iga mõiste juurde panna mõni nimetaja või nimetajate ryhm või aeg. muinasusu vastu tunti kõige rohkem huvi 19. sajandi lõpust, ytleme 1950. aastateni. "mytoloogia" on vast rahvusvaheliselt-distsipliinidevaheliselt/yleselt kõige aktsepteeritum ja kõikehõlmavam asi (jääb mulje – ehk seepärast peaks põhiartiklid just mütoloogia all asuma, samuti kui Mythologia Uralica on see kõige kokku võtmist taotlev sari). "rahvausund" on suuremalt jaolt folkloristide asi ja väljamõeldis (mõiste), Hurt tarvitas näiteks sõna "rahvausk".

jama on ikka see, et entsyklopeedia ja yldharidus kipub teaduse eesliinist ikka 50–150 aastat maas olema (näiteks ainult Matthias Johann Eisenit tarvitades on eesti Vikipeediat selle koha pealt väga lihtne täiendada), aga rahvaluuleteaduse eesliin on Tartus eestikeelsenagi olemas. teaduse eesliini ja "yldteada faktide" kohtumisest (ning nende vahel pendeldamisest) aga synnib igasugu värde.

lahendusi? nominalism. mõistete täielik ebausaldamine. kirjeldada allikaid. refereeridagi rahvaluuleteateid. viidata võimalikult täpselt ja kindlasti panna kirja levikupiirid (nt minu Tölp eksib selle vastu). positivism. faktipuru. karupeiede kirjeldus 17. sajandi (aastat ei mäleta) Rootsi Lapimaalt (kyla ka ei mäleta, aga see on oluline) lõunalapi-, aga mitte põhjalapikeelselt alalt. kindlasti viidata nimepidi kirikuõpetajat, kes kirja pani (tal olid omad kombed). mitte kõrvutada yhegi Koola poolsaare lapi teatega. anonyymset "rahvast" vältida, nimetada informandid JA yleskirjutajad nimepidi, kus võimalik. lisada hinnanguid materjali usaldusväärsuse kohta. jne.

oeh. ja jälle ma ei kirjuta artiklit, vaid ainult arutelu yldise metodoloogia kohta, mida mulle kahes ylikoolis on pähe taotud ;) Ohpuu 16. november 2006, kell 11:40 (UTC)

Jah, mis teha. Arvan esiteks, et artiklis võiks nimetamisest kindlasti enam-vähem sama pikalt rääkida, kui Sa siin selgitasid. Nimetustes orienteerumine on lugejale väga oluline.

Mulle tundub, et mütoloogia ja usund on ise asjad.

Vikipeedia artiklite puhul tuleks minu meelest seada sihiks teaduse eesliinist lähtumine. Sellega on kaks probleemi: asrusaadavus ja detailsus. Arvan, et mõlemad probleemid saab lahendada nii, et materjal esitatakse matrjoškana, kus iga nuku sees on suurem nukk. Esimesed kihid peaksid olema üldarusaadavamad ja vähem detailsed, aga kuskil ei tohiks asja moonutavalt lihtsustada. Andres 16. november 2006, kell 11:49 (UTC)