Arutelu:Sõjakunst
Viimase kommentaari postitas Ivo Vahur 13 aasta eest.
Sai spetsiaalselt kirjutatud tekst mittekohasesse kohta, seaduse ja kujundi (ühisvormsus) erinevusest seoses hiina mõttelaadiga. Kunagi võibolla tekkib parem koht. Seni las olla siin.--Ivo Vahur 26. november 2010, kell 23:47 (EET)
- Ei ole nõus. Parem koht on Sõja seadused. Siin tuleb rääkida üldmõistest. Andres 27. november 2010, kell 00:05 (EET)
- Raamat ei puuduta sõjaseadusi vaid ühisvorme. Teoses puuduvad definitsioonid. Need asjad loevad sealt välja inimesed, kes ei tunne hieroglüüfkirja. Kogu seosteväli on meeletult suurem. Tegemist on kanoonilise tööga. Kas Yi Jingis on kuskil juttu seadustes ja tunnustest? Pildi kõrval olev jutt on toestatud ka viitega. Võin veel kaalukamaid viiteid tuua. See on olnud põhiprobleem kogu hiina kutuuri mõistmisel. Mida Hegel ei suutnud lahendada. Aga see pole tõesti selle artikli teema. --Ivo Vahur 27. november 2010, kell 00:29 (EET)
- Me tahame, et inimesed leiaksid asja selle pealkirja alt, mille all see asi tuntud on, isegi kui näiteks Sina leiad, et käibel olev nimi pole kohane. Muidu tekib segadust ja inimestel on raske leida seda, mida nad otsivad. Äärmisel juhul võib panna pealkirjaks hiinakeelse pealkirja. Andres 27. november 2010, kell 00:41 (EET)
- Rahvusvaheline traditsioon ja autoriteedid järgivad seda nimetust. Tuleb ümbersuunamine siia teha. Oleks ise teinud aga ei valda veel üksikasju. Pole mõtet, kui veel võimalik, tavadeks muutuvaid harjumusi luua. Peale selle. Meenub, et üks Berkley (?) autor on seda mõtlemistüüpi nimetanud morfoloogiliseks (R.Kunst vist). Võibolla ka mõned venelased. Pole ammu selle asjaga tegelenud. Ka loogika aga järgib vormide loogikat. Euroopalikus mõttes midagi deskribitsioonilisuse taolist. Lisaks veel see sünteesi ja analüüsi suhe. Hiina mõte on sünteesilaadne. Juba hieroglüüfi ülesehitus on seotud ruumiliste positsioonide tervikuga (u-sin;5 positsooni). Mis eurooplasele näib kujundina on neile sünteetiline mõiste. Piisab praegu. Nimeta kuidas tahad. Vabandust äkilisuse pärast. Kas Sina eristad ka isikuliste asesõnade kahe- ja ühesilbilisi vorme? Me eristame. Miks on artiklis üks pilt vasakul ülal nurgas ja teine all paremas nurgas? Aitäh hoole eest. --Ivo Vahur 27. november 2010, kell 00:52 (EET)
- Rahvusvaheline traditsioon ja autoriteedid ei kasuta eestikeelseid nimetusi. Vikipeedias saab ikka lähtuda nendest pealkirjadest, mis on avalikus kirjasõnas käibel. Asjade nimed on niikuinii tinglikud. Kui me kasutame käibivat nime, siis me sellega ei väida midagi. Kas Sa tahad öelda, et Märt Läänemets ei oska hiina keelt ja on pealkirja valesti tõlkinud?
- Ja kui pealkirjaks oleks "Sõjakunst", mis sellest siis ühisvormide suhtes muutuks? Andres 27. november 2010, kell 20:18 (EET)
- See on muidugi tõsi, et sõna fa ainuke tähendus ei ole 'seadus', aga ka sõna 'seadus' ei ole eesti keeles ühetähenduslik. Kui soovid, võib pealkirja "Sõjakunst" alt teha ümbersuunamise "Sõja seaduste" alla. Andres 27. november 2010, kell 20:21 (EET)
- Rahvusvaheline traditsioon ja autoriteedid järgivad seda nimetust. Tuleb ümbersuunamine siia teha. Oleks ise teinud aga ei valda veel üksikasju. Pole mõtet, kui veel võimalik, tavadeks muutuvaid harjumusi luua. Peale selle. Meenub, et üks Berkley (?) autor on seda mõtlemistüüpi nimetanud morfoloogiliseks (R.Kunst vist). Võibolla ka mõned venelased. Pole ammu selle asjaga tegelenud. Ka loogika aga järgib vormide loogikat. Euroopalikus mõttes midagi deskribitsioonilisuse taolist. Lisaks veel see sünteesi ja analüüsi suhe. Hiina mõte on sünteesilaadne. Juba hieroglüüfi ülesehitus on seotud ruumiliste positsioonide tervikuga (u-sin;5 positsooni). Mis eurooplasele näib kujundina on neile sünteetiline mõiste. Piisab praegu. Nimeta kuidas tahad. Vabandust äkilisuse pärast. Kas Sina eristad ka isikuliste asesõnade kahe- ja ühesilbilisi vorme? Me eristame. Miks on artiklis üks pilt vasakul ülal nurgas ja teine all paremas nurgas? Aitäh hoole eest. --Ivo Vahur 27. november 2010, kell 00:52 (EET)
- Me tahame, et inimesed leiaksid asja selle pealkirja alt, mille all see asi tuntud on, isegi kui näiteks Sina leiad, et käibel olev nimi pole kohane. Muidu tekib segadust ja inimestel on raske leida seda, mida nad otsivad. Äärmisel juhul võib panna pealkirjaks hiinakeelse pealkirja. Andres 27. november 2010, kell 00:41 (EET)
- Raamat ei puuduta sõjaseadusi vaid ühisvorme. Teoses puuduvad definitsioonid. Need asjad loevad sealt välja inimesed, kes ei tunne hieroglüüfkirja. Kogu seosteväli on meeletult suurem. Tegemist on kanoonilise tööga. Kas Yi Jingis on kuskil juttu seadustes ja tunnustest? Pildi kõrval olev jutt on toestatud ka viitega. Võin veel kaalukamaid viiteid tuua. See on olnud põhiprobleem kogu hiina kutuuri mõistmisel. Mida Hegel ei suutnud lahendada. Aga see pole tõesti selle artikli teema. --Ivo Vahur 27. november 2010, kell 00:29 (EET)
Sellel artiklil on nüüd kaks arutelu, teine on siin. --Epp 27. november 2010, kell 20:23 (EET)
- Oh Andres, Andres. Ma olen selle juba ammu unustanud. See vesi on juba ära voolanud. Nimeta kuidas soovid või soovite või soovime või soovib. Soos seisab vesi paigal. --Ivo Vahur 27. november 2010, kell 20:27 (EET)