Arutelu:Rupert Sheldrake

Mis kategooria see saama peaks? Velirand (arutelu) 21. november 2016, kell 09:45 (EET)

---

"Clare Kolledž" on vale. Andres (arutelu) 21. november 2017, kell 20:00 (EET)

Artikkel on silmatorkavalt kallutatud. Pole ühtki viidet sellele, et teadlased Sheldrake'i vaateid ei jaga, isegi artikli esmakirjutaja fraas "parapsühholoogiliste raamatute kohta" on välja võetud ning New Age'i vaimus pseudoteaduslikke kirjutisi nimetatakse "teadustööks". Sheldrake'ist püütakse teha bioloogi, hanitades lugejat. Sama teeb muidugi ka tänane Postimees. --Ehitaja (arutelu) 21. detsember 2019, kell 15:48 (EET)

Sekundeerin. Häbiväärne, et see siin niimoodi aastaid seisis. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. detsember 2019, kell 16:04 (EET)

---

Editorq35, avalauses peaks olema kirjas see, mille poolest isikut eeskätt teatakse. Sheldrake nähtavasti on tuntud teiste asjade poolest, mitte tegevuse poolest bioloogina. Ta küll tutvustab ennast bioloogina, aga see on artikli avalause juures kõrvaline. Vt ka ingliskeelse artikli arutelu, kus samast asjast on korduvalt juttu olnud. Et ta on kunagi (enne tuntuks saamist) bioloogia alal töötanud, seda on öeldud artiklis tagapool. Võib kirjutada lisaks, et ta on bioloogiat õppinud. ResearchGate seejuures ei ole usaldusväärne allikas (vt en:WP:RSP#ResearchGate). Oled lisaks teised viited millegipärast vastavate väidete juurest valesse kohta tõstnud. Pikne 17. juuni 2023, kell 21:50 (EEST)

Tehisintelekt andis vastuse küsimusele: "Kes on Rubert Sheldrake?" Kes on Rubert Sheldreke?

Rupert Sheldrake on is biokeemik, bioloog ja autor, keda tuntakse oma kontroversiaalsete teooriate poolest parapsühholoogia valdkonnas ning tema mõiste "morpheeriv resonants" ("morphic resonance") kohta. Rupert Sheldrake sündis 28. juunil 1942 ning tal on doktorikraad biokeemias Cambridge'i Ülikoolist. Ta töötas Cambridge'i Kuningliku Seltsi teadurina.

Sheldrake'i kõige tuntum idee on "morpheeriv resonants", mis viitab sellele, et eksisteerib kollektiivne mälu või informatsiooniväli, mis kujundab organismide arengut ja käitumist. Sheldrake'i väitel mõjutab see väli harjumuste, instinktide ning isegi sotsiaalsete ja kultuuriliste mustrite teket. Ta väidab, et see resonants toimib läbi protsessi, mida ta nimetab "morpheerivateks väljadeks", mis ühendavad omavahel indiviide ja liike.

Sheldrake'i ideid on teadlaskond olulisel määral kritiseerinud, kuna need seavad kahtluse alla bioloogia ja füüsika valdkonnas kehtivad teooriad. Paljud teadlased väidavad, et tema teooriad puuduvad empiiriliste tõendite ja kinnituste ning tuginevad pigem anekdootlikele tähelepanekutele ja subjektiivsetele kogemustele. Seetõttu peetakse tema töid sageli pseudoteaduseks.

Lisaks oma tööle morpheeriva resonantsi valdkonnas on Sheldrake laialdaselt kirjutanud teemadel nagu telepaatia, teadvuse olemus ja paranormaalsed nähtused. Mõned tema tuntumad raamatud hõlmavad "A New Science of Life" ("Elu uus teadus"), "The Presence of the Past" ("Mineviku kohalolek") ja "The Science Delusion" ("Teaduse pettus").

Oluline on märkida, et teaduslik konsensus lükkab üldiselt Sheldrake'i ideed tagasi ning peab neid spekulatiivseteks ja tõendamataks. Siiski on tema töö leidnud järgijaid alternatiivsetes ja uue ajastu ringkondades.

Proovige ise: [1]https://chat.openai.com/ Editorq35 (arutelu) 18. juuni 2023, kell 08:45 (EEST)

"Mõned usaldusväärsed viited, mis käsitlevad kriitikat Rupert Sheldrake'i ideede suhtes ja hindavad neid pseudoteadusena, hõlmavad järgmist:

1. "Scientific American" artikkel "Morphic Resonance: An Unexplained Phenomenon" (2013): Artikkel selgitab, kuidas Sheldrake'i teooriat morpheerivast resonantsist pole suudetud tõestada ning kuidas see vastuolus on teadusliku meetodi ja põhimõtetega. Artikkel on kättesaadav siin: https://www.scientificamerican.com/article/morphic-resonance-an-unexplained-phenomenon/
2. "Skeptic" ajakirja artikkel "The Presence of the Past: Morphic Resonance and the Habits of Nature" (2013): Artikkel käsitleb Sheldrake'i raamatut "The Presence of the Past" ja toob välja kriitilised argumendid ning tõendite puudumise, mis panevad tema ideed kahtluse alla. Artikkel on kättesaadav siin: https://www.skeptic.com/reading_room/the-presence-of-the-past-morphic-resonance-and-the-habits-of-nature/
3. "The Guardian" artikkel "The 'heretic' scientist who's controversially challenging evolution" (2013): Artikkel annab ülevaate Sheldrake'i teooriatest ja mainib, kuidas neid peetakse teadusmaailmas pseudoteaduseks ning miks puuduvad tema väidetele tugevad teaduslikud alused. Artikkel on kättesaadav siin: https://www.theguardian.com/science/2013/nov/09/heretic-scientist-controversial-evolution-rupert-sheldrake

Need artiklid pakuvad kriitilisi vaateid Sheldrake'i tööle ja aitavad mõista, miks tema teooriaid ei peeta teaduslikult usaldusväärseteks. On oluline märkida, et teaduslikus kogukonnas võib olla erinevaid seisukohti ning teemadega seotud arutelud on jätkuvad." Editorq35 (arutelu) 18. juuni 2023, kell 09:11 (EEST)

Neid loetletud allikaid võib-olla saab artikli kirjutamisel kasutada, aga sellise teadmata allikate põhjal kokku pandud tekstiga (tehisintellekti jutt) ei ole Vikipeedias eriti midagi peale hakata. Pealegi ei tule ka sellest tekstist välja, et Sheldrake oleks tuntud tegevuse poolest bioloogia vallas. Pikne 18. juuni 2023, kell 21:14 (EEST)

Võtan Teie tehtud kustutused tagasi kuna ei pea kõike põhjendatuks.

Lisan juurde maailma hinnatuma teadus väljande Natures ilmunud teadus artikli. Pole kahtluski, et ta on lisaks maailma tasemel biogeemik ja bioloog.

Ei ole palju teadlasi, kes saavad tõdeda, et on maailam ühe hinnatuma teadusväljaande Nature's teadus artikleid (mitmuses) avaldanud.

See on juba märkimisväärne saavutus. Seda võib juba pidada kuulsaks saamiseks.

Lisaks mainisin, et autor on ka biokeemik, ja esitasin kaks viidet, mis seda tõendavad.

Üks neist:

Published: 01 January 1968 Production of Auxin by Detached Leaves A. R. SHELDRAKE & D. H. NOBTHCOTEhttps://www.nature.com/articles/217195a0#:~:text=Nature%20217%2C%20195%20%281968%29%20Cite%20this%20article%20Abstract,plant%20tissues%20to%20the%20auxin%20indolyl-3-acetic%20acid%20%28IAA%29.

Tehisintelekti kohapealt.

Tehisintelekti käest on võimalik küsida, allikaid mille põhjal ta teksti koostab. Editorq35 (arutelu) 20. juuni 2023, kell 11:26 (EEST)

Ma kordan, et isikuartikli definitsioonis peaks olema ja reeglina on esile tõstetud see, mille järgi isikut peamiselt teatakse. Samamoodi, kui riigikogulane sõidab aeg-ajalt taksot, siis ei tule artikli avalausesse kirjutada, et ta on taksojuht, kuna artikkel temast on muu asja pärast. Need viited iseenesest ei tõenda, et Sheldrake'i teatakse laiemalt tema bioloogia- või biokeemiaalase töö poolest. Et ta on bioloogina töötanud või et tal on bioloogiaga mingigi seos, seda ma ei vaidlustanud, selles ei olnud probleem ja see oli artiklis ka juba enne kirjas. Pikne 20. juuni 2023, kell 22:01 (EEST)

Seda ka, et ei ole hea toon tühistada, kui arutelu on parasjagu pooleli ja veel nii, et sa ei jäta vahepeal teistele üldse aega vastamiseks. Pikne 21. juuni 2023, kell 17:27 (EEST)

Pole nõus, kui ei pea tehtud muutatuse tagasi võtmist põhjendatuks. Võin ju ainult esimese lause ära muuta, kõiki muutatusi ei pea tagasi võtma. Isegi selle esimese lause muutmisega ei ole nüüd tegemist, kuna need on väga olulised tema elulool ja annavad tasakaalustatuma pildi temast. Kuna tema suunal saadetud negatiivne tähelepanu on olnud päris jõhker, on oluline, et artikkel annaks ausa ja tasakaalustatud ülevaate tema tegevusest. See aitaks vältida väärale teabele ja kallutatusele rajanevat arusaama. Lisaks, tean, et tema suunal saadetud negatiivne tähelepanu on olnud päris jõhker, nagu näiteks ajakirja Nature esikaanel ilmunud artikkel pealkirjaga 'Book for Burning'. Seetõttu on eriti oluline, et artikkel oleks objektiivne ja hästi tasakaalustatud. Editorq35 (arutelu) 16. august 2023, kell 11:09 (EEST)

Eeltoodud allikad on hea näide sellest, kuidas ChatGPT võltsib allikaid. Ykski nendest linkidest ei tööta. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. august 2023, kell 11:13 (EEST)

Minu meelest ei saa teadlaste puhul lähtuda tuntusest, sest teadlasi teadustöö järgi eriti ei tunta (tuntakse proportsionaalselt vähem võrreldes töö tähtsusega). Ma leian, et esimeses lauses või vähemalt esimeses lõigus tuleks tema tegutsemist bioloogina mainida. --Andres (arutelu) 16. august 2023, kell 11:24 (EEST)

Võib panna teise lõigu esimese lause esimese lõigu lõppu, enwiki lahendus tundub proportsionaalne. Tähtsuse ja tähelepanuväärsuse mõttes on ta eelkõige pseudoteadlane ja siis alles bioloog, mitte vastupidises järjestuses. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. august 2023, kell 11:27 (EEST)

Jah, seda küll, et ta on bioloogina vähem tähtis ja vähem tuntud ka. Tuntud ja võib-olla tähtsad on ka tema raamatud, mis ei ole ka ei bioloogilised ega parapsühholoogilised. --Andres (arutelu) 16. august 2023, kell 11:44 (EEST)

Võib-ollas Editorq35 viis linke valesse kohta, aga leian, et lisatud materjali ei peaks lihtsalt kustutama, muidu ei saagi toimetada. Need Nature artiklid võiksid olla publikatsioonide nimekirjas. --Andres (arutelu) 16. august 2023, kell 11:50 (EEST)

Madal tase. Editorq35 (arutelu) 1. veebruar 2024, kell 03:31 (EET)

Miks just need kaks artiklit? Kas lihtsalt sellepärast, et tegu on Nature artiklitega? Ja üldse mida toimetada, kui ei ole valikut ja ei ole materjali, mille kontekstis oleks vaja neile artiklitele viidata. Pikne 1. veebruar 2024, kell 20:14 (EET)

Ma arvan küll, et Nature's ilmunud artikleid tuleb kindlasti mainida. Kas või publikatsioonide loetelus. Andres (arutelu) 1. veebruar 2024, kell 20:29 (EET)