Arutelu:Pension

Kui täpne olla, siis 1.Pensioni maksmisel võivad olla maksmiste peatamised, mis ei tee pensioni olematuks, ehk siis Pension justkui ei ole regulaarne väljamakse vaid pigem on sotsiaalne kindlustus (siia ongi raske õiget väljendit leida) vanaduse töövõimetuse või toitja kaotuse korral. 2. Pensioni saajaks võib olla pensionäri ülalpeetav. Pensionäri viibimisel vahi all on õigus saada pensioni pensionäri ülalpeetaval. 3. Pensioni jaotamist tööpanusest sõltuvaks ja sõltumatuks... Kui neid niimoodi välja tuua, siis peaks lisama rahvapensioni kohta, et need on rahvapension vanaduse korral, rahvapension töövõimetuse korral ning rahvapension toitjakaotuse korral. Nimelt rahvapensioni eesmärk on ju tagada sedasama sotsiaalset kaitset (kuid minimaalses suuruses), mida pakutakse tööpanuse täitnud isikule. 4. Kui sõnapaar "maksmist reguleerima" tähistab rahalise suuruse toimetamist isikule, siis riikliku pensionikindlustuse seadus, väljateenitud aastate pensionide seadus, soodustingimustel vanaduspensionide seadus reguleerivad peale maksmise ka neid pensione endid, mis nad on, millal neile õigus on, millal neid makstakse ja millal on maksmine peatatud... 5. arusaamatu on ennetähtaegse pensioni ja edasilükatud pensioni detailirohke mainimine (miks seda tehtud on?), samamoodi võiks siis välja tuua soodustingimustel vanaduspensioni, mis lubab pensionile jääda enne üldise vanaduspensioniea saabumise. 6. Töövõimereformiga kaotatav töövõimetuspension... – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 84.50.168.126 (arutelu • kaastöö) 20. oktoober 2015, kell 09:39.

Sa võid lihtsalt ümber teha. Andres (arutelu) 20. oktoober 2015, kell 12:04 (EEST)

Jah, täiendused on teretulnud, paistab, et keegi pole viitsinud selle artikliga tegeleda. Aga ümber teha ei saa nüüd ka mitte nii lihtsalt, vaid ikka nii, et saaks parem. Vabandust, aga need anonüümse autori viis kommentaari on natuke kirvega kure püüdmine. Ehk pole kindel et pihta saab, st et nende kommentaaride teksti sisseviimisega asi parem saab. Aga eks siis paistab ja kui väga mööda läheb, nii et kõvasti silma riivama hakkab, eks siis parandame.--VillaK (arutelu) 20. oktoober 2015, kell 12:36 (EEST)

"väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse isiku teatud tootmisalade, tööde, kutsealade, ametialade korral õigust vanaduspensionile." Nojah, kui nüüd tõesti täpne olla, siis väljateenitud aastate pension ei ole vanaduspension (või selle alamliik), vaid eraldi riikliku pensioni liik, mida makstakse isikutele, kes on töötanud sellistel kutsealadel või ametikohtadel, mille puhul eeldatakse kutsealase töövõime kaotust või vähenemist enne vanaduspensioni ikka jõudmist.--VillaK (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 23:10 (EET)

Siin on kindlasti tarvis parandada. Andres (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 23:55 (EET)

On 2 seadust, soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus, mis mõlemad reguleerivad kutsealalt eripensionile minekut. Miks te, Villak, soodustingimustel tsitaadist välja jätate?

Loomulikult on kaks seadust, kuid tuleb tähele panna, et need reguleerivad erinevaid asju ja seaduste eesmärgid on seaduste tekstides sõnastatud erinevalt. Kui te kirjutate "Soodustingimustel vanaduspensionide seadusega ning väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse /.../ õigust vanaduspensionile", siis sidesõna "ning" kasutamise tõttu on sellest võimalik aru saada ainult nii, nagu mõlemad nimetatud seadused reguleeriksid õigust vanaduspensionile. Kuid tegelikult teine nendest seadustest õigust vanaduspensionile ei reguleeri. Soodustingimustel vanaduspensionid jäid tsitaadist välja kuivõrd need ei ole antud juhul diskussiooni objektiks. Kui pool lauset on õige ja teine pool vale, siis see ei tee kogu lauset veel õigeks. Parimate soovidega, --VillaK (arutelu) 27. oktoober 2015, kell 15:22 (EET)

Lgp. Villak, palun tutvuge soodustingimustel vanaduspensionide seadusega. Raske on nõustuda sellega, nagu üks neist reguleeriks õigust vanaduspensionile ja teine mitte. Vanaduspensionil (RPKS), soodustingimustel vanaduspensioni (SVPS) ja väljateenitud aastate pensioni (VAPS) ühisosa on nõudes vanusele ning üldisele staažile ja tähtajas eluaegse õiguse osas. SVPS (ametikohad loetletud nimekirjades) ja VAPS (ametikohad nimetatud seaduses) lisavad lisatingimusi inimese tehtud töö sisust, kutsealast, ametikohast lähtuvalt, kehtestades ka RPKS vanaduspensionist erinevad pensioniarvutuseeskirjad. Mõlema SVPS ja VAPS määramise, maksmise, ümber arvutamise ja indekseerimise kord on kehtestatud RPKS-iga.

---

"Pension on elatusraha töö või ülalpidaja kaotanud inimesele"

• töö kaotanu ei pruugi mitte sugugi pensionit saada
• vanaduspensionär ja töövõimetuspensionär võivad vabalt töötada.--Hendrix 12. september 2008, kell 14:49 (UTC)

---

Varasem redaktsioon:

Pension (ld.k pensio, maks) on elatusraha töö või ülalpidaja kaotanud inimesele. See on üksikisiku pidev sissetulek (tavaliselt vanaduses), kuid seda võivad saada ka näiteks laps(ed), lesk või lapsevanem toitja kaotamise puhul ehk toitjakaotuspension; püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16-aastasel isik, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti ehk töövõimetuspension.

Eesti pensionisüsteem

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:

• I sammas: Riiklik pension
• II sammas: Kogumispension
• III sammas: Täiendav kogumispension

Eestis mõistetakse riiklikku pensioni all solidaarsuspõhimõttele tuginevat igakuist rahalist sotsiaalkindlustushüvitist vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.

Vaata ka

• Pensionifondid

Viited

Andres 30. oktoober 2008, kell 16:20 (UTC)

Vähemalt osa teisi vikisid räägib ainult vanaduspensionist. Andres 7. november 2008, kell 02:02 (UTC)

Eripensionid

Oleks vaja asjalikult selgitada eripensionide andmise korda ja olemust. See on sotsiaalselt oluline. Eripensionär, näiteks diplomaatilisel tööl saab ülikõrge kogusisssetuleku: põhipalga, välismaal viibimise tasu ja eripensioni, rääkimata muudest tasudest. Tuleks sellised asjad ära seletada. --Harts 25. mai 2010, kell 22:32 (EEST)

Kahtlemata on see oluline. Kahjuks on meil liiga vähe toimetajaid. Võib-olla proovid ise algust teha? Taivo 25. mai 2010, kell 22:51 (EEST)

2 pensionisammas

Praegu on "II samba ehk kogumispensioni puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. Pensionifondid investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse finantsinstrumentidesse, eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni."

1. Kas on keegi, kellel on võimalus vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses teha pensionimakseid 2 sambasse? 2. Kas on kellelgi sõlmitud annuiteetleping kindlustusseltsiga? Praegune 2 samba tekst on üsna reklaamteksti nägu.

---

Pensioniea tabel võiks olla artiklis Pensioniiga või siis Vanaduspension. --Andres (arutelu) 20. september 2023, kell 13:41 (EEST)