Arutelu:Paarisarv

Arutelu:Paaris- ja paaritu arv muuda

Miks ei võiks olla eraldi artiklid?

See oleks liigne tükeldamine. Nii on selgem. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 16:04 (UTC)

Matemaatikas on kõik mõisted üksteisega seotud. See ei tähenda, et ei võiks iga mõiste kohta eraldi artiklit teha. Andres 9. veebruar 2009, kell 17:24 (UTC)

Minu meelest muudab just niisuguste koondartiklite tegemine esituse segasemaks. Andres 9. veebruar 2009, kell 17:26 (UTC)

Antud juhul on selline lahendus ülevaatlikum. Paaris ja paarituid arve, vähemalt, pole mõitlik eraldi käsitleda. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 17:32 (UTC)

Kui midagi muud kirjutada poleks, siis võib-olla küll. Kas Sa oled kindel, et artikkel jääbki selliseks?

Ja mis oleks selles segast, kui kummagi kohta oleks eraldi kirjutatud? Andres 9. veebruar 2009, kell 18:40 (UTC)

Kui on palju sellist materjali, kus paaris- ja paarituid arve käsitletakse korraga, siis ei ole võib-olla mõistlik lahutada. Aga praegu ei ole sellist materjali üldse. Andres 9. veebruar 2009, kell 18:42 (UTC)

Antud artikkel kajastab paarituid ja paarisarve korraga. Mõisted nagu "kollane" ja "mitte kollane" võiks ikka koos käsitada. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 20:22 (UTC)

Nõustun Hardiga, et praegusel kujul on selgem ja eraldi artikleid pole põhjust luua. --Ker 9. veebruar 2009, kell 20:30 (UTC)

Hardile. Aga siin pole ju käsitletud selliseid omadusi, mida ei saa lahus vaadelda.

Nende kohta võib ju palju asju eraldi öelda. Näiteks on paarisarvude hulk kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, paaritute arvude hulk küll korrutamise, aga mitte liitmise suhtes. Kahe paaritu arvu liitmisel saadakse paarisarv, jne.

Kõik ei puuduta matemaatikat. Näiteks peetakse sobivaks sünnipäevaks kinkida paaritu arv, mitte paarisarv lilli.

Kas näiteks emast ja isast või lõunapoolkera ja põhjapoolkera või rahu ja sõda peaks käsitlema ühes artiklis?

Ja veel. Minu meelest pole paaris ja paaritu nagu kollane ja mittekollane, vaid on võrdväärsed nagu eelmises lõigus toodud näidetes. Andres 9. veebruar 2009, kell 20:37 (UTC)

Paaritu arv defineeritakse eituse kaudu. Selles mõttes on sarnasus olemas küll.

Üldjuhul nähakse paaritutes arvudes kõike, mida paarisarvudes pole, ja vastupidi. Lillede näide sobiks samuti paremini just ühisartiklisse. Ka pole vastavate arvuhulkade algebraline kinnisus kuigi oluline, et eraldikirjutamine õigustatud oleks. Arvan, et kui ma oleksin võõras, kes paarisarvude kohta teada soovib saada, siis oleks ühisartikkel märksa ülevaatlikum. See kõik on muidugi subjektiivne. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 21:26 (UTC)

Muidugi subjektiivne, sellepärast ma püüangi veenda ja argumente otsida. Andres 9. veebruar 2009, kell 22:14 (UTC)

Pythagoras (või pütaagorlased) paigutas "paaritu" ja "paaris" 10 vastandite paari hulka, aga nendest oleks võib-olla parem rääkida artiklites Paaritu ja Paaris. Andres 9. veebruar 2009, kell 20:39 (UTC)

Miks peaks paaris- ja paarituid arve defineerima ainult naturaalarvude puhul? See mõiste on ju kasutatav täisarvude kohta.

Jah. Tõepoolest. Teen vastavad muudatused --Hardi 9. veebruar 2009, kell 16:04 (UTC)

Miks peaks paaris- ja paarituid arve defineerima ainult naturaalarvude puhul? See mõiste on ju kasutatav täisarvude kohta.

Jah. Tõepoolest. Teen vastavad muudatused --Hardi 9. veebruar 2009, kell 16:04 (UTC)

Peale selle, esimene paaris naturaalarv on 0.

Ma ei loe nulli naturaalarvuks. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 16:04 (UTC)

Teen ettepaneku see artikkel kustutada. Andres 9. veebruar 2009, kell 15:48 (UTC)

See artikkel peaks olema just sellisel kujul. --Hardi 9. veebruar 2009, kell 16:04 (UTC)

Näiteks artiklis Assotsiatiivne ring räägitakse paarisarvude ringist, ja sinna ei kuulu ju ainult naturaalarvud. Andres 9. veebruar 2009, kell 15:58 (UTC)

Hardi, mina ei tahtnud ka alguses eraldi artikleid teha, sest see tundus väga tükeldamisena. Natukese aja pärast sain aru, et viki koosnebki tükkidest ja seepärast on vaja iga sõna kohta eraldi artiklit. Suurtes teemades räägitakse natuke kõigest ja alapealkirja all kasutatakse malli {{vaata}}, kus siis asjast jälle pikemalt räägitakse. Need tükikesed (definitsioonid, mõisted) lingitakse artiklites ja kui sõna on paarisarv, siis on vaja ka paarisarvu artiklit. Küll varsti see süteem Sulle arusaadavamaks muutub. --Tiuks 9. veebruar 2009, kell 22:31 (UTC)

Paarisarvu artikli võib ümber suunata, et juhuks, kui kunagi peaks tekkima vajadus eraldi artiklite järgi, saaks need artiklid suurema vaevata luua. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 06:09 (UTC)

Nii ongi tehtud.

Muide, suures venekeelses matemaatikaentsüklopeedias on mõlemad eraldi märksõnadena sees, kuigi peale definitsiooni pole kummagi kohta midagi öeldud.

Eesti keeles on küll nii, et üks on just nagu teise eitus, aga näiteks inglise keeles ei ole (even ja odd). Arvan, et analoogne paar on "suguline sigimine" ja "suguta sigimine", mille puhul samuti ei saa öelda, et üks on lihtsalt teise eitus ning neid peab ühes artiklis vaatama. Samuti näiteks lõplik hulk ja lõpmatu hulk. Kas teine on lihtsalt esimese eitus ja neid peaks ühes artiklis käsitlema? Andres 10. veebruar 2009, kell 07:40 (UTC)

Nii paaris, kui paaritud arvud saab defineerida ilma eituseta. Kuid kui üks on defineeritud, siis saab defineerida teise samaväärse mõiste. Ühel vorstil on kaks otsa. Eri otste jaoks pole eraldi artikleid vaja.

Analoogiate abil argumenteerimine on kaunis tänamatu töö. Asi on siiski selles, et antud juhul muudab koondartikkel need mõisted kergemini hoomatavaks. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 07:50 (UTC)

On ka see võimalus, et on nii eraldi artiklid kui ka koondartikkel. Kui arvamused heast esitusest lahknevad, ju siis on tarvis mõlemat moodi esitada. Andres 10. veebruar 2009, kell 09:14 (UTC)

Oleks natuke veider, kuid kui eraldi artiklid tekivad, siis saab edasi arutada. --Hardi 10. veebruar 2009, kell 09:37 (UTC)

Selline pealkiri on vastuvõetamatu, teisaldan mitmuse alla tagasi. Andres 12. veebruar 2009, kell 20:36 (UTC)

Selline pealkiri on vastuvõetamatu. Jääb mulje, nagu üks ja sama arv oleks paaris ja paaritu. Eesti vikipeedias ei ole ka niisugust reeglit, et pealkiri peaks mitmuses olema. Andres 12. veebruar 2009, kell 22:13 (UTC)

Saan aru. Minu eksitus täiesti. --Hardi 12. veebruar 2009, kell 22:15 (UTC)

Arutelu:Paaris- ja paaritud arvud muuda

Lingid siia on vaja korda teha ja ümbersuunamine kustutada. --Tiuks 12. veebruar 2009, kell 23:33 (UTC)

Peaks nüüd enam-vähem korras olema. Kk 12. veebruar 2009, kell 23:44 (UTC)

Minu poolest võib see artikkel jääda, kui leitakse, et koondesitus on selguse huvides vajalik. Andres 13. veebruar 2009, kell 10:41 (UTC)

Siis luuakse see artikkel uuesti. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:30 (UTC)

Artiklit on vaja siis kui sellele konkreetselt lingitakse. Minuarust räägitakse artiklites kas paarisarvust või paaritust arvust ja samamoodi nende mitmustest. --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 18:35 (UTC)

Tahad öelda, et on võimalus, et keegi lingib artiklile paaris ja paaritud arvud, selmet linkida artiklitele paarisarv ja paaritu arv eraldi? Sel juhul tuleb see link ära parandada, muud midagi. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:42 (UTC)

Sellele artiklile võib panna lingi artiklitesse Paarisarv ja Paaritu arv. Siin saab siis rääkida asjadest, mida nondes artiklites ei saa või on liiga tülikas rääkida. Andres 13. veebruar 2009, kell 19:03 (UTC)

Palun ära räägi hüpoteetilistest artiklitest. Seda artiklt pole olemas. Kui see artikkel olemas oleks, pole eraldi artikleid vaja. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 19:11 (UTC)

Võib ju olla nii, et hoolimata eraldi artiklite olemasolust on seda artiklit vaja. See artikkel on ju alles, sisu on peidus, ja teda saab täiendada. Andres 13. veebruar 2009, kell 19:36 (UTC)

Kinnine hulk muuda

Minu teada, kui hulk on kinnine nii liitmise kui lahutamise suhtes, siis algebras/hulgateoorias eriti ei rõhutata, et hulk on kinnine ka lahutamise suhtes, kuna x -i lahutamine on -x -i liitmine. --Pelmeenisupp 3. märts 2010, kell 17:00 (UTC)

Aga jagamise suhtes ta ei ole ju kinnine. Ma ei tahtnud, et jagamine ja lahutamine ühe pulga peal seisaksid. Taivo 3. märts 2010, kell 18:08 (UTC)

Lahutamist võib vaadelda ka eraldi tehtena; ta on ju üks aritmeetika põhitehetest. See, mis matemaatikule on enesestmõistetav, ei pruugi kooliõpilasele seda olla. Andres 3. märts 2010, kell 19:47 (UTC)

mulle tundub siiski, et olen siin rääkinud natuke teisest asjast (ei saa nüüd aru miks) ning vabandan sellepärast. Pelmeenisupp 3. märts 2010, kell 20:04 (UTC)

Lisa teema