Arutelu:Mineraal

Kumb on õige, kas "kristallagregaat" või "kristalliagregaat"? Andres 17:57, 17 Sep 2004 (UTC)

Õige peaks olema kristalliagregaat. Siim 17:59, 17 Sep 2004 (UTC)

See koht on mulle segane, kus räägitakse, et mõne mineraaliga ei saa keraamilisele plaadile kriipsu tõmmata. Kuidas on seotud kõvadus ja tugevus? Mis siis juhtub, kas plaat läheb katki? Andres 18:11, 17 Sep 2004 (UTC)

Kriipsu all ma mõtlen tükikesi sellest mineraalist millega joont tõmmatakse. Kui keraamiline plaat on kõvem siis ta deformeerib mineraali ja sellest jääb maha kriips. Kui aga mineraali kõvadus on suurem kui plaadil ei saa plaat teda deformeerida ja kriipsu ei teki. Kriipsu all ma praegu ei mõtle näiteks kriimustust plaadi pinnal. Plaati saab kriimustada ainult sellise mineraaliga mis on kõvem kui plaat. Siim 18:16, 17 Sep 2004 (UTC)

Selle peab tekstis lahti seletama. Mina sain nii aru, et jutt on kriimustusest. Andres 18:21, 17 Sep 2004 (UTC)

Saksa keeles on spetsiaalne sõna Strichfarbe 'kriipsuvärv', öeldakse ka Strich 'kriips'. Kui teaks, mis see sõna täpselt eesti keeles on, siis saaks sellest eraldi artikli kirjutada. Andres 19:51, 17 Sep 2004 (UTC)

Ma ei saanud hästi aru, mis see läige on. Kas see on ainult kvantitatiivne näitaja või on siin ka midagi kvalitatiivset? Mis tähendab "valgusvoo intensiivsus"? Peale selle, kord öeldakse "metalliline", kord "metalne". Kas siin on mingi vahe? Andres 18:25, 17 Sep 2004 (UTC)

Läiget on minu teada suht. subjektiivne asi ja seda hinnatakse nö. silma järgi. Valgusvoo intensiivsus on valgustatus. Pimedas läiget ei ole ja hämaras on seda samuti raske määrata.

Õige on metalne. Siim 18:33, 17 Sep 2004 (UTC)

Hea küll, aga nii ikkagi ei saa öelda, et läige (või helk) on valgustatus. Ta vist on ikkagi kuidagi ka kvalitatiivselt iseloomustatav. Ta oleneb pinna struktuurist: see tingib, kuidas valgus neeldub või peegeldub.

Ahaa, nüüd ma saan aru, et läikel on mitu dimensiooni: peegeldumise intensiivsus, murdepinna läige, helk. Andres 19:35, 17 Sep 2004 (UTC)

Sõnastust tuleb pisut kohendada küll. Siim 19:40, 17 Sep 2004 (UTC)

Ma püüdsin uurida, mis see läige on, ja mida rohkem uurisin, sega segasemaks asi läks. Muud ei jäe üle, kui tuleb hakata materjali koguda. Andres 19:45, 17 Sep 2004 (UTC)

Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Siin vist on kõigil tunnustel erandeid, võib-olla ainult looduslik esinemine on kohustuslik (ühes kohas tekstis oli kirjutatud "looduslikud mineraalid", ma tõmbasin "looduslikud" maha. Igatahes ehe elavhõbe (vedelik) pidi olema mineraal, ja orgaanilistest mineraalidest räägitakse ka. Kuidas siis teha, kas kirjutada iga tunnuse ette "enamasti"? Nähtavasti mineraali defineerida ei saagi, vaid tuleb lähtuda kokkuleppest selle kohta, mida loetakse mineraaliks. Andres 19:27, 17 Sep 2004 (UTC)

Mis need orgaanilised mineraalid on, millest räägitakse? On orgaanilised ained, mille koostises on süsinik ja vastavalt (enamasti või alati?) kovalentsed sidemed, nad on sellised õrnakesed.. ja mineraalained, kus aatomite vahel kovalentseid sidemeid pole (iooniline side ja kristallstruktuur, pole sellised õrnakesed). See, et mineraalained on organismides (luudes näit) ei tee neist minu arvates orgaanilisi mineraale. Vesi on ju ka organismides ja tekib ainevahetuse keemilistes reaktsioonides. Aga me ei nimeta ju vett sellepärast orgaaniliseks veeks..orgaaniliseks anorgaaniliseks aineks. Nende terminitega ja tähendustega nimede taga on alalõpmata üks segadus, sest ma pole ka ise asjatundja, kes täpselt keemiat teab, ma ei tunne päriskatseid... Näiteks artikkel mullast ( Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev ..) räägib m ja o vastandades. Kui nad pole vastandid on keeruline ju teksti mõista. Niisiis mis need orgaanilised mineraalid on, millest räägitakse? nimelik 21:05, 4 juuni 2017

See mineraali defineerimine on keeruline küll. Põhja-Ameerikas näiteks paistab kristalliline struktuur olevat mineraali kohustuslik omadus. Eestis tundub, et nii ranged ei olda. Kindel keemiline koostis on ka kahtlane asi sest täiesti puhtaid mineraale üldiselt eriti ei esine läbipaistvatele mineraalidele annavadki varieeruva värvitooni lisandid. Tehislikke mineraale on palju. Samuti on orgaanilisi. Kokkuvõtteks ma siiski jätaks selle definitsiooni, sest see defineerib mineraali nii nagu seda mõistavad geoloogid. Tekstis peaks selgitama, et päris nii lihtne see asi ei ole kui def. ütleb. Siim 19:40, 17 Sep 2004 (UTC)

Kriipsu värvus on sageli erinev mineraali pinna värvusest. Näiteks kuldse läikega püriit (kassikuld) jätab alati musta kriipsu.

Selle väite kallal võib pisut norida. Esiteks kullaläiget ei ole on metalne läige. Püriidi kriipsu värvust hinnatakse tavaliselt rohekasmustaks ning kolmandaks on püriidiga raske kriipsu tõmmata sest püriidi kõvadus peaks pisut ületama keraamilise plaadi kõvadust. Siim 19:58, 17 Sep 2004 (UTC)

No siis tõmba maha või paranda. Ma ei oska ise, tean liiga vähe. Andres 20:20, 17 Sep 2004 (UTC)

Ma tegelikult ütlesin sama asja hematiidi kohta, panin püriidi ja hematiidi ühte lausesse. Tegelikult pole sel lausel häda midagi. Must või rohekasmust on väga väike vahe ja sõltub vaatajast ja kriipsu temaga kuskile siiski tõmmatakse. Siim 20:30, 17 Sep 2004 (UTC)

Aga selles minu lauses oli tähtis see, et kriipsu värvus erineb püriidi pinna värvusest. Kas võiks ehk öelda, et püriit on kulla värvi? Andres 20:36, 17 Sep 2004 (UTC)

Noh, vast võib kuigi püriit on ikkagi püriidi värvi (kollase asemel pigem rohekaskollne) ja minu arust kullaga on teda küll raske sassi ajada. Inglise keeles öeldakse fools gold. Võibolla võiks lihtsalt öelda et kriipsu värv erineb mineraali pinna värvist. Siim 20:42, 17 Sep 2004 (UTC)

No võiks küll... aga tahaks rohkem konkreetsust, siis on näide elavam. Ehk siis ütleme "rohekaskollase pinnaga püriidi"? Andres 20:50, 17 Sep 2004 (UTC)

Rohekaskollane sobib. Siim 20:54, 17 Sep 2004 (UTC)

Võtsin pildid välja. Esiteks ei ole nende kvaliteet suurem asi ning teiseks tuleks siia panna pilte valitult, et nad teksti illustreeriks, mitte ei ilutseks niisama. Siim 24. veebruar 2006, kell 13.18 (UTC)

Kindla, aga mitte fikseeritud

Mis see tähendab? Andres 19. juuli 2008, kell 07:51 (UTC)

Sellega mõeldakse seda, et teatud elemendid saavad üksteist mineraali kristallstruktuuris asendada. Näiteks raud ja magneesium asendavad üksteist mitmete elementide kristallstruktuuris täiesti suvalises vahekorras. Sama lugu alumiiniumi ja räniga. Seega me saame öelda, mis elementidest mineraal koosneb ehk koostis on ses mõttes kindel. Samas ei ole ta fikseeritud vahekordadega. Siim 19. juuli 2008, kell 09:09 (UTC)

Mineraalaine mitmetähenduslikkus muuda

Viimane kommentaar: 1 aasta eest10 kommentaari3 arutelus osalejat

Mineraalaine üksnes mineraali tähendus ei ole päris õige. Mineraalaine vist siis kitsamas mõttes on organismile vajalik anorgaaniline aine --Dj Capricorn 7. september 2008, kell 19:29 (UTC)

Jah. Võib teha täpsustuslehe. Andres 8. september 2008, kell 07:14 (UTC)

Miks on "anorgaanilised mineraalid" siia suunatud? Andres 8. oktoober 2009, kell 12:55 (UTC)

Kõik mineraalid on anorgaanilised, vt juuresolev artikkel ja VS. Keegi tegi artikli "Anorgaanilised mineraalid" ja ma mõtlesin, mida sellega teha. Panin sisu siia juurde ja jätsin ümbersuunamiseks, aga põmst võib ju selle ümbersuunamise päris ära kustutada. Taivo 8. oktoober 2009, kell 13:02 (UTC)

Kõik mineraalid ei ole anorgaanilised, seda on ka juuresolevas artiklis mainitud. Andres 8. oktoober 2009, kell 13:23 (UTC)

Loe sissujuhatust... Hea küll, ma tsiteerin ise: "Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained. Näiteks põlevkivi ei ole mineraal." Võõrsõnade leksikon ütleb samuti, et minerall peab olema anorgaaniline. Taivo 8. oktoober 2009, kell 19:11 (UTC)

Teine lause ütleb: "Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik." Andres 8. oktoober 2009, kell 20:54 (UTC)

Vaata ka arutelu ülalpool, kus Siim möönab, et on ka orgaanilisi mineraale. Andres 8. oktoober 2009, kell 20:56 (UTC)

Ka inglise vikis öeldakse, et mineraalid ei pea olema anorgaanilised. Andres 8. oktoober 2009, kell 20:59 (UTC)

Mineraalide kuju iseloomustavate mõistete ("leheline" jne) kohta võiksid olla artiklid. Need tuleb ju kuidagi avada. Andres 2. aprill 2010, kell 23:00 (EEST)Vasta

Sama käib murdepindade tüüpide kohta. Andres 2. aprill 2010, kell 23:12 (EEST)Vasta

Mineraaliklassid tuleb eristada keemiliste ühendite klassidest. Andres 5. aprill 2010, kell 00:43 (EEST)Vasta

Siin tehti parandus põhjendusega, et klaas ei ole amorfne aine. Millel see väide põhineb? Andres (arutelu) 2. oktoober 2015, kell 21:11 (EEST)Vasta

Siin on mainitud mineraal kaoliini. Kas peaks olema kaoliniit? Andres (arutelu) 15. veebruar 2017, kell 13:15 (EET)Vasta

Kes see mineraalide asjatundja on sellise lause päisesse kirjutanud.. ja miks see seal ikka püsib..?Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik.? Ma ei leia kuskilt teiste keelte artiklitest (päisest) samasugust lauset. Mis mõte on millegi määratlemisel kui samas väidetakse, et see kõik on lahtine, ei pruugi nii olla?? Nukker, ebaprofessionaalne.. võhiku hämamise moodi.. Palju selgem on Lembi Tamme Keemiaõpikus gümnaasiumile. (vaata lk 37) https://www.ester.ee/record=b4436062*est nimelik 28. juuni 2018, kell 01:50

Minu meelest peaks just päises selline hoiatus olema, et ei jääks vale muljet.

Mis seal keemiaõpikus siis kirjas on? Andres (arutelu) 28. juuni 2018, kell 15:46 (EEST)Vasta

Ma ei saa seda avaldada, sest mul pole autoriõiguse omaniku kirjalikku luba. Tuleb ise lugeda. nimelik 29. juuni 2018, kell 0:24

Jääb siiski alles küsimus, et kui see lause meie artikli päises tõepoolest tõsi on, siis miks me ei saa lugeda sama asja teistes keeltes..ainult meie eestlased (keegi mineraloogia spetsialist, kes väite esitas ja teised kes selle vaikides õigena tekstis üleval hoiavad) teame seda tõde? nimelik 29. juuni 2018, kell 11:22

Käisin loodusmuuseumis püsinäitust vaatamas. Seal määratletakse sõna mineraali tähendus selgepiiriliselt. Mõiste pedantsest ähmasusest, võhiku kiibitseja ebamäärasusest pole juttugi:

Jüri Lootus

nimelik 21. juuli 2019, kell 14:35

Ma ikka mõtisklen selle päise määratluse üle, mis sisuliselt väidab, et määratlust ei ole. Suhtlesin Eesti Geoloogialiiduga ja sain neilt sellise vastuse: "... Saame enda poolt öelda, et erandeid on kokkuvõttes siiski vähe ja geoloogid lähtuvad oma töös definitsioonist: mineraal on looduslik tahke aine, mis koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest ning millel on iseloomulik keemiline koostis ja kristalliline struktuur ehk siseehitus. Selline määratlus võiks olla sobilik ka Wikipedia tarbeks."--Nimelik (arutelu) 17. aprill 2021, kell 12:48 (EEST)Vasta

Sa võid täpsustava lause ära võtta, kui see segab. Ma panin ta sinna ilmselt põhjusel, et inimesed mis iganes põhjusel nimetavad mineraaliks niivõrd erinevaid asju, et neid on keeruline ühe definitsiooni alla suruda. Mulle ka selline segadus ei meeldi, aga see on reaalsus. Geoloogialiidu definitsiooni võib võtta aluseks, kuigi see "iseloomulik keemiline koostis" ei ütle suurt midagi. Minu "kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis" on pisut selgem mu meelest. Looduse kategoriseerimine on üldse üks kahtlane tegevus. Alguses tundub lihtne, aga mida enam omandad kogemusi, seda vähem julged midagi resoluutset väita. Mineraali definitsioon pole erand ja sellest tulenevalt see ettevaatlik täpsustus. Geoloogialiidu definitsioon muide ei maini midagi anorgaanilisuse kohta. Kas siis suhkur on mineraal? Siim (arutelu) 17. aprill 2021, kell 14:05 (EEST)Vasta

Ma pole nii palju spetsialist, et päise sõnastust määratleksin ja lauseid ära võtaksin. Võibolla see väide ongi õige, aga see kõlab väga kategooriliselt ja järsult. Äkki peaks pisut lahti kirjutama? Inglisekeelses määratluses on ähmasus kuidagi lausete vahele ära peidetud. Ma ei tea. --Nimelik (arutelu) 30. aprill 2021, kell 19:01 (EEST)Vasta

Raamatus "Mullateadus. õpik kõrgkoolidele" (autorid: Alar Astover jt. Tartu 2012) lk-l 29 on mineraalid defineeritud järgnevalt: Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud aatomite korrastatud paigutusega tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Nimelik (arutelu) 21. aprill 2023, kell 22:53 (EEST)Vasta

Lisa teema