Arutelu:Metsaökosüsteem
Viimase kommentaari postitas Kk 6 aasta eest.
Definitsioon puudub.
Võibolla peaks metsaökoloogiaga liitma? Enwikis näiteks suunab "Forest ecosystem" artiklisse en:Forest ecology. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. aprill 2017, kell 20:31 (EEST)
- Ei poolda sellist liitmist, sest üks asi on teadusharu, teine asi on selle uurimisobjekt. Mul tekitab küsimust see, mille poolest metsaökosüsteem metsast erineb. Andres (arutelu) 12. aprill 2017, kell 08:58 (EEST)
Minu vastus viimasele küsimusele oleks järgmine: Mets kirjeldab kõiki puid ja puistuid, üldiselt öeldud on pool pindalast kaetud metsaga, aga metsas endas funktsioneerivad mitmed eraldiseisvad metsaökosüsteemid. Need erinevad üksteisest puuliigiti, alustaimestiku järgi, samas ka kasvukohatüübi järgi ning kindlasti mängib rolli mullastiku eripärad. Nt sanglepikud ja männikud on hoopis erineva funktsiooniga, kuigi jah nad mõlemad on metsad, kuid toimivad erinevalt, kumbki omas ökosüsteemi järgselt. Loodan, et mõistate minu vaatepunkti.
- Jutt on metsaökosüsteemide tüüpidest, aga need on ühtlasi metsade tüübid, nii et metsaökosüsteemi ja metsa erinevus ikkagi selgu. Pealegi räägib artikkel metsaökosüsteemist üldse. Andres (arutelu) 25. aprill 2017, kell 11:26 (EEST)
Tuleks liita artikliga mets. --Kk (arutelu) 25. aprill 2017, kell 12:28 (EEST)
- Vahest antud kujul ehk jah, ent tegelikult on sisuline vahe olemas. Selgitav näide: Peipsi järv on kindel geograafiline mõiste, selle ökosüsteem on aga palju laiem, kuna sellega on seotud ka järve valgla, kus toimuvad sündmused järve mõjutavad. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2017, kell 12:32 (EEST)
- See pole päris nii. Ökosüsteemidele pannakse piirid kokkuleppeliselt, väga erineval alusel. Mingeid selliseid loomulikke piire, millega ökosüsteemid ennast ise piiritlevad, ei ole. Peipsi puhul võib panna piiri kaldajoonele, võib panna valgalale, võib aga käsitleda ka mingi Peipsi osa ökosüsteemi. Näiteks saab rääkida Peipsi kaldaäärse roostiku ökosüsteemist. Metsaökosüsteemi ehk metsa puhul pannakse piir domineeriva koosluse ehk puutaimede kasvuala järgi, ent saab rääkida ka iga puistu või metsaosa ökosüsteemist. --Kk (arutelu) 25. aprill 2017, kell 12:46 (EEST)
- Kõik on muidugi õige, kuid probleem on ju mujal. Artiklis mets nimelt. Tegu on sisuliselt sama asjaga, nagu artiklis mõis, ehk siis juttu on sisuliselt kahest asjast. Eesti mestaseaduse järgi on mets ökosüsteem, mis asub ökotoobis metsamaa, samas kui rahvusvaheliselt (ja ka tavakasutuses) kasutatakse metsa tähenduses metsamaa. Metsaökosüsteem vastab muidugi metsale kui ökosüsteemile, ent kui inimene läheb metsa, siis ta ei saa minna ökosüsteemi, ta läheb ökotoopi ehk siis metsamaale. Mõisa puhul olen ma väljendanud vastuseisu sellele, et artikkel vaid ühe tähenduse kohta käiks, osa teisi kasutajaid jällegi sellele, et artikkel oleks mõlemast tähendusest korraga. Võimalik, et ka artikkel mets peaks olema ümbersuunamislehekülg. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2017, kell 13:57 (EEST)
- Justnimelt oleme me metsas olles metsa ökosüsteemis. Nagu me linnas olles oleme linna ökosüsteemis. Ei saa olla väljaspool ökosüsteemi. Ent lahendus on mu meelest siin olemasolevas eristuses metsa ja puistu vahel. --Kk (arutelu) 25. aprill 2017, kell 14:15 (EEST)
- Praeguse artikli asemele võiks teha artikli metsa aineringe. Selle allosa – metsa süsinikuringe – on juba eraldi artiklina olemas. Metsa aineringe artiklis võiks olla lühike ülevaade kõigist aineringetest metsas, viidetega siis põhjalikumatele, eraldi süsiniku ja ehk ka metsa lämmastikuringe artiklitele. --Kk (arutelu) 25. aprill 2017, kell 15:04 (EEST)
- Just seetõttu, et ei saa olla väljaspool ökosüsteemi, ei saagi metsa kui ökosüsteemi minna, saab muutuda osaks sellest või teisest ökosüsteemist. Tavalise inimese jaoks on mets aga siiski pigem lokaliteet, kuhu saab minna ja metsa osaks on ka siis raiesmikud ja niidud, mis selle määratluse järgi teistsuguse ökosüsteemina mets ei oleks.- Melilac (arutelu) 25. aprill 2017, kell 20:40 (EEST)
- Igatahes on see huvitav asi. Eks küsimus on, mis mõttes "saab minna". Vahe on ehk sõnastatav ka nii: metsa (kui puudega paika) saab näha, metsa ökosüsteemi (kui selle puudega paiga suhetevõrgustikku) ei saa näha. Minna saab aga mõlemasse. Kokkuvõttes – vaatasin üle vikis olevad teised lähedased artiklid, ning see eristus on ka mujal potentsiaalselt olemas. Nt. on artikkel veeökosüsteem. Artikli meri kõrvale võib tulla ka mereökosüsteem. Seal oleks sama lugu – merd saab näha, mereökosüsteemis olemist saab vaid teada, näha ei saa (kuigi ujuma minnes lähme sellesse). Niisiis, mingi alus nende artiklite – metsa ja metsa ökosüsteemi – sisu eristamiseks on olemas. Selget piiri ilmselt ajada ei saa, aga kaks artiklit võivad ikka mõttekad olla. Seejuures vahekord on ilmselt niisugune, et mets on üldisem artikkel, mis haarab metsa erinevaid tähendusi, metsaökosüsteem on aga selle suhetevõrgulist aspekti kirjeldav. Võtan liitmismärke maha. --Kk (arutelu) 26. aprill 2017, kell 09:11 (EEST)
- Just seetõttu, et ei saa olla väljaspool ökosüsteemi, ei saagi metsa kui ökosüsteemi minna, saab muutuda osaks sellest või teisest ökosüsteemist. Tavalise inimese jaoks on mets aga siiski pigem lokaliteet, kuhu saab minna ja metsa osaks on ka siis raiesmikud ja niidud, mis selle määratluse järgi teistsuguse ökosüsteemina mets ei oleks.- Melilac (arutelu) 25. aprill 2017, kell 20:40 (EEST)
- Kõik on muidugi õige, kuid probleem on ju mujal. Artiklis mets nimelt. Tegu on sisuliselt sama asjaga, nagu artiklis mõis, ehk siis juttu on sisuliselt kahest asjast. Eesti mestaseaduse järgi on mets ökosüsteem, mis asub ökotoobis metsamaa, samas kui rahvusvaheliselt (ja ka tavakasutuses) kasutatakse metsa tähenduses metsamaa. Metsaökosüsteem vastab muidugi metsale kui ökosüsteemile, ent kui inimene läheb metsa, siis ta ei saa minna ökosüsteemi, ta läheb ökotoopi ehk siis metsamaale. Mõisa puhul olen ma väljendanud vastuseisu sellele, et artikkel vaid ühe tähenduse kohta käiks, osa teisi kasutajaid jällegi sellele, et artikkel oleks mõlemast tähendusest korraga. Võimalik, et ka artikkel mets peaks olema ümbersuunamislehekülg. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2017, kell 13:57 (EEST)
- See pole päris nii. Ökosüsteemidele pannakse piirid kokkuleppeliselt, väga erineval alusel. Mingeid selliseid loomulikke piire, millega ökosüsteemid ennast ise piiritlevad, ei ole. Peipsi puhul võib panna piiri kaldajoonele, võib panna valgalale, võib aga käsitleda ka mingi Peipsi osa ökosüsteemi. Näiteks saab rääkida Peipsi kaldaäärse roostiku ökosüsteemist. Metsaökosüsteemi ehk metsa puhul pannakse piir domineeriva koosluse ehk puutaimede kasvuala järgi, ent saab rääkida ka iga puistu või metsaosa ökosüsteemist. --Kk (arutelu) 25. aprill 2017, kell 12:46 (EEST)