Arutelu:Maaväline elu

Sellel leheküljel pole arutelusid.

Kustutaksin enamuse sellest artiklist, kuna see ei ole kahjuks kooskõlas Vikipeedia põhimõtetega. Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole#Vikipeedia_ei_ole_oletuste_ega_spekulatsioonide_kogum --Lulu 4. november 2005, kell 14.31 (UTC)

Ei ole üldse nõus. On tarvis väikesi redaktsioonilisi muudatusi ning nähtavasti tuleb osa materjalist ümber tõsta mujale. Andres 4. november 2005, kell 16.22 (UTC)

Mujale? Kuhu? Mis oleks vastava(te) artikli(te) pealkiri/pealkirjad? Ulme? Ulmekirjandus? Seni olen ma nagu aru saanud, et Vikipeedia on entsüklopeedia, mis tegeleb tõsiasjadega. Maaväline elu, paraku, ei ole tõsiasi. See oligi põhjus eelmiseks märkuseks. --Lulu 5. november 2005, kell 18.30 (UTC)

Maaväline elu on nii teaduslik mõiste kui ka populaarkultuuri kujutluste aine. Maavälist elu ei ole leitud, kuid teadlased on seda ammu otsinud. Mõiste ja kujutluse olemasolu on tõsiasi. Ka arvamused selle kohta on tõsiasi. Püüan artikli materjali läbi toimetada, siis arutame edasi. Andres 5. november 2005, kell 19.27 (UTC)
Ei jõudnud veel kogu artiklit toimetada. Osa materjali tuleks paigutada pealkirjade Humanoid, UFO ja Roswelli juhtum alla. Andres 5. november 2005, kell 19.37 (UTC)

Vaade Europalt Jupiterile. Oletatakse, et Europal on bakteriaalne elu.
Arvan, et see pilt ei ole teemakohane. Andres 5. november 2005, kell 19.27 (UTC)

Kreeka filosoofid Thales ja tema õpilane Anaximandros vaidlesid maavälise elu teemadel 7. ja 6. sajandil eKr.

Minu mäletamist mööda ei ole Thaleselt ega Anaximandroselt teada mingeid mõtteavaldusi maavälise elu kohta, rääkimata nende omavahelistest vaidlustest. Siin kuluksid ära tsitaadid. Võtsin selle esialgu välja. Küll aga rääkis Epikuros füüsilise kehaga jumalatest, kes võiksid maavälise elu rubriiki kuuluda küll.
Kui Vana-Egiptuse puhul ei ole võimalik tulnukaid ja jumalaid eristada, siis oleks vast parem jutt nendest ära jätta. Arvan, et ülde võiks religiooni ja mütoloogia välja jätta, muidu kuuluksid siia ka müüdid kuu peal elavatest olenditest. Ehk ainult india kujutlused teistel taevakehadel elavatest pooljumalatest ja muudest olenditest sobiksid ehk siia. Andres 6. november 2005, kell 19.58 (UTC)

Uskumused maavälisest elukohta on olnud juba Vana-Egiptuses. Et kosmoloogia oli tol ajal väga vähe arenenud, on tänapäeval raske eristada tulnukaid jumalatest.

Võtsin selle välja. Andres 6. november 2005, kell 20.01 (UTC)

seisuga 02.2006 on [[NASA]}l vaieldamatud tõendit alamate vormide elu kohta meie päikesesüteemi mõningatel teistel planeetidel - alustades Marsist ja lõpetades nii Jupiteri kui ka Saturni kuudega. Saturni kuul Iapetusel on avastatud jälgi tehnoloogilisest tsivilisatsioonist. Tõestused on tulnud 2 põhilisest allikast Aricibo raadiotelskoobi radariuuringutest ja Cassini&Huygenesi sondi piltidelt. Panen artiklisse vastava lingi ja jään ootama kroonilist mõlapidamatust teemal kui jama see kõik on ja Maa on ainuke elus koht ning meie tsivilisatsioon ainuke päikesesüsteemis ... --makruss 12. veebruar 2006, kell 08.56 (UTC)


Ma ei taha üldse vaidlustada maavälise elu võimalikkust. NASA otsib maavälist elu, kuid minu meelest on nende linkide all tegu teadlaste poolt tunnustamata amatööruuringuga. Andres 12. veebruar 2006, kell 10.07 (UTC)

defineeri teadlane ... kui inimesel on doktori kraad siis ta ka ju tehniliselt on teadlane - see et tema teooriaid NASA ei kinnita - ega ei lükka ka muideks ümber sest teab siis peab ta palju rohkem avaldama kui tahaks. sellistel juhtumitel juhindub NASA nn Brookingsi reportist mis on paljude arvates oma aja juba ära elanud. kuid NASA on selle raporti kirjutanud oma kaanonitesse ja kõik mis puudutab elu või eelmiste tsivilisatsioonide ilmingutesse vaikitakse maha. võta mingi pool tunnikest ja loe see Iapetuse lugu läbi. ma ei võta seda aamenit kirikus kuid peab tunnistama et see on äärmiselt huvitav ning lisaks NASAle on see ka Arecibo teadlaste poolt kinnitatud ... --makruss 12. veebruar 2006, kell 10.29 (UTC)

Brookingsi raportist ma ei tea midagi. Sa viitad mingitele salajastele asjadele. Ma ei saa aru sellest, miks siis saadetakse kosmoseaparaate elu otsima, kui elu ei taheta leida. Elu olemasolu üle otsustatakse ju kaudsete ja mitmeti tõlgendatavate andmete järgi, seetõttu pole minu juurest selles midagi imelikku, kui rutakaid järeldusi ei tunnustata. Mina ei ole kompetentne olema vahekohtunik teadlaste vaidluses. Igatahes ei saa olla kindel, et dissidentlikul teadlasel on õigus. Võib ju mainida, et selline arvamus ja andmete tõlgendus on olemas, aga ei saa öelda, et see on kindlasti tõene. Need lingid tuleks paigutada mingisse konteksti. Andres 12. veebruar 2006, kell 10.49 (UTC)
pealegi kahjuks huvitab tänapäeva "teadlasi" rohkem materiaalne heaolu kui teaduse arendamine ja see on juba mitmekordselt tõestatud ning oma kinnistunud arusaamades istumine seda on näiteks selles egiptuse "ülemarheoloogi" Hawassi käitumine ja tema sõnavõtud ning käitumine Egiptuse muististe uurimisel --makruss 12. veebruar 2006, kell 10.36 (UTC)
Niisugune üldistus ei ole minu meelest õige. Andres 12. veebruar 2006, kell 10.49 (UTC)
Maavälist elu ei uuri mitte ainult NASA. Omaegses N.liidus oli kokku pandus väga kõrgel taseme komision, mis juhtis otsesel 7-8 tipp uurimisinstituudi tööd. Neile omakorda allus terve kari väiksemaid uurimisinstituute. Selle jäämäe tipp oli teaduste akadeema ja kaitseministeerjum. Ja nagu igalt poolt lekib olen lugenud nii mõndagi 70'datel sellest allikast. Samas on nii seal kui NASA' kõik otsad lahtised. Teisisõnu arva mida tahad, keegi ei väida et nad on, aga keegi ei väida ka vastubidist. Sama lause võib ka teisiti sõnastada . Väga paljud ütlevad, et on näinud, suhelnud, sõitnud, uurinud, jne. Väga paljud ütlevad täielik jama. Siis niikaua, kui meile tulnukas tere ei anna (ükskõik mill moel)täna seda fakti ei ole, mida keegi ümber ei suuda lükata, muidugi võib ka inimene tulnukale tere öelda, täna me seda veel ei suuda, kui ta ka olemas oleks. Selge see, et maailmas (maa, taevas, päikesesüstee,galaktika...) on x asja mida me ei suuda ona piiratud ajukasutusega (mõistusega)hallata ja lahendada. Seega täna puuduvad ühesed postulaadid ja ei maksa neid ilma konkreetsete ja ümberlükkamatute fakdideta nõrgale vundamendile püstitada. Mina isiklikult ei eita nende olemasolu aga ka teisiti täna väita ei saa. Samas ei maksa ja ei saa ära unustada ka elu kihilisuse versiooni.Akra 12. veebruar 2006, kell 11.19 (UTC)
Wikipeediasse sobivad minu arvates ainult kontrolltud faktid. Hüpoteeside ja nende kaitsmise koht on teaduslikes artiklites, uurimisasutustes ja nende laborites.Akra 12. veebruar 2006, kell 11.19 (UTC)
Hüpoteesidest võib ju ka rääkida, sest ka hüpoteeside olemasolu on fakt. Võib rääkida ka sellest, kuidas neist kaitstakse. Kindlasti aga tuleb öelda, et tegemist on hüpoteesidega. Andres 12. veebruar 2006, kell 11.24 (UTC)


kontrollitud faktid ! mis tasandil ?
1- võtame näiteks selles sama Saturni kuu Iapetuse (loodan/eeldan et lugesite need 6 lehte sealt lingi tagant enne vaidlemist läbi) suhtes. Esiteks see radari uuring mis tehti NASAst sõltumatult Arecibo raadiotelskoobist näitas et kuu radari pilt ON väiksem kui visuaalne pilt ja et kuu peegeldab radarit erinevalt teistest meie päikesesüsteemi kuudest.
2- NASA enda pildid näitasid anomaaliaid mis on loodusliku nähtustena praktiliselt võimatud nagu see vöö mis käib TÄPSELT mööda ekvaatorit ja omab ka muid anomaalseid jooni
3- kuusnurksed kraatrid ja muud imelikud pinnamoodustises mida on rohkem kui juhuslikkus lubaks
4- liskas veel ühe saksa teadlase uuringud kuu pinna helendusest - millest teaduslikust seletusest ma essugi aru ei saanud peale selle, et 1 looduslik kuu ei tohiks niimoodi valgust peegeldada (selel lingi panen ka siia)
5- siia lisame veel NASA jätkuvalt meeldiva käitumise et alati kui midagi sellist leitakse siis NASA keeldub igasugustest korduskatsetest asja uurimiseks. sama asi oli ka selle Marsi Cydoonia piirkonnaga mille puhul NASA teatas et ei saa seda Nägu pildistada kuna sateliidil on hooldustööd just siis iga kord kui sateliit sellest piirkonnast üle lendab !!!!!!!!!!!!!! sama oli ka Iapetusega - tehti pildid siis leiti et need on imalikud ja siis kui sateliit oli sond oli kuule kõige lähemal siis ametlikult pilte ei tehtud - ausalt õeldes what the fuck !!! see on sama nagu kui uue auto katsetamisel avastatakse et kandilised rattad ei veere eriti hästi aga muutma ka enam ei hakka kuna Plaani komitee kinnitas juba kandilised rattad ülemaailmseks standartiks - see on juba solvav ausalt õeldes.
niipalju siis hüpoteesidest siin esitamiseks - teisest küljest artikkel ongi ju tehniliselt hüpoteetilisest asjast ehk elust väljaspool Maad. me ei pea siin vaidlema aga selliste hüpoteeside esitamien HÜPOTEESI lehel on minu meelest täiesti õige - ära märkides (lollidele tähenärijatele kes arvavad et teised on sama lollid kui nemad ja sellest aru ei saa õiendusega et tegemist ON hüpoteesiga.... --makruss 12. veebruar 2006, kell 11.38 (UTC)

--makruss kas sa oled lehest lugenud, et meil on "tere", kui ei siis on jutt. Mis Sa arvad et meie leheneegrid on selle maha maganud, kui asi on tõestatud siis sellist viga nad küll ei tee. on oletatav või väljamõeldud mitteüleloomulik väljavõtte artikli algusest. Teatmeteos, mis siis et internetis, ei tegele ega tohi tegelda selliste asjadega sellises formuleeringus. Teemaga võib ja peab tegelema, formuleerida tuleb vastavat.Akra 12. veebruar 2006, kell 12.54 (UTC)

leheNEEGRID on ennegi asju maha "maganud" mis ei lähe partei liiniga kokku nii meil kui mujal ja teevad seda edaspidigi - siin tasub meenutada sellist "korüfeed" teaduses nagu Sagan kes alustas oma karjääri sellest et tegi maha Velikosky teooriad kuna selline oli partei "käsk" - praeguseks on aga enamik teadlasi omaks võtnud pea kõik Velikovsky teooriad mis puudutasid nii ruumi (kosmose)enrgeetikat kui ka Päikesesüsteemi arengudünaamikat - momendil on aga muutunud 1 põhiline asi info kättesaadavus on enneolematult kiire kuid enamus teadlasi istub ikka selle kivi otsas et kui muldvana imbetsilliks muutunud kõrgete nimedega jorss pole seda kuskil tõeks kuulutanud siis seda asja ei eksiteeri .... --makruss 12. veebruar 2006, kell 13.47 (UTC)

Ei ole need leheneegrid midagi maha maganud, ja iga partei või omanik oleks selle avaldamise välja käinud, kuna see toob sisse paksu pappi tükiks ajaks ja poliitilist profiiti pelekauba.
Konkreetne küsimus makruss ja Sinult konkretne vastus, üks sõna jah või ei. Kui jah siis, kus on see koht (kordinaadis suvalises süsteemis).Akra 12. veebruar 2006, kell 14.55 (UTC)

käsk on vanem kui meie - profiiti on lihtsam saada sealt kus lugeda kellega Paris Hilton magab või poosis Clooney naist kuskil kabistas - ohutum profiit jne ...
esita palun täis küsimus --makruss 12. veebruar 2006, kell 16.10 (UTC)


Palun pidage seda kirjavahetust meili teel. Mulle tundub, et see ei ole vajalik artikli täiustamiseks. Andres 12. veebruar 2006, kell 16.13 (UTC)

nohh saan küssa siis vastan siis kustutame siit maha selle jutu - ää torise ;-))) --makruss 12. veebruar 2006, kell 16.19 (UTC)

Järeldus tuleb artikkel Wikipeedia eesmärkidele japoõhimõtetele vastavaks viia. St. Uskumused uskumuste, Ufost eraldi artikel koos juhtumistega, Siia võiks jääda maaväliste uurimuste osa - uue pealkirja alla. oletused lõikudest ültse välja.Akra 12. veebruar 2006, kell 16.34 (UTC)
Uskumuste ja oletuste osa on minu meelest teemakohane. Jutt on ju uskumustest ja oletustest selle kohta, millest see artikkel räägib. Andres 12. veebruar 2006, kell 16.38 (UTC)
Küll aga kipub alajaotus "Maaväline elu ja ühiskond" ja "Vaata ka" osad tulnukate ja UFO-de teema peale, mis ei kuulu päris siia. Üldse, maaväline mõistuslik elu on kitsam teema, mida oleks otstarbekas käsitleda eraldi, kuigi ka siin tuleks sellest mingi ülevaade anda. Andres 12. veebruar 2006, kell 16.42 (UTC)

kallid kaas kirjatsurad - maavälised elu ja UFOd on omavahel seotud nagu vasak ja parem jalg - neid ei saa vaadelda eraldi - tehniliselt on mõlemad üks ja sama - mõistusega olendid kelle päritolu kohta on meil ainult oletused seega tegelikult on kogu see jutt siin suur oletus. --makruss 12. veebruar 2006, kell 16.51 (UTC)

tegelikult on see artikkel suht mõtetu - teen hoopis ettepaneku SETI jutt tema artiklisse NASA kohta käiv sinna juttu ja muu läheb laias laastus UFO artiklisse ... --makruss 12. veebruar 2006, kell 16.53 (UTC)


Elu ja mõistusega elu ei ole ju üks ja seesama. SETI kohta tuleks teha eraldi artikkel, kuid siin on seda mõtet siiski mainida, sest põhimõtteliselt ta teema kohta käib. UFO-d on eraldi teema, sest see, et UFO-d on seotud maavälise eluga, on ju ainult üks oletustest UFO-de kohta. Pealegi ei pea kõigil UFO-del olema ühesugune põhjus ega päritolu. Andres 12. veebruar 2006, kell 17.02 (UTC)
Nõustun Andresega, et elu kui niisugune on palju laiem mõiste, kui mõistusega elu meie mõistes. Omakorda paras filossfiline teema. SETI ja UFO'd peaks eraldi artiklis olema, muidugi viitega. UFO ja SETI on siiski konkreetse definitsiooniga asjad. mida ülejäänud materjali kohta päris üheselt öelda ei saa.Akra 13. veebruar 2006, kell 09.16 (UTC)

seda kindlasti aga olgem ausad just seda mõistusega otsitaksegi ju - ei usu et raaditeleskoop püüab kinni mikroobide ühise appikarje kuskil Alfa Erdanilt kui UFO hominiid talle peale astub. Päritolu jahh - (vari)valitsuse salaprojektid, paraleel dimensioonid ja teised planeedid ,-) --makruss 12. veebruar 2006, kell 17.55 (UTC)

Aga võibolla kuskil on mikroobi tasemel organismid üliarenenudAkra 13. veebruar 2006, kell 09.16 (UTC)
SETI otsib, jah, mõistusega elu. Aga Päikesesüsteemist otsitakse ikkagi eelkõige elu kui niisugust. Andres 12. veebruar 2006, kell 18.20 (UTC)

selles probleem ongi - vaja on uurida ja mitte ütelda mida otsitakse - alati võid leida mida sa otsid - sest leidmine tuleb alles peale andmete läbitöötamist. eelnevalt kitsendada seda on idiootsus - ja õnneks inimesed maailmas hakkavad sellest aru saama ;-)
aga artikkel areneb las küpseb - äkki on kellegil veel midagi ütelda - mina pooldan et kõik jääb sisse - usun et meie inimesed on siin piisavalt intelligentsed et ise otsustada mis on mis ja kes on kes ... makruss --212.7.9.35 12. veebruar 2006, kell 19.20 (UTC)

Niikaua kui asja uuritakse on asi ebaselge, seega ei saa seda teatmeteoses (Wikis)ka nii väita, et see on fakt. Muidugi seellega olen nõus, et see artikkel tuleks mingiks ajaks suurele ringile lasta peale kahe asja väljaviimist. Äkki on kelelgi midagi veel öelda selle kohta kohta.

anomaalsed nähtused seal on FAKT seda tunnistasid nii NASA kui Arecibo pressiesindajad - see on parem fakt ja tugevam fakt kui see halli mehikese pilt siin artiklis olgem ausad ...
kuna kogu teema "maaväline elu" ON spekulatsioon siis selle artikli sisu ongi erinevate vaatenurkade aka spekulatsioonide esiletoomine - selliseid asju ennemgi entslükopeediates tehtud - ilusasti märkides et antud andmed pole veel leidnud täielikku tõestust jne või mingit moodi. nii et tegelikult see Iapetuse värk vääriks siia lausa eraldi lõiku ..... --makruss 14. veebruar 2006, kell 13.55 (UTC)


Anomaalsed nähtused ja maaväline elu on erinevad asjad.
Praegu ei ole artiklis maavälise elu probleemist teaduses õieti midagi kirjutatud. Sellest saaks juba nii palju kirjutada, et teemasid, mis ei ole seotud maavälise elu kui niisugusega, tuleks siin ainult mainida. Andres 14. veebruar 2006, kell 14.21 (UTC)


"Mütoloogias ja religioonis ei ole tehtud selget vahet tulnukate ja jumalate vahel." Sellest lausest võib minu meelest jääda ekslik mulje, nagu oleks nii jumalate kui tulnukate olemasolu tänaseks tõestatud fakt. Võiks sõnastada kuidagi umbes nii, et "paljude rahvaste uskumustes ja mütoloogias esineb olendeid (nt jumalad), kes on pärit väljastpoolt inimestele tuntud igapäevast maailma, ja uuemal ajal on mõned autorid neid legende tõlgendanud mitte fantaasiakujutelmana vaid mälestustena maaväliste mõistuslike olendite reaalsetest külaskäikudest".

Seda võiks kirjutada küll. Aga praeguse lausega on minu meelest mõeldud seda, et piir üleloomuliku ja loomuliku vahel oli neis kultuurides ähmane (kui seda üldse oli). Üleloomulik maaväline elu aga selle artikli teemasse ei kuulu (kas ilmaasjata?). Sõnastust tuleks igal juhul täpsustada. Andres 14. veebruar 2006, kell 16.33 (UTC)

jumalate/tulnukate seose osas olen tehniliselt nõus - kuigi arvan et äramärkimist see seos vääriks sest paljudes kultuurides oli konkreetselt kirjas (ka suulise pärimusena), et jumalad/tulnukad tulid taevast/tähedelt seega otsene viide maavälisele elule.
mis puutub anomaaliatesse Iapetusel siis siin on just tegemist ANOMAALIATEGA MITTE ANOMAALSETE NÄHTUSTEGA. mis veel puutub sellesse Iapetuse asja siis on selle kohta väga huvitavaid kirjutisi olnud näiteks A.Como "Keelatud Arheoloogia" (võin tipa eksida aga umbes nii see nimi oli - eesti keeles ilmumise kohta andmed puuduvad) - nii et asi on laiem kui arvata võib. pealegi ANOMAALIAD on seal sellised et eeldatavasti looduslikud objektid kannavad tehislikke iseloomujooni.
--makruss 14. veebruar 2006, kell 16.43 (UTC)

täienduseks autor/raamat on A.Cremo - "Forbidden Archeology" mis puutub sellesse Hoaglandi kutti kelle weebileht tegeleb Marsi ja Saturni uurimisega siis tegemist on just teadlasega kes töötas koos Carl Saganiga NASAs kuid peale seda kui ta valdas raamatu "Monuments of Mars" mille ta kirjutas just algselt NASA tellimuse peale kui ta piid vastavalt lepingule uurima VIKINGI sondi MArsi pilte ja eriti sellest Cudonia piirkonna kohta - mul on videona Hoaglandi esitlus NASA selle asja kohta mille ta tegi NASAle ja ka ÜROs Dag Hammarskjõldi raamatukogus - nii et Andres ära kutsu inimest amatööriks teadmata kellega on tegu ;-))). --makruss 24. märts 2006, kell 15.50 (UTC)

Kuigi nii NASA kui ka Euroopa Kosmoseagentuur - ESA seda eitavad on paljud uurijad leidnud Kuult, Marsilt ja oletavasti ka Saturni kuult Iapetuselt anomaalseid objekti mis võivad viidata seal minevikus tegutsenud mõistusega eluvormidele. Väidete aluseks on just samade kosmose uurimise agentuuride poolt tehtud ülesvõtted nendest taevakehadest.

Mida NASA eitab? Ta ju eita seda, et midagi on leitud, vaid neid tõlgendusi? Või kuidas?
Kas võiks ehk sõnastada nii: "Mõned uurijad on mõningatelt NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri ülesvõtetelt Kuult, Marsilt ning Saturni kaaslaselt Iapetuselt leidnud võimalikke märke mõistusega eluvormide kunagisest tegevusest." Andres 24. märts 2006, kell 17.45 (UTC)


tegelikult NASA just nimelt eitab ning on ta vahele võetud lausa valetamiselt ja andmete võltsimiselt. see on näiteks valetas et Viking tegi "Näost" ainult 1 pildi tegelikult oli 2 erinevatel ülelendudel tehtud pilti. paljusi pilte mis originaalis olid näiteks 100MB suured siis peale NASA "teravustamist" ja liigse "müra" ning toonide "korrigeerimist" muutus pilt 22 MB suuruseks ning muutus oma kvaliteedilt hullemaks kui 22 aasta tagasi tehtud Vikingi pildid - teema pikk alustuseks huvilistele esimene link artiklist.
mis puutub lause ehitusse siis seal suurt vahet ma ei näe - kui Andres tahadseda redigeerida oma moodi sisi palun seni kuni mõte samaks jääb. momendil tean umbes 3 erinevat gruppi isikuid kes tegelevad NASA visuaalse materjali tõlgendamisega - Hoagland (esimene link) Bara (link mul kuskil on aga pean leidma) - kes teevad uurimist NASAst sõltumatult (nii ja naa) ning 1 ülikool mis teeb otsest koostööd ametlikult NASAga - kuid isegi selat on suht vastuolulisi andmeid lekitatud - lisaks on veel 1 firma mis ametlikult lepingu alusel töötleb NASA visuaal materjali (link teises arvutis olemas isegi) kuid nemad on just see seltskond kes NASA poolt neile saadetud pilte retussib. muideks NASA põhikirja järgi kuuluvad kõik NASA poolt salvestatud andmed ja MAale toodud materjalid avalikkusele ehk siis igal USA kodanikul on õigus neid andmeid näha - nagu elu on näidanud ei toimi mitte kõik asutused oma põhikirja järgi .... --makruss 25. märts 2006, kell 10.12 (UTC)


Vaatan, et siin on olnud väga tuline vaidlus minevikus ja nüüd on kõik vaikne püsinud mõnda aega. Kommenteerin ka, et mida mina tean ja kuulnud olen. Esiteks aga teen märkuse, et selle artikli algus ei meeldi mulle kohe üldse mitte! "Maaväline elu on oletatav või väljamõeldud mitteüleloomulik elu, mis ei pärine Maalt." Minu arvates saab välja mõelda asja, mille kohta on teada, et seda ei eksisteeri! Seni, kuni asi pole kindel, tuleb selle olemasolu küsimärgi alla panna. See selleks. Teiseks oleme me kõik siin ette võtnud teema, mille puhul on kindel, et meist mitte keegi selleni ei küündi. Kui üritasin ühe meie kodumaa tugeva teadusfilosoofiga nendel teemadel vestelda, andis ta mõista, et ta on võimetu ning et mina tohiks üleüldse küsimusi püstitada, tuleks mul eelnevalt ülikoolis eraldi läbi võtta matemaatika, füüsika ja filosoofia. Jutt õige:D...

Ma olen kuulnud ja usun järgmisi fakte:

  • Tohutu hulk teadlasi on kindlad, et teistes galaktikates esineb elu ja ka intelligentset elu.
  • Mingil põhjusel räägitakse vaid süsiniku baasil olevast maavälisest elust.
  • Amatöör raadioinimesed väidavad, et on saanud raadiosignaale maavälistelt tsivilitsatsioonidelt
  • Maailma juhtiv maavälise elu otsimise agentuur (vabandust ma ei mäleta nime ja selle juhtivat astrosfüüsikut) väidab, et ei ole saanud signaale maavälistelt tsivilisatsioonidelt
  • See sama agentuur väidab, et kindlasti leitakse need signaalid ja nad otsivad neid kogu aeg
  • 20. saj. keskel loodi mingi maavälise elu leidmise valem selle sama agentuuri poolt, pole sellest palju kuulnud, aga see pidi arvestama Maa-laadsete planeetide arvuga.
  • Meie kodugalaktikas on üle miljardi tähe ning kosmoses on üle miljardi

galaktika, kus pooltel tähtedel on planeete.

  • Väidetavalt ei saa keha ületada valguskiirust c.
  • Valguskiirus on liiga aeglane, et isegi meie kodugalaktikas teha mõeldavaid kosmosereise (lühemaid kui inimese elu näiteks:)
  • Levib (hullumeelseid?) ideid, mis väidavad, et teoreetiliselt on võimalik hetkega reisida ühest kosmose otsast teise.
  • Stephen William Hawking on väidetavalt hoiatanud inimkonda, et me ei otsiks maavälist elu.
  • Kosmose mõõtmed ei ole teada
  • Kosmose taga oleva keskkonna kohta puudub info.
  • Me ei saa eitada võimalust, et kogu meie planeet on mingi suurema idee poolt mingi eesmärgiga loodud.
  • Me ei saa eitada võimalust, et kogu meie planeet on mingi suure ja hoovamatu sihipärase protsessi kõrvalprodukt.
  • Me ei saa eitada võimalust, et universumi lõi mõistuseta juhuslikkus.
  • Me ei saa väita, et kosmose taga on tühjus ja me ei saa väita, et seal on midagi.
  • Universumis võib olla füüsikalisi suurusi, mida me veel avastanud ei ole.
  • Inimkond sisuliselt ei mõista praegu meie universumit.


Minu jaoks on need küsimused ülimalt põnevad kõik. Isiklikult avaldan nördimust inimestele, kes ei usu maavälise elu võimalikusesse samal ajal kui nad usuvad evolutsiooniteooriasse universumi kohta. Hetkel uurib teadus kahte suuremat inimese teket - üks on läbi juhuslikkuse ja keemiliste protsesside ehk evolutsiooniteooria ning teine leer uurib meie teket läbi mingi jumala sihipärase töö. Seega kui te usute Jumalasse, võite te väita oma usus, et maavälist elu ei eksisteeri. Kui te aga usute evolutsiooniteooriasse ning faktidesse, mis ülal puudutavad galaktikaid, siis te peate uskuma maavälisesse elusse - muidu te ei tea ise ka, millesse te usute. Mina usun, et maaväline elu on olemas ning loodan, et sellele saadakse kinnitust juba sellel sajandil. Võimalik, et rakutasandil elu leitakse Jupiteri kaaslaselt Euroopa. Praegu töötatakse välja (pilditöötlus?) tehnoloogiaid, millega saaks kinnitada metsade olemasolu väga kaugetel planeetidel.

Konkreetse artikli kohta Kordan veel, et mulle ei meeldi selle artikli algus. Ja tunnistan ka, et hetkel ei julge ma seda parandada, kuna teema on minu jaoks põnev ning ootan ideaalset. Ehk õnnestub ülikooli juures mõnes obs. inimesega suhelda, kes asja paremini jagab. Igaljuhul mingid sõnad nagu "väljamõeldis" või "oletatav" või kujuteldav v mis iganes tuleks minu arvates välja jätta ja teha konkreetne definitsioon. Praegu väga kiiresti näiteks "Maaväline elu on elu, mis on tekkinud ning arenenud väljaspool Maad alludes täies mahus evolutsiooniteoorias kirjeldatud protsessidele. Ning järgmine lause võiks siis tunnistada, et hektel pole sellest tõendeid leitud kuid (viidates sellele elu leidmise valemile) on nii ja naasugune tõenäosus, et meie planeedile sarnanevad tingimused on vot nii mitmel planeedil.. "Jumalat mina definitsiooni ei tooks, sest ma ei usu Jumalasse, kes meie palvetamise peale meid kuuleb ja appi ruttab. Kui Jumal on olemas, siis minu arvates lõi ta meid kogemata ja ei teagi meie olemasolust või lõi nimelt, kuid sekkub märkamatult ning sellisel juhul meil ei ole infot, et temast kirjutada vaid peame kirjeldama ilmselt siis tema loodud süsteeme, mille kõige kvaliteetsemaks tõlgenduseks on evolutsiooniteooria. --Mihkel Väljaots 29.01.2011 kell 4:25

Võib-olla ei ole see esimene lause piisavalt arusaadavalt sõnastatud. Näiteks ulmeteostes on sageli välja mõeldud maavälise elu konkreetsed vormid. Ma pole kindel, kas saab öelda, et maaväline elu kui niisugune on välja mõeldud. Pigem on seda oletatud.
Miks ei saa välja mõelda asja, mille kohta on kindlalt teada, et ta ei eksisteeri? Näiteks laps mõtleb välja "nähtamatud sõbrad". Kui võtta väga skeptiline positsioon, siis muidugi võib öelda, et pole kindel, et nad ei eksisteeri. Aga kuidas see puudutab esimese lause sõnastust?
Entsüklopeedia ei pea keerulisi küsimusi lahendama, vaid refereerima küsimuse püstitust ja küsimuse lahenduseks tehtut.
Sõnad "oletatav" ja "väljamõeldud" on esimeses lauses sellepärast, et maavälist elu pole avastatud ja me ei saa sellest rääkida kui teadaolevalt olemasolevast.
Leian, et maavälise elu mõiste seisukohast pole tähtis, kuidas see on tekkinud. Andres 29. jaanuar 2011, kell 10:40 (EET)
Artikli täiendamine on muidugi vajalik, kuid mulle ei torka esimeses lõigus vigu silma. Andres 29. jaanuar 2011, kell 10:42 (EET)
Andres! Olen sinu öelduga vähemal või suuremal määral kõigega nõus! Edaspidised seletused ning tekst tuleb kõik minu kogemuste ja arusaamade põhjal ning mingeid viiteid ma kuskilt otsima ei hakka (nendel teemadel on meeletult viiteid nii sulle kui mulle kui me vaidlema peaks kukkuma. Iseasi, kui tõesed need on).
"Miks ei saa välja mõelda asja, mille kohta on kindlalt teada, et ta ei eksisteeri?" Tänud toetamast! Täpselt minu küsimus! Ja nagu ma ka eelmises kirjutises väitsin, ütlen selle küsimuse valguses uuesti - Jah - minu arvates saame me väljamõeldisest rääkida just siis, kui on teada, et antud objekti reaalsuses ei eksisteeri. Hea näide ongi sinu "kujuteldav sõber", mis on lapse väljamõeldis, kuid tema teadlastest vanemad on kindlaks teinud, et seda sõpra reaalselt ei eksisteeri.
Aga nüüd need vanemad lähevad laborisse tööle ning uurivad aineomadusi. Nad koostavad aine tasakaalu iseloomustava valemi/võrrandi, mis aga EI LÄHE TASAKAALU. Nad töötavad kõvasti, et leida vigu, iseärasusi või uusi liikmeid, aga ei leia neid. Kuid ometi on võrrand oma matemaatilises ilus ja loogikas niivõrd täiuse lähedal, et nad otsustavad sinna sisse tuua liikme, mille nad nimetavad tumedaks aineks. Hopsti! Võrrand töötab nüüd ja on kooskõlas kogu füüsikalise teadmisega, mida teadlased omavad. Võrrand koosneb kümnest teadaolevast suurusest ning ühest täiesti tundmatust. Nüüd on teadlastel alust oletada, kahelda, küsida, et KAS TÕEPOOLEST ÄKKI on see suurus olemas!?. Jõudsime faasi, kus teadlased kogevad läbi oma töö ja teadmise mingit suurust, mis on saanud tugeva teoreetilise vihje kuid mida ometi pole inimkond mitte kunagi näinud. Selle näite raames ei saa seda avastust kutsuda Väljamõeldiseks, kuna teadlaste eesmärk ei olnud midagi välja mõelda, vaid midagi mõista, kuid nad leidsid asja, mida kinnitavad kümned teised kokkulangemised:) (Siinkohal vabandan füüsikute ees - see näide oli näitlikustamaks minu arusaama "väljamõeldisest")
Püüan veel väljamõeldist selgitada läbi fantaasia ja ulme, kus minu arvates tuleb nendel kahel vahet teha kindlasti, mitte et ma suudaks täpset piiri tõmmata nende vahele. Ma leian, et fantaasia vili omab väga häguseid seoseid teaduslikult kindlaks tehtud faktidega - teisisõnu fantaasia loomingu võimalikku eksisteerimist ei saa olemas olevate teaduslike faktidega kinnitada. Ulme seevastus on looming, mis on inspiratsiooni saanud just teadlaste mõtestatud unistustest (vaadake 20. saj. esimese poole ulmefilme ja vaadake siis otsa arvutipoodidele või oma auto pardakompuutritele). Tehakse teoseid, mis on pigem ulmelised või pigem fantaasiarohked kuid need kaks mõõdet käivad põnevamate stsenaariumite loomiseks käsikäes. Siinjuures rõhun siis, et fantaasia vili on väljamõeldis ning ulme vili on pigem mingite teaduslike vihjetega looming.
Nende näidetega tahan siis öelda, et minu arvates teadus ei tooda väljamõeldisi vaid läbi uurimuste, katsete ning matemaatiliste tõestuste tehtud järeldusi. Ning et maavälise elu eksisteerimise võimalikkust kinnitavad väga paljud teaduslikud faktid ja avastused! See artikkel algab sellise tooniga et maaväline elu on näed selle ja selle fantaasiakirjaniku supeärge töövlili. Aga ei. Ma arvan, et te usute mind siin kõik, et maailmas eksisteerib suuri ja võimsaid organisatsioone, mille eesmärk on otsida maavälist elu ning saata neile signaale meist (Muide teadlased loovad superarvutitega ka väga kalkuleeritud mudeleid, mis püüavad planeedi parameetrite abil välja arvutada seal elavate olendite keemilise koostise ja füüsilised mõõtmed ja väljanägemise, minuarust oli sellest ka mingi dokfilm).


ULMETEOSTEST.
Sa ütlesid, et ulmeteostes on sageli välja mõeldud maavälise elu konkreetsed vormid. Jälle olen väga nõus sinuga ning räägin selle teema oma nägemuse järele pikemalt lahti läbi ulme, fantaasia ja psühholoogia.
Nagu ma enne mainisin, on teosed kas pigem ulmelised või pigem fantaasiarohked, kuid põnevuse loomiseks käivad need tegelikult käsikäes (liiga suur ulmelisus kaotab vähe haritud inimestes huvi, liigne fantaasia ei tekita enam reaalseid seoseid ja huvi kaob taas). Kui võtta kuulus ulmefilm (üks mu lemmikuid:)) "Alien", siis sel on tohutult teaduslikku ideed, mis varem või hiljem võib saada ühel või teisel näol tõeks. Aga et teaduslikud faktid, mis toetavad ulmelisi mõttelende, on väga hägused ja napisõnalised ja autorid pole ka reeglina teadlased ise, siis lihtsalt tuleb ulmele vürtsi ehk fantaasiat juurde lisada, et luua terviklik kunstiteos.
Ja loomulikult on olenditele antud konkreetne väljanägemine! See on ülimalt oluline teose nautija põnevusel hoidmiseks. Psühholoogiliselt - Kindlasti olete ulme- ja fantaasiafilme vaadates märganud, et kui on kujutatud maavälist olendit, siis sellel on alati mingi seos kas inimesega või mingi loomaga, keda me teame - kas assotseeruvad käed-jalad, nägu või mingi looma kihvad või saba. Alati on mingi seos! Minu arvates on asi selles, et kui inimene kohtub reaalsuses mingi objekti või sündmusega, mida ta mitte kunagi kogenud ei ole, siis ta pigem ei karda seda (oleneb situatsioonist ja eelnevast vaimsest seisundist) vaid ta hakkab seda uurima. Samas on inimesed reaalse ümbritseva maailma sees kogenud reaalseid asju, mida nad juba teavad ja kardavad. Näiteks inimesed teavad, et on olemas haigused ja surm, arstiteadus jne. Seda kõike kasutabki klassikaline ulmeteos ära. Kõige suuremad hirmutamise trikid on väljendada moonutatud inimkeha (on mingi olend/värdjas, kellel on käed või nägu - täielik ebard kuid ometi meenutab inimest natukenegi). Teine väga tõhus hirmutamise võte on inimkäitumise moonutamine (Blairi nõid! Karantiin! Viimane eksortsism!)
Ma tahan siin öelda, et sa ei saa siin tuua näiteks ulmeteost. Teadus ei kajasta ulmeteost vaid ulmeteos võtab malli teadusest. Ulmeteos on kunstiteos, mille eesmärk on lõbustada inimest ja tekitada temas tugevaid emotsioone. Selleks võetakse teadusesest ja inimeste kogemustest pärit teada olevad faktid ja hirmund ning vürtsitatakse neid väga tugevalt fantaasiaga (ja meeletu ulmefännina - minu lugupidamine nendele kunstnikele!)
Entsüklopeedia ei pea keerulisi küsimusi lahendama, vaid refereerima küsimuse püstitust ja küsimuse lahenduseks tehtut
Jälle olen sinuga nõus ja ma ei olegi vastupidist väitnud. Küll aga artiklite arutelus võivad inimesed proovida probleemide lahendamist. Psühholoogiliselt on ka näha, et siin artikli arutluse all jookseb kõigil jutt keskmisest ladusamalt - mugav on mõtiskleda raskeimate probleemide üle, kuna ka kõige kõvemad teadlased ilmselt ei saa hetkel meie kellegi fakte väga jõuliselt valeks tunnistada;) - ja minu arvates pole see paha, mis siis et profesionaalsed filosoofid võivad väita, et meie küsimused algavad ja lõpevad keskel..
Aga küsiksingi praegu, et kust see esimene lause siis täpselt refereeritud on!? Uuriks huvi pärast seda allikat...
--Mihkel Väljaots 29.01.2011 kell 15:01
Alguses on öeldud "oletatav või väljamõeldud". Ei ole öeldud lihtsalt "väljamõeldud". Kui me jätaksime "väljamõeldud" välja, siis jääks ulmeteostes kujutatud maaväline elu välja. Kirjandusteoste sisu ei ole tavaliselt oletuslik, vaid välja mõeldud.
Võib-olla piisab sellest, kui jätta "oletatav ja väljamõeldud" välja ning lisada lihtsalt teises lauses, et pole teada, kas maaväline elu on olemas.
Arutelulehekülg on mõeldud aruteludeks, mille eesmärk on artikli kirjutamisele ja täiustamisele kaasa aidata.
Arvan, et esimesel lausel ei ole allikat. Andres 29. jaanuar 2011, kell 18:36 (EET)
Muutsin esimest lõiku. Andres 29. jaanuar 2011, kell 18:37 (EET)
Nüüd sai minu arvates palju paremaks, kuigi on veel väga poolik. Loodan, et leian mahti ja suudan motiveerida mõnda tarka inimest ülikooli juurest ka sõna sekka ütlema. Kindlasti tuleks esimeses lõigus ka mõista anda asjaolu, et kosmos on meeletu, et seal on Maale sarnaste tingimustega sarnase koostisega planeete ning et need faktid toetavad teadlaste lootust, et maaväline elu eksisteerib. --Mihkel Väljaots 29.01.2011 kell 19:36
Minu meelest ei ole kõiki asju tarvis esimesse lõiku panna. Andres 29. jaanuar 2011, kell 20:05 (EET)

Maaväline elu on defineeritud kui elu, mis ei pärine Maalt.

"on defineeritud kui" on halb väljend. Ma pole seda eestikeelsetes tekstides kohanud. Pealegi, pole teada, kas keegi on seda kunagi niimoodi defineerinud.
Nüüd on "mitteüleloomulik" ära jäetud. See ei pruukinud olla hea sõnastus, aga minu meelest ei mahu maavälise mõiste alla näiteks Jumal. Praeguse definitsiooni järgi mahub. Andres 29. jaanuar 2011, kell 20:05 (EET)

Potentsiaalsed maavälised eluvormid

Miks "potentsiaalsed"?
Ja see "skaala" tundub kitsendavana, samas ka liiga laiana, sest ei välista mittemateriaalset elu. Andres 29. jaanuar 2011, kell 20:07 (EET)
Kui ma õigesti mäletan, siis (vähemalt kristlik) jumal lõi maa ja ei tekkinud ise siin ehk tegemist ongi maavälise eluvormiga (niivõrd kui jumalat eluvormina saab kirjeldada). Potentsiaalsed ehk võimalikud - juhul kui nad eksisteerivad. Tõlkisin need asjad inglise keelsest artiklist. Minu meelest see "mitteüleloomulik" ei ole vajalik sinna.--Kyng 29. jaanuar 2011, kell 20:18 (EET)
Seda ma peangi silmas, et selle mõiste alla ei arvata näiteks universumi loojat. Termini tähendus võib olla kitsam, kui sõna-sõnalt lugedes arvata võib.
EKSS annab sõnale "potentsiaalne" kolm tähendust, kuid minu meelest ükski neist ei sobi siia.
Inglise viki annab sageli halba eeskuju. Andres 29. jaanuar 2011, kell 20:53 (EET)


Tänud teile kaasa rääkimast üliraskel ja huvitaval teemal! Sirvisin kiiresti oma 130lk pikkust filosoofia algkursuse konspekti ülikooli algusajast..
"Potentsiaalsed" on minu arvates väga hästi öeldud ja õige koha peal, Kyng ja Andres! Potentsiaalne tähendabki võimalikkust. Hea sõna..
Minu meelest sobiks siin sõna "võimalikud", mitte "potentsiaalsed". Vaadake EKSS-i. Seal tuuakse välja sõna "potentsiaalne" neli tähendust.
1. 'varjatult, varuna olemasolev', näiteks "inimese potentsiaalsed võimed", "maapinna potentsiaalne soojusvaru", "noore vabariigi potentsiaalsed võimalused". Siin ei saa seda sõna asendada sõnaga "võimalik". Kui me räägime võimalikest eluvormidest, siis me ei räägi potentsiaalsetest eluvormidest selles mõttes, sest 1) me ei saa kindlalt väita, et nad on potentsiaalselt olemas ja 2) me peame võimalikuks, et nad juba on aktuaalselt olemas või olemas olnud.
2. 'millekski eeldusi omav'. Näiteks "potentsiaalne direktor", "potentsiaalne lugeja". Siin võib ka kasutada sõna "võimalik", kuid jutt on sellest, et kellelgi või millelgi on eeldus mingiks omaduseks või suhteks. Kui me räägime võimalikest eluvormidest, siis on jutt eluvormide eneste olemasolu võimalikkusest, mitte sellest, et kellelgi või millelgi on eeldused saada eluvormiks.
3. '(tõenäoliselt) võimalik'. Näiteks "minu potentsiaalne ämm", "meie potentsiaalne direktor". Siin on jutt sellest, et on põhjust oletada või arvata või uskuda, et keegi või miski saab kellekski või millekski, st omandab uue omaduse või suhte. Kui me räägime võimalikest eluvormidest, siis on jutt eluvormide eneste olemasolu võimalikkusest, mitte sellest, et on põhjust oletada või arvata või uskuda, et keegi või miski saab eluvormiks.
4. Fraasis "potentsiaalne energia". Andres 30. jaanuar 2011, kell 10:16 (EET)


"Elu" ja "Jumal" on väga sügavad teemad ja neist on räägitud kaua. Näiteks Thalest (u. 625 – u. 545 e. Kr.), kes väitis, et liikuma paneval jõul on hing. Ja kuna teatud klassil näivalt elututel asjadel on võime panna teisi asju liikuma, siis tuleb neid pidada tegelikult elusateks asjadeks - magnet vs. raud, mägioja..
Aurelius AUGUSTINUS (354-430) oli usklik filosoof, kes väitis, et Jumal on puhas, muutumatu, igavene, immateriaalne, tõeline, täiuslik, hüveline olemine (nb just olemine, mitte olend).
Samas on kristlased Jumala kohta kirja pannud ka, et Jumal on mõistuslik tahe või tahteline mõistus, temas (temas, mitte selles) need kaks asja ei erine teineteisest.
Kyng! Hetkel paistab, et jumalat on nimetatud nii olemiseks kui olendiks läbi ajaloo, kuid mina pooldan pigem sinu väidet, et jumal on elusolend. Panen siia enda isikliku definitsiooni elule, mille koos sõbraga kirja panime. Elu on idee, mis suudab sihipäraselt manipuleerida füüsisega, seda vormida oma äranägemise järele ning selle abil koguda, säilitada ja töödelda informatsiooni ning selle abil sigida. Selle mõttelennu valguses on ka Jumal elusolend juhul kui ta olemas on. Aga hetke teadusuudiste põhjal peame Jumala fantaasia riiulisse tõstma, kuna mina küll ei ole kuulnud, et mingid mõõtmised tema olemist kinnitaksid.
Andres, sa andsid mõista, et soovid välistada mittemateriaalse elu
Kui sa kasutad väljendit "mittemateriaalne elu", siis võib-olla sa annad sellega mõista, et sa usud, et elu võib olla mittemateriaalne. Meil on teemaks maaväline elu, kus elu liigitub materiaalseks ja mittemateriaalseks ning mingil põhjusel tahad sa mittemateriaalset sellest nimekirjast välja võtta, ometi tõdesid sa ka ise, et see ikka on elu:D
Asi pole selles, kas mina usun. Filosoofilise elu mõiste alla mahub ka mittemateriaalne elu.
Elu, mis on mittemateriaalne ning sõltumatu materiaalse maailma olemasolust, on praeguse definitsiooni järgi maaväline elu. Ma tahan selle definitsioonist välistada sellepärast, et minu teada see maavälise elu mõiste alla ei mahu. Astrobioloogia aine ei hõlma näiteks mittemateriaalset Jumalat. Andres 30. jaanuar 2011, kell 10:16 (EET)
Minu konspektis vadratakse nendel teemadel 130lk nokk kinni saba lahti, nii et soovi korral saame meiegi päris pika teksti kokku, kuna kõik leiavad uusi ideid ja põhjendusi. Mina ei julge hetkel Kyngi versiooni parandama hakata kuigi tunnen, et see on kindlasti ebatäiuslik. See Jumala küsimus on hea. Sest kui ta on olemas ja manipuleerib füüsisega, siis mina arvan, et ta on elu ja pigem maaväline elu, kuna siin maapeal tema toimetamisi just väga palju ei näe. Samas hetkel ma usun, et teda pigem ei ole olemas vähemalt hetkel ja miks hetkel selle üle vaielda kuna
  • kui lugeja tõemeeli usub Jumalasse ja tema elusse, siis talle assotseerub nagunii maavälise elu all PIGEM Jumal kui muud sitikad-satikad
  • kui lugeja ei usu Jumalat, siis ilmselt ta ei hakka mõtlemagi seda artiklit lugedes, et kas Jumal ka seal kuskil on.
Seega mina olen Kyngiga nõus, et sinna ei ole vaja panna "mitteüleloomulik" Ma ei teagi, mida see üleloomulik tähendab. Teadlased ka, muide otsivad sellist maavälist elu, mis vastab meie päikesesüsteemi mudelile, kuna nad esialgu ei ole võimelised laiemaid uuringuid teostama ja võtavad ette selle lihtsustuse. Võib-olla peaks meie sama trendi jätkama, et püüame maavälist elu võrrelda siinsega, lihtsalt see on siginenud mujal. Midagi taolist, nagu ma kuskil varem kirjutasin, et maaväline elu on elu, mis on tekkinud ning siginud väljaspool Maad sarnase loogikaga, nagu seda kirjeldab evolutsiooniteooria... Asi on kiskunud nii põnevaks, et tahaks kohe mõnele observatooriumi inimesele kirja saata.
--Mihkel Väljaots 30.01.2011 kell 0:38
Leian, et definitsioon peab olema nii täpne, et teda võiks sõna-sõnalt võtta. Täpsus on siin olulisem kui erialakirjanduses, mis paigutub teatud konteksti ja teatud eriala raamidesse. Definitsioon peaks olema üheselt arusaadav igasuguste uskumustega lugejale. Kui see tõesti nii on, et mõnele lugejale assotsieerub väljendiga "maaväline elu" Jumal, siis ongi tarvis see assotsiatsioon välistada.
"Mitteüleloomulik" on muidugi ebamäärane. Võib-olla oleks parem kasutada sõna "materiaalne". Andres 30. jaanuar 2011, kell 10:16 (EET)
Tegin alguse veel kord ümber. Andres 30. jaanuar 2011, kell 10:30 (EET)
Võib muidugi teadlastele küsimusi esitada, kuid artikkel tuleb kirjutada referaadina. Kui see on valmis või mingil kujul olemas, siis võib anda teadlastele üle vaadata. Andres 30. jaanuar 2011, kell 10:30 (EET)
Naase leheküljele "Maaväline elu".