Arutelu:Mõtlemise mõistevõrk
"Sõnaus" on tavapruugis tähendanud mitte uudissõnu, vaid sõnaloomevõistlusi ("Presidendi sõnaus"), sestap võtsin välja. --82.131.43.42 12. november 2017, kell 18:27 (EET)
- Jah, võistlus oli ära, aga sõnaus on nyydsest tavakeeles kasutatav sõnauuenduse asemel käibiv uudissõna. --Vaher (arutelu) 23. november 2017, kell 19:45 (EET)
- Kas "nüüdsest käibiv" tähendab, et sina nüüdsama kehtestasid? Kes seda sinu kõrval veel selles tähenduses kasutab? Kas see mõnes sõnastikus on või leiutasid ise? Vikipeedias tuleb aeg-ajalt uusi termineid leiutada küll, kui mõnd uudset või spetsiifilist teemat tõlgid, aga üldiselt pole see siiski koht, kust oma isiklikku keeleuuendust alustada, eriti kui tegu on pelgalt katsega olemasolevaid sõnu dubleerimida või asendada. Kui sellega tegelda tahad, talita nagu Aavik: tülita ajalehti, jaura keelerahva kogunemistel, tõlgi väliskirjandust ja kirjuta oma (kui leiad kellegi, kes sinu erakeeles kirjutatut kirjastab). --82.131.43.42 6. detsember 2017, kell 16:16 (EET)
- Muide, artikkel on sisuliselt suuresti vigane, sest: 1) "arutlev poliitika" jts on mitte sõnad, vaid fraasid; 2) kuna sõnastikus paistavad olevat ja artiklis on igatahes loetletud eestikeelsed väljendid, ei ole need valdavalt samad sõnad, mida algautorid kasutasid, vaid nende eestikeelsed vasted. Jutt käib mitte sõnadest, vaid mõistetest. --82.131.43.42 6. detsember 2017, kell 16:20 (EET)
- Esimeses lõigus on mõtlejate (nt Jean-Fracois Lyotard'i, Michel Foucault' jt) ja teises on tõlkijate (nt Hasso Krulli, Ülo Matjuse, Marek Tamme jt) loodud sõnaused! Ma ei näe kummaski loendis midagi keelatut Vikipeedia jaoks. Kusjuures tõlkijatel on yhe mõiste kohta vahel mitu erinevat vastet (Mõistevõrgus on vist enim eestindusi sõnal diskursus). Kui mõni sõnaus või tõlkija on eesti lugejale täiesti tundmatu, on juba teine teema, aga see ei vähenda nende väärtust.--Vaher (arutelu) 9. detsember 2017, kell 01:06 (EET)
- Palun tee endale selgeks, mis vahe on sõnal ja mõistel ning kuidas kirjutatakse Lyotard. Ning tõesti, see "sõnausega" vehkimine on koomiline. Sa võid ju kodus kasutada sõna "porgand" tähenduses "raadio", aga kuni keele kogu ülejäänud kasutajaskond kasutab sõnu teisiti (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 - "sõnavõistluse" tähenduses tarvitavad "sõnaust" Sirp, Õhtuleht, Eesti Päevaleht, Diplomaatia, Emakeele Seltsi ajakiri Oma Keel, ajakiri Kitarr, Pealinn, blogijad, EMÜ põllumajandusteadlased ja TÜ Narva kolledži õppejõud, akadeemik Arvo Krikmann... sinu väidetult "nyydsest tavakeeles kasutatavas" tähenduses aga - jah, kas on üldse keegi?), ei ole su isiklikus idiolektis ümber defineeritud sõnadel Vikipeedias kohta ning sa ei peaks kirjutama artiklites "Elektroonika" ja "Vikerraadio" "porgandvastuvõtjatest" ja "Vikerporgandist". Las see jääda su koduseks hobiks. --62.65.236.45 7. aprill 2018, kell 20:47 (EEST)
- Esimeses lõigus on mõtlejate (nt Jean-Fracois Lyotard'i, Michel Foucault' jt) ja teises on tõlkijate (nt Hasso Krulli, Ülo Matjuse, Marek Tamme jt) loodud sõnaused! Ma ei näe kummaski loendis midagi keelatut Vikipeedia jaoks. Kusjuures tõlkijatel on yhe mõiste kohta vahel mitu erinevat vastet (Mõistevõrgus on vist enim eestindusi sõnal diskursus). Kui mõni sõnaus või tõlkija on eesti lugejale täiesti tundmatu, on juba teine teema, aga see ei vähenda nende väärtust.--Vaher (arutelu) 9. detsember 2017, kell 01:06 (EET)
--- Kas see on kirjastuse Ava seni ainus raamat? --Kk (arutelu) 17. detsember 2017, kell 20:24 (EET)
- Jah.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:4640:3380:e96f:6348:4e67:be82 (arutelu • kaastöö).
- Kas see Ava kirjastus on üldse kirjastus? See on raamatu autorile kuuluv MTÜ, mille põhitegevus on "mujal liigitamata sporditegevus". Nefjool (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 14:36 (EET)
Kui tegemist on sõnaraamatu või ka leksikoniga, siis ei tohiks siin üles lugeda kõiki märksõnu. See on koormav ja mõjub reklaamina. --Metsavend 8. veebruar 2018, kell 13:24 (EET)
- Mitte üksnes seda: sõnaraamatu või leksikoni märksõnaloend on autoriõigusega kaitstud (mõne seisukoha järgi mh ka andmebaasina, kuna kaitstud on ka mittetarkvaralised ja isegi mittedigitaalsed, vrdl WMSE kohtulahend) ning sellest isegi olulise osa kopeerimine rikub seadust. Tsiteerimine on lubatav, kuid selle ulatus lahtine, nii et mõistlik oleks märksõnastikke vähegi pikemalt mitte Vikipeediasse kopeerida. --62.65.236.45 7. aprill 2018, kell 20:25 (EEST)
Eeldades et kirjutaja eeldab kirjutatu lugemist, võttes arvesse potentsiaalsete lugejate füüsiliselt etteantud/omandatud/arendatud nägemisvõime piire: ehk siis iga alaplk alla lühikokkuvõte, 'peida/näita' käsk (mille all saab nt anda veergude laiuse väärtuse),... kui just endale ei kirjutata...—Pietadè 7. aprill 2018, kell 19:18 (EEST)
- Jah, kui keegi oskaks tehnilise poole teha.--Vaher (arutelu) 7. aprill 2018, kell 20:18 (EEST)
Tegelikult võiks artikkel anda ülevaate vastukajast, mis tõestaks, et trükis on entsüklopeediliselt tähelepanuväärne. Enamik omakirjastuslikke trükiseid ei ole. Samuti ei peaks entsüklopeedias ükskõik millisest teosest antav ülevaade piirduma üksnes teose autori (võimalik, et antud juhul ka fänni) seisukohtadega, vaid peaks asetama need retseptsiooni konteksti. --62.65.236.45 7. aprill 2018, kell 20:52 (EEST)