Arutelu:Loode
mitte ainult inimesel pole loode--Hendrix 7. jaanuar 2008, kell 23:33 (UTC)
Välja:
Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus. Ajamoment, mil embrüost saab loode, pole täpselt piiritletud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. Pesastumine tähistab mõned päevad pärast eostust asetleidvat munaraku kinnitumist emaka seina külge.
Andres 11. märts 2009, kell 11:53 (UTC)
Sõna "loode" kasutatakse ka nii, et tema alla kuulub ka idulane. Andres 11. märts 2009, kell 11:53 (UTC)
Parasiit muuda
Arvestades asjaolu, et loode toitub emaslooma (sh inimloote puhul naise) organismi kulul, midagi vastu andmata, ning väljaspool emaslooma organismi hukkub, võib loodet lugeda teaduslikus mõistes parasiidiks.'
Kust see pärineb? "Teaduslikus mõttes" loetakse loodet ka järglaseks... Adeliine 26. jaanuar 2019, kell 13:06 (EET)
- Seesinase tekstiosa eemaldamine on õige tegu! (Ei julgenud ise seda teha) 193.40.12.10 25. jaanuar 2024, kell 14:15 (EET)
Sõna "loode" kasutatakse teaduskirjanduses lisaks "feetus" (3.–9. elukuu) vastena ka sõna "idulane" (2 esimest elukuud) sünonüümina.
- Kas tõesti viidatud allikas on nii öeldud? Sisuliselt on jutt sellest, et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. --Andres (arutelu) 26. jaanuar 2024, kell 13:27 (EET)