Arutelu:Linn
Ingliskeelse vaste jätsin välja, sest pole selge, mis see peaks olema.
Minu meelest ei ole iga linn suurem igast alevist ega isegi mitte igast külast.
Linn on tavaliselt ka haldusüksus.
Andres 10:24, 13 Dec 2004 (UTC)
- Asula arengustaadiumina on linn alevist suurem. Kui võrrelda kahte ernevat asulat, siis võib mõni alev saada elanike arvult mõnest linnast suuremaks, kuid mitte omandada linna funktsioone. Definitsioon tahab täpsustamist, kuid pole ka üheselt vale. Me ei pea otseselt võrdlema stepis asuvat 30.000 elanikuga küla ja meie 6000 elanikuga maakonnalinna. Asulat kujundavad arengutingimused on selleks liiga erinevad.
- Selle, et Eestis on suur osa linnu ka 2. järgu haldusüksused, võib ära märkida, kuid artikli "Linn" jaoks on tegemist teisejärgulise teabega. - Urmas 12:32, 13 Dec 2004 (UTC)
- Formaalselt võttes on linnad need asulas, mille suurus vastab asukohariigi seadusandlusega kehtestatud normidele (ja siis mõned veel). Ses mõttes võiks need normid muidugi ära tuua. Aga inglise vastega on häda kyll, seda enam, et ka inglise terminite sisu kõigub (niivõrd kui ma aru olen saanud, on nt Massachusettsis kogu maa town-ide vahel ära jagatud ja Tokyot pole samas linnana olemaski, on ainult kari ward-e). Isegi traditsiooni alusel peaks eesti linnal olema kaks vastet, nii town kui city - kas sellise olukorra lahendamiseks on mingi protseduur või tuleb lihtsalt artiklis tõlkeproblemaatikat mainida ja lingid anda? --Oop 11:21, 27 Dec 2004 (UTC)
- Protseduuri ei ole. Nähtavasti tuleks tõesti asja tekstis selgitada. Peale selle tuleb nähtavasti vahet teha linna kui asula ja linna kui haldusüksuse vahel.
Andres 11:32, 29 Dec 2004 (UTC)
mulle meeldib yhe hiina geograafi (sry, nimi ei tule hetkel meelde) ilus määratlus: linn on seda enam linn, mida vähem on temas tunda aastaaegade ning öö ja päeva vaheldumist... saate aru?... linn on kunstlik moodustis, mis vastandub loodusele, mis on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks... ning, mida rohkem ta erineb või eristub loodusest, seda rohkem linn ta on... kui elada linnas, kus ei pea teadma, kas on talv või sygis... või kas on päev või hommik... siis juhtimisi ollakse linnas, mis on tõepoolest linn selle tõsises mõttes... lisan selle kommentaari lihtsalt mõnu pärast... võimalik, et seda saab ka artiklis endasw kuidagi kasutada... --Lulu 21:11, 27 Jan 2005 (UTC)
- Hiina kirjakeeles on tsiviliseeritust märkiv hieroglüüf seotud mitte linna ja kodanikuks olemisega vaid hieroglüüfkirja oskusega. Kui ikka õieti mäletan. Kirjaga, mida võib lugeda erinevates kõnekeeltes. Mitte tähiste (tähed) vaid märkidega. Märgata ja märkida märke elust ja ilmast. Seda enam on ta ennastloov loodus ise. Mõnu on vist murdekeeles ka viis. Regilaulmisel. Viska viis. --Ivo Vahur 25. november 2010, kell 08:36 (EET)
- Vist peaks linna korral rääkima kuidas psühhokliima mõjud hakkavad domineerima kliimmõjude üle. Koos asutustihedusega ka kasvavast agressiivsusest ja seksuaalsusest. Peks ja seks. Vist on täheldatud? Need suurlinnade öötaevas pölevad kumad. --Ivo Vahur 25. november 2010, kell 10:35 (EET)
- Kas sipelgapesad, termiitide kuhilad ja mesilaspered on ka kunstlikud loodusele vastanduvad moodustised? Või looduses eristuvad? --Ivo Vahur 25. november 2010, kell 10:40 (EET)
- Vist peaks linna korral rääkima kuidas psühhokliima mõjud hakkavad domineerima kliimmõjude üle. Koos asutustihedusega ka kasvavast agressiivsusest ja seksuaalsusest. Peks ja seks. Vist on täheldatud? Need suurlinnade öötaevas pölevad kumad. --Ivo Vahur 25. november 2010, kell 10:35 (EET)
- Hiina kirjakeeles on tsiviliseeritust märkiv hieroglüüf seotud mitte linna ja kodanikuks olemisega vaid hieroglüüfkirja oskusega. Kui ikka õieti mäletan. Kirjaga, mida võib lugeda erinevates kõnekeeltes. Mitte tähiste (tähed) vaid märkidega. Märgata ja märkida märke elust ja ilmast. Seda enam on ta ennastloov loodus ise. Mõnu on vist murdekeeles ka viis. Regilaulmisel. Viska viis. --Ivo Vahur 25. november 2010, kell 08:36 (EET)
- Jah, artiklis peaks olema alajaotus, mis säärastest asjadest räägib. Ei oska küll kohe öelda, mis selle pealkiri võiks olla. Andres 21:33, 27 Jan 2005 (UTC)
Kas mitte see definitsioon ei käi ka alevi kohta? Andres 10:14, 30 Jan 2005 (UTC)
ja ka nimeliselt: seda tuleks kuidagi teisiti sõnastada. Andres 10:14, 30 Jan 2005 (UTC)
Link tokipona: ma tomo töötab. Ei poolda vikilingi kustutamist. Andres 19:38, 25 juuni 2005 (UTC)
- Enam ei tööta, kustutan. --Metsavend 4. aprill 2006, kell 10.33 (UTC)
- Linn võib jaguneda asumiteks ehk linnaosadeks: kesklinn, äärelinn, aedlinn ja ka nimeliselt.
See vajaks ümber kirjutamist. asum ja linnaosa ei ole sama asi, kuigi teinekord võib ollagi ja kesklinn, äärelinn on pigem piirkond linnas kui linnaosa iseensest. Aedlinn on jällegi pigem linnatüüp, samuti nagu kuurortlinn või tööstuslinn, või pealinn --TarmoK 6. aprill 2006, kell 14.33 (UTC)
- Võtsin selle välja. Aedlinnaks nimetatakse sageli piirkonda linnas. Andres 7. aprill 2006, kell 03.53 (UTC)
Soome muuda
Linnalaadsele vallale võidakse anda linnastaatus.[küsitav]
„ Näiteks Soomes on linna staatus puhtalt kohalik imagoküsimus. Kohaliku omavalitsuse nõukogu otsusel võib iga omavalitsus nimetada end linnaks või loobuda linnastaatusest. Selle tulemusel ongi Soomes tekkinud uusi linnu, kus suur osa elanikest töötab põllumajanduses. “
– Jauhiainen, Linnageograafia, 2005, lk 57
--WikedKentaur 13. august 2006, kell 15:50 (UTC)
Teine lõik ei ole minu meelest hästi paigutatud. Andres 19. veebruar 2007, kell 19:21 (UTC)
Kumb on täpsem inglisekeelne vaste: city või town?
- City, kuigi vastavus ei ole täpne. Andres 5. mai 2007, kell 09:23 (UTC)
Asulad, mis ei ole müüriga piiratud, on külad - vot see on küll huvitav. Järsku saaks anda selle kinnituseks viite --Hendrix 5. mai 2007, kell 12:28 (UTC)
Moosese seadused, maa müügi ja juubeliaastate kohta.
mmmm... kui Moosese seadused, siis peaks ju Piiblis ka olema. Aga kus? --Hendrix 5. mai 2007, kell 13:19 (UTC)
Vaidlustan esimese lause. Linnal ei pea olema juriidilisi ja halduslikke õigusi. Andres 10. oktoober 2007, kell 20:33 (UTC)
Linnad tekkisid linnuste ja losside lähedussse 13.sajandil.
- See on vist mõeldud Eesti kohta, aga seegi on kahtlane. Võtan selle välja. Andres 2. märts 2008, kell 21:38 (UTC)
Praegu elab linnades 70% rahvastikust. Linnadele iseloomulikud on palju inimesi, palju teid, majad asuvad lähestikku, vähem taimi, saastatus suur, transpordi vahendeid on palju. Linnas olevad elupaigad on majad, alleed, haljasalad, pargid ja kalmistud. Linna elukooslust kujundab inimene. Linna elukooslu sõltub teistest elukooslustest.
Linnaloomade elupaikadeks on majad, rõdud, keldrid, räästaalused, pööningud, pargid ja puud.
Linnas kasvavad vähe taimi, sest enamus taimi ei talu tallamist, koerte ja kasside väljaheiteid, neile ei piisa vähesest mullast ja nad peaksid taluma saastatud õhtu.
- Võtsin välja. Andres 2. märts 2008, kell 21:41 (UTC)
Linna arengut mõjutavad ümberolevad asumid.
- Arusaamatu. Andres 30. november 2010, kell 19:37 (EET)
Kas Eestis nüüd kolmas linna tähendus? muuda
Eestis jagunevad linnad omavalitsusstaatusega linnadeks ja vallasisesteks linnadeks.
- Kas kolmas liik on nüüd "linnaks nimetatav omavalitsusüksus" nagu Soomes. Näiteks uus Pärnu linn või Tartu linn kui omavalitsusüksused ei ole ju omavalitsusstaatusega linnad nagu näiteks Tallinn. Omavalitsusstaatusega linna puhul peaksid minumeelest asulapiirid omavalitsusüksuse piiridega siiski enam-vähem kokku langema. Adeliine 17. oktoobe--Andres (arutelu) 7. aprill 2024, kell 03:04 (EEST)r 2017, kell 22:46 (EEST)
Esimene lõik läks minu meelest viimase muudatusega halvemaks. Definitsioon võiks olla ikka omaette lauses, nagu tavaliselt. Teiseks on linn ning linna mõiste ja nimetus nüüd rohkem segamini kui enne, esimese lause esimene pool räägib linnast kui sellisest ja teine pool linna mõistest. Pikne 3. aprill 2024, kell 21:41 (EEST)
- Jah, sellega nõus.
- Peale selle ei klapi esimese lõigu jutt hästi kokku, sest algul öeldakse, et linn on suur asula, siis aga öeldakse, et linnaks nimetatakse ka haldusüksust. mis hõlmab sellist asulat koos selle lähiümbrusega. --Andres (arutelu) 4. aprill 2024, kell 00:50 (EEST)
- See puudus on ka praeguses redaktsioonis alles.