Arutelu:Kristen Michal

Lisa teema
Aktiivsed arutelud

Tallinna 17. Keskkooli ehk Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasiumi

Kuidas kooli tol ajal nimetati? Andres 22. september 2009, kell 15:54 (UTC)

Töökäik tuleks paremini vormistada. Andres 25. jaanuar 2011, kell 15:56 (EET)

Praegu näeb artikkel välja nagu valimispropaganda, aga puises bürokraatlikus keeles. Tegevust justiitsministrina tuleks kindlasti kirjeldada, kuid asjalikult ning osa materjali eraldi artiklitesse tõstes. Andres (arutelu) 9. august 2012, kell 22:26 (EEST)

Tegevus justiitsministrina on osa poliitilisest tegevusest. Andres (arutelu) 10. august 2012, kell 16:32 (EEST)

Kas on ettepanekuid, kuidas peab olema tegevus justiitsministrina kirjeldatud teistmoodi kui on seda hetkel tehtud? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.48.23 (arutelukaastöö).

Ylistamata, piirdudes asjakohaste faktidega, kasutades neutraalset sõnavara ja sõltumatuid allikaid. --Oop (arutelu) 14. august 2012, kell 15:57 (EEST)
Kui võimalik, siis kirjeldada asju eraldi artiklites, siin rääkida ainult otseselt Michalit puudutavast ning lisada link asjakohasesse artiklisse. Andres (arutelu) 14. august 2012, kell 19:13 (EEST)
Yhest kyljest on naljakas, kui keegi usub, et byrokraadi tehtud valimispropaganda muutub normaalseks entsyklopeediatekstiks kohe, kui sellelt eemaldatakse reklaamimall. Teises kyljest on see mõistetav, kui arvestada, et mall eemaldas seesama inimene, kes propagandateksti kirjutas. Ta lihtsalt ei oskagi enam inimeste keeles kõnelda. Aga mis me selle jamaga peale hakkama? Nii see kyll jääda ei saa ning teksti autor ise on nähtavasti oma loominguga rahul. Tõstaks arutellu, kuni kellelgi on mahti valimisbrošüür entsüklopeediaartikliks toimetada? --Oop (arutelu) 28. august 2012, kell 15:23 (EEST)
Alustuseks olgu öeldud, et ma ei ole ühiskonnaelu korraldamises mingil moel tegev, pole osalenud valimistel ning ei oska eelistada ühtegi erakonda, sest puudub elukogemus hinnata, kuivõrd pädev on üks või teine inimene oma valdkonnas tegutsemiseks. Olgu see kommentaar ääremärksuseks igasuguste võimalike minu suunas tekkivate süüdistuste ära hoidmiseks, nagu eelistaksin Michalit, Savisaart või hoopis mingit muud poliitilist liikumist.
Edasi, probleemi juurde. Andres ja Oop, minu meelest teete IP-aadressi alt kirjutavale kaastöölisele pisut liiga. Asjaolu, et ta oma teksti puhul peaks vähem kedagi või midagi "ülistama" või "kasutama neutraalset sõnavara", on ilma konkreetsete näideteta üsna väheütlev (vähemasti mina küll ei leidnud tehtud märkustest ühtegi siselinki või mõnda näidet tekstist, mis vajaks parandamist). Kui kirjutis on tõesti nii halvasti välja kukkunud, nagu siin välja tuuakse, siis ei tohiks ju olla probleemsetele kohtadele osundamine kuigi keeruline. Isegi paar-kolm näidet aitaks ehk mõista, kuidas tulevikus paremini kirjutada. --kanakukk (arutelu) 28. august 2012, kell 17:01 (EEST).
Lehekyljetäie teksti yksikasjalik analyys ja näidete toomine võtab märksa rohkem aega kui teksti toimetamine. "Oh, mis see siis ära ei ole" arvavad need, kes seda kunagi teinud pole. Tõsi, ylistuskõne korral on mõlemad masendavad, ei kutsu kohe kuidagi. --Oop (arutelu) 28. august 2012, kell 23:39 (EEST)
Palusin ju ainult paar-kolm näidet. Tervet teksti olete palunud ainult teie 213.184.48.23-l toimetada. Kui kõik on nii õudne, siis on tarvis süveneda ju võib-olla esimesse kahte lõiku, kopeerida sealt "ülistukõned", "jama" ning "ebaneutraalne sõnavara", teha ebasobivad kohad värviliseks või hoopiski alla joonida ja pakkuda välja parem väljendusviis. Võib-olla saab siis IP-aadress ka ise enese loodud tekstiga hakkama? Lihtsalt arutelus umbes vihjata, ei ole ju konstruktiivne, võiks öelda, et administraatorile isegi kohatu (kellelt siis uus kasutaja peaks veel abi küsima?). Loomulikult on väga mugav kogu tekst lihtsalt maha kustutada ja öelda, et võtku kursusi või proovigu ise aru saada, mis valesti, aga ega keegi polegi öelnud, et õpetamine on kerge töö.
Ma paluksin veelkord mingeid juhendeid (nt sellest artiklist ei ole küll võimalik aru saada, milline tekst on "jama", "ebaneutraalne" jne) või üksikuid näiteid konkreetse juhtumi puhul, et IP-aadress saaks hakkama. Ma loodan, et seda ei ole liialt palju soovitud. --kanakukk (arutelu) 29. august 2012, kell 11:28 (EEST).
No kurat.
  • Kuidas täpselt on Michal "seisnud selle eest, et seadused koostatakse võimalikult lihtsas keeles ja täpselt ning kaasatud oleksid kõik huvigrupid"? Milline on Michali isiklik panus hea õigusloome põhimõtete jõustamisse? Ma saan aru, et Jõks on avaldanud tunnustust hea õigusloome põhimõtete juurutamise eest, aga kas ta tunnustas Michalit (nagu praegune sõnastus vihjab) või ministeeriumi töötajaid? (Viide on antud paberlehele, ei saa praegu kontrollida.) Lõigu kolm keskmist lauset räägivad sellest, et hea õigusloome põhimõtete järgi "peab eelnema", tuleb" ja nende "eesmärk on tagada" - see, et mingite põhimõtete eesmärk on midagi tagada, on Michali teene ainult juhul, kui tema eesmärgi sinna sisse kirjutas või seisis selle eesmärgi eest silmapistvalt, nii et ilma temata seda eesmärki teksti jäänud poleks. Kas selle kohta on mõni sõltumatu, neutraalne ja usaldusväärne allikas?
  • "Kristen Michali juhtimisel viidi 2012. aastal läbi avaliku teenistuse reform, mille tulemusena kaasajastatakse avalik teenistus, muutes see peresõbralikuks, palgasüsteem läbipaistvaks ning hüved võrreldavaks erasektoriga." See, et Eesti avalik haldus reformi tulemusena "peresõbralikuks" jne muutub, ei ole sugugi yleyldiselt vaidlustamata levinud seisukoht. Seadus - ja selle koostmiasprotsess - on pälvinud ysna palju kriitikat, siin aga esitletakse seda millenagi, mille pärast kogu Eesti elanikud isakesele ausamba tahavad pystitada.
    • "Kaasaegset avaliku teenistuse seadust, mis jõustub 1. aprillil 2013, peetakse Andrus Ansipi kolmanda valitsuse üheks suuremaks reformiks koos haridusreformiga." Kes peab?
    • Taas: kui oluline oli selle kõige juures konkreetselt Michali panus ja kui suur osa tööst tehti ammu enne teda? Miks esitletakse yhe ministri ametiajal vastuvõetud seadust tema isikliku saavutusena?
    • Seaduse refereerimine ja võrdlus eelmise seadusega kuulub artiklisse avaliku teenistuse seadus. Kogu lõik on viitamata. Kui seda esitletakse Michali biograafilises artiklis, vihjatakse sellega, et just need esiletõstetud punktid on tema kui inimese isiklik teene, temata neid ei oleks.
  • "Kohtupidamise riigilõivud alanesid... süsteem muutus lihtsamaks... Kehtivad soodustingimused..." Kas see on Michali algatus või pikaajalise protsessi tulemus? Kes nimeliselt tegi esimesena ettepaneku riigilõivu alandada, systeemi lihtsustada, soodustingimused kehtestada? Michal? Palun konkreetsed viited (ja seekord mitte stiilis "Tuuli Kochi nimetu artikkel Postimehes", olgu kas link või vähemalt lehekylg ja tsitaat).
  • "Kui varem venisid paljud protsessid seetõttu, et üht osapoolt ei olnud võimalik leida siis tulevikus kasutatakse selleks ka e-kanaleid ja sotsiaalmeedia võimalusi." Kuidas on see tagatud, et tulevikus nii tehakse? Kuidas täpselt tagab "e-kanalite" (milliste?) ja "sotsiaalmeedia võimaluste" (milliste?) kasutamine, et kohtuprotsessid ei veniks? Ja kas see on Michali isiklik initsiatiiv või kirjutas ylistuskõne autor tema nimele kellegi teise algatuse? Palun viited.
  • "Karistusseadustikku lisati seni Eesti õigusest puudunud inimkaubanduse koosseis" - minu mäletamist mööda on sellest aastaid rääkinud paljud teised, sealhulgas inimõigusorganisatsioonide ja Euroopa Liidu eksperdid. Kas selle seostamiseks Michaliga on mingi muu põhjus peale selle, et ta seadustiku täiendamise ajal ministritoolil istus? Palun viited.
  • "Justiitsministeerium pälvis eelnõu eest Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna." Justiitsministeerium või Michal? Millal algas eelnõu väljatöötamine: kas alles pärast 6. aprilli 2011, mil Michal ministriks sai? Kiire rahvas see justmini rahvas. Milline oli Michali isiklik roll selle eelnõu väljatöötamises ja läbisurumises, arvestades pikka poliitilist vastuseisu? Kas eelnõu valmis ja jõustus tänu temale või tema kiuste? Mõlemad on võimalikud, palun konkreetsed viited.
  • Jälitustegevuse seaduse lõigust pole isegi mitte aru saada, kas seadus on vastu võetud. Osa teksti on minevikus, osa tulevikus ning viide on suvalisele pressikale, mitte seaduse eelnõule või isegi uudisele selle kohta.
  • Perekonnaseaduse ymbersõnastamise saagat mäletan ma ysna hästi. See ei ole Michali algatus, pigem vastupidi - ajakirjanduses kestis tykk aega möll, nii et algselt senist korda igati suurepäraseks pidanud ametnikud ja poliitikud pidid lõpuks oma sõnu sööma ja survele järele andma. Selle esitlemine Michali saavutusena on puhas VALE.
  • Kas ilma Michalita ei oleks Kaubandus-Tööstuskoda (mitte "Kaubandus – ja Tööstuskoda") ning Teenusmajanduse Koda koostanud esialgse versiooni lobireeglitest? Need pole isegi mitte justmini allasutused.
  • Tõigal, et Michal lubas juunis kirjutada "juulis või hiljemalt augustis" poolavaliku kirja, milles riigireformiks nõu kysib, on nullilähedane entsyklopeediline väärtus. Isegi kiri - kui see ykskord tuleb - on tähelepanuväärne vaid juhul, kui sel on mingid reaalsed tagajärjed - mitte yksnes pyyd koalitsioonipartnerit leheveergudelt välja suruda.
Jne, jne, jne. Kas sa nyyd oled rahul, et oled raisanud piisavalt minu aega poliitilise reklaami kommenteerimisele, milel oleks võinud ka täies mahus kustutada ilma, et keegi seda taga nutnud oleks? --Oop (arutelu) 29. august 2012, kell 13:04 (EEST)
Ah jaa, kui sirvida natuke riigireformi teemalisi artikleid, saab ysna mõistetavaks, miks Michal seda kirjalubadust unustada pyyab. Keegi sellest eriliselt ei vaimustunud, jutu tuum paistis olevat (järjekordne) kava maavalitsuste kaotamiseks ning tegelik eesmärk juhtida tähelepanu kõrvale parteide rahastamiselt. See viimane isegi tõstab natuke kirjalubaduse tähelepanuväärsust - aga tõesti ysna natuke. Reformi ennast ei võtnud ilmselt isegi Michal ise kuigi tõsiselt. --Oop (arutelu) 29. august 2012, kell 13:09 (EEST)
Arvan, et lisatud osundused on tarvilikud ja sellele panustatud aeg ei ole tühja läinud. Minu meelest võiks koguni juhenditesse selle artikliga tekkinud probleemid ja võimalikud lahendused hea näitena toimetamisest kirja panna. Ma loodan, et nõustud minuga, kui ütlen, et patsiendil ei ole sellest kasu, kui arst ütleb, et ta on haige ja vajab ravi. Abi on ju ikka eelkõige üksikasjalikest näpunäidetest.
Aitäh veelkord, et investeerisid oma aega tõstatunud murede lahendamisele! --kanakukk (arutelu) 30. august 2012, kell 00:13 (EEST).

Siin on varasemalt õigesti viidatud, et tegevust justiitsministrina tuleks kindlasti käsitleda, aga ülaltoodud Oop kriitikat lugedes jääb mulje, et selle tegevuse kirjeldamine on suisa võimatu. Ei leidnud ühtki nõuannet, mis ilma emotsioonideta ja poliitilise pahatahtlikkuseta seletaks lahti, mida siis üldse võib justiitsministri tegevuseks pidada. Kahju, et mõni Wikipedia toimetaja ei suuda üle selle taseme küündida ning tegeleb konstruktiivse toimetamise asemel poliitiku maine materdamisega. Mis puutub Jõksi ja heasse õigusloomesse, siis on tunnustus avaldatud Michalile endale ja seetõttu koos viitega täiesti kohane. Esitaksin samas retoorilise küsimuse: kui minister on hea õigusloome põhimõtete jõustamise nimel kirjutanud artikleid, andnud intervjuusid, eelnõu kallal töötanud, siis kas see ei kvalifitseerugi isikliku panusena? Mida siis üks minister peab tegema, et see oleks isiklik panus? Avaliku teenistuse reformi osas: selle asemel, et oma poliitilist solvumist üles näidata, võiks osundada väga lihtsalt sellele, et teemast on puudu kriitika, mis selle eelnõuga kaasas käis. Artiklit „Avaliku teenistuse seadus“ ei eksisteeri, kuidas on võimalik sellele viidata? Riigilõivude süsteemi lihtsustamise ja inimkaubanduse temaatika osas, millist viidet täpselt silmas peetakse? Justiitsministeeriumi pressiteade, kus minister seda ütleb võiks olla piisav alus. Mis puutub lobireeglitesse, siis juba oma esimestes avaldustes ministri ametisse astudes rääkis Michal nende vajalikkusest, kirjutas artikligi. Nimetatud organisatsioonid kutsuti kokku ministri initsiatiivil ning otsustati, et nemad loovad omalt poolt esialgse versiooni lobireeglitest. See on leitav ka justiitsministeeriumi pressiteadete hulgast, kui vaja, siis leiab teksti juurde ka viite. Kas koostööpartneritega koostöö tegemine on kuidagi väärtusetu, peaks olema allasutus? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.48.23 (arutelukaastöö).

Vastupidiselt Kanakuke arvamusele nähtub praktikas, et yksikasjalikest näpunäidetest pole vähimatki kasu ja aeg on lihtsalt raisatud peaga vastu kiviseina jooksmisele. Kui inimene ei taha aru saada, siis ei saa miski teda takistada. Kurb. Ma ju mõistan ysna hästi, miks inglise Vikipeedias on oma lemmikutest (ja ammugi iseendast) kirjutamine rangelt keelatud, aga aeg-ajalt ikkagi loodan, et äkki suudetakse sellist jama vältida. Mu oma viga, mis parata. Peaks mõttetu leebuse ära lõpetama ning hakkama reeglit karmilt jõustama. --Oop (arutelu) 30. august 2012, kell 15:58 (EEST)
Ministri tegevuse kirjeldamisel tuleb piirduda faktidega, mida saab viidetega tõendada, ning hinnangutega, mida tõendatavalt sellele on antud. Seaduseelnõusid jne tuleb lihtsalt mainida, pikemalt neist kirjutada omaette artiklites, ja need artiklid tuleb luua. Andres (arutelu) 30. august 2012, kell 16:12 (EEST)
Oop, konkreetsete näideteta on raske arvata, kas väide tavapärase praktika kohta vastab tõele või mitte. Kirjutasin juba ennist, et meil on küll juhendid, aga pole näpunäiteid toimetamise kohta. Ma ei nimetaks peensusteni kirjeldatud tekstiõpetust ajaraiskamiseks – jah, võib-olla tõesti konkreetne kaastööline ei võta õpetussõnu kuulda, aga teistele huvilistele oleksid need tõenäoliselt suureks abiks.
Minul isiklikult on iseendast kirjutamine sellesmõttes lihtsam, et ma ei pea kellegi ees vastust kandma, s.t mõne nimeka kindrali või muu ühiskonnaelutegelase puhul säilib alati see võimalus, et teen kellelegi liiga. Paljugi just sellepärast olen juba tüki aja eest vastu võtnud otsuse kirjutada ainult surnutest, kuigi ega see väga palju ülesannet kergemaks tee... --kanakukk (arutelu) 11. september 2012, kell 22:28 (EEST).

Nelja aasta jooksul ei ole siin midagi muudetud, ja Ahto Lobjakal on täiesti õigus, kui ta ütleb, et see mõjub valimispropagandana. Asjast saab kirjutada ainult niivõrd, kui Michali tegevuse kohta ministrina saab midagi tõendatavat öelda. Kui kellelgi on mahti ja viitsimist, palun tegelge selle artikliga. Tõstan need lõigud siia: Andres (arutelu) 18. detsember 2016, kell 12:41 (EET)

Kus Lobjakas Vikipeediast rääkis?
Tänane "Olukorrast riigis". Talle jäi mulje, et nüüd on artiklit tuunitud. Andres (arutelu) 18. detsember 2016, kell 17:06 (EET)

Tegevus justiitsministrinaRedigeeri

Kristen Michali ametiajal justiitsministrina on võetud vastu uus avaliku teenistuse seadus, mis vähendab ametnike arvu ning lihtsustab nende palgasüsteemi[viide?] ja karistusseadustikus on kriminaliseeritud inimkaubandus[viide?]. 1. aprillist 2013 jõustub uus korruptsioonivastane seadus[viide?], 1. juunist 2013 saab rakendada seksuaalkurjategijatele keemilist kastreerimist[viide?].

Perekonnaseaduses on avalikkuse survel tehtud muudatusi, mis vähendavad eestkostjate ebamõistlikku tõenduskoormust igapäevaste kulutuste asjus[viide?]. Valminud on ka kooseluseaduse uus versioon, mis välistab samasooliste abielud ja seab küsimärgi alla samasooliste registreeritud kooselude lubatavuse[1]

Intellektuaalomandi seadustiku kaasajastamise andis kultuuriministeerium 2011. aastal üle justiitsministeeriumile[viide?]. Kavandatakse planeerimisseaduse, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmist[viide?].

Tegevus majandus- ja taristuministrinaRedigeeri

Kristen Michali juhtimise all on planeeritud maavarade haldamise toomine Majandusministeeriumi ning Konkurentsiameti viimine Justiitsministeeriumi. Transpordis on üheks suuremaks eesmärgiks Rail Balticu trassi fikseerimine ning ehitustöödega alustamine. Energeetikas gaasivõrgu sidumine Kesk-Euroopaga ning taastuvenergeetika osatähtsuse suurendamine energia tarbimises. Samuti ettevõtete energiasäästlikkuse suurendamine. IT-s uute e-teenuste väljatöötamine ning e-residentsuse programmi edasiarendamine. Üheks suuremaks eesmärgiks on võetud laiemalt riigiettevõtete omandipoliitika ülevaatamine ja haldamise ümberkorraldamine.



ÄäremärkusedRedigeeri

Yks kõrvaline märkus: osundamine ei ole peenem sõna osutamise kohta, "osundamine" tähendab tsiteerimist. Kuna siin juba kaks inimest sama vea teevad, on selgitus nähtavasti tarvilik. --Oop (arutelu) 30. august 2012, kell 16:29 (EEST)

Kuigi filoloog ei ole, siis keele nüansid pakuvad mullegi huvi. Kasutan sõna "osundama" tõenäoliselt selle foneetiliselt pehmema kõla, aga küllap ka semantilis-morfoloogilist aspekti silmas pidades: osundama, sisaldab eneses tüve, millel on sarnasus sõnaga "suund" ning "suuna näitamine" on mu meelest juba otseselt seotud tsiteerimisega.
Lingvist Johannes Aavik arvas kunagi, et sõnastiku rikkus üksi annab keelele tema peensuse (LR, 2006/35 lk 15). Ma ei oska öelda, kuivõrd õige niisugune seisukoht on või ehk sedagi, kui mõistlik on kõiksugu sõnu sünonüümide üle kuhjata, aga püüan siis vähemasti artiklivaates kehtivat kirjakeelenormi järgida.
Muide, EKSS toob välja, et "tsiteerima" tähendab ka "kedagi aru andma v. karistamiseks kohale kutsuma". Niisiis jääb lõpuks ikkagi lugeja teha semantika paika loksutada ja tekstile elu sisse puhuda. --kanakukk (arutelu) 11. september 2012, kell 22:28 (EEST).
Olgem siis täpsed - "tsiteerima" 2. VAN kedagi aru andma v. karistamiseks kohale kutsuma. *.. kui Balthasar rektor Wolffi juurde oli tsiteeritud oma rüvetute tempude eest nuhtlust vastu võtma .. J. Kross. EKSS --.Toon (arutelu) 18. detsember 2016, kell 21:48 (EET)

Siin on Otty Eilandti intervjuu Kristen Michaliga. Ajakirjanik on ka meie arutelulehte lugenud. See link tuleks sisse panna. Saab ka teada, mida Michal ise oma isiklikeks saavutusteks peab. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 00:22 (EET)

  1. Martin Vällik "http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/martin-vallik-kooseluseaduse-kontseptsioon-sordib-osa-inimesi-teisejargulisteks.d?id=64885788" Delfi, 29. august 2012
Naase leheküljele "Kristen Michal".