Arutelu:Krimm

Aktiivsed arutelud

Ei tea, kas siia on vaja just suuri vappe-lippe. Ma teen nad pisikeseks. -- Egon 07:10, 21 Feb 2004 (UTC)

Ära tee pisikeseks, muidu vapp läheb kribuks. Andres 07:50, 21 Feb 2004 (UTC)

Seda kyll. Mulle isiklikult ei meeldi kui artiklit varjutavad suured pildid, kuid eks ma vist pean kompromissile minema. Vapist ja lipust saab ju eraldi artikli teha, kus voib see kujutis nii suur olla kui voimalik. Aga siin on ta paeris kena. Kui Taani vapi oleks kohe suurena pannud, siis oleks terve leht seda vappi taeis.

Ma tootan siin selle Mendelejevi tabeli kallal. -- Egon 08:00, 21 Feb 2004 (UTC)


Miks siin on alguses krimmitatarlaste lipp, kui jutt on Ukraina haldusüksusest? Andres 8. juuli 2006, kell 12.52 (UTC)


elanikke = 1 965 400 (2007)

Andres 12. märts 2008, kell 16:57 (UTC)


Kas poolsaar ja haldusüksus langevad kokku? Andres 23. august 2008, kell 06:19 (UTC)

Ei lange kokku. Fiu-Vro 16. märts 2011, kell 13:55 (EET)[]

Mis tähendab "Ukraina Seadus"?

Minu meelest on väljend "Natsi-Saksamaa" entsüklopeediasse sobimatu. Andres 16. märts 2011, kell 15:06 (EET)[]

Antud kontekstis on see Ukraina Ülemraada poolt väljatöötatud seadus Krimmi Vabariigi põhiseadusest. Aga ma juba muutsin teksti, et ei tekiks ebaselgust. Fiu-Vro 16. märts 2011, kell 15:16 (EET)[]

Kummaline on asjaolu, et Krimmi Vabariigi ja Krimmi poolsaare rahvastiku kohta antakse ühte ja sama informatsiooni: 2,0 miljonit inimest. Olen kontrollinud erinevaid viiteid, samuti ka Vikipeediat teistes keeltes. Igalpool kummitab üks ja sama rahvaarvu number, kuigi Sevastopol ei kuulu Krimmi Vabariiki. Fiu-Vro 16. märts 2011, kell 15:20 (EET)[]

Igatahes rahvaloenduse ametliku lehekülje http://stat6.stat.lviv.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp kohaselt elab vabariigis 2 024 056 inimest. Fiu-Vro 16. märts 2011, kell 15:25 (EET)[]
Krimmi poolsaare elanike arv on tõenäoliselt ekslikult Krimmi omaga samastatud; võib-olla siiski on erinevus nii väike, et see ühe komakohaga välja ei tule. Seda peaks saama teada, kui natuke uurida. Andres 16. märts 2011, kell 16:32 (EET)[]
Liitsin Krimmi Vabariigi elanike arvu Sevastopoli elanike arvuga ja tuli välja 2,4 miljonit. Lisasin andmed ja viite artiklisse Krimmi poolsaar. Fiu-Vro 16. märts 2011, kell 17:31 (EET)[]

Sajandite ja aastatuhandete linkimisega on segadus. --Epp 30. jaanuar 2014, kell 08:03 (EET)[]


Katkine linkRedigeeri

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 12:03 (EEST)[]

KeelelingidRedigeeri

Keelelingid suunavad näiteks vene viki poolsaare artikli juurde. Neid võib teisi ka olla. Ehk oskab keegi selle segapudru ära lahendada. --Mona 2. märts 2014, kell 14:26 (EET)

Nüüd peaks korras olema. Andres (arutelu) 11. märts 2014, kell 16:41 (EET)[]

Krimmi kaartRedigeeri

Praegu on saksakeelne ukrainapäraste kohanimedega kaart, kusjuures sees on mitmeid vigu. Oleks vaja eestikeelset kaarti õigete kohanimedega. Põhinimi peaks olema vene keeles, kuna vene keel on vabariigis põhiline suhtluskeel, milles suhtleb 96% elanikke. Lisaks on nüüdsest vene keelele tagastatud riigikeele staatus.

Minu meelest tuleks lähtuda sellest, et Krimm on de jure Ukraina osa. Andres (arutelu) 11. märts 2014, kell 16:29 (EET)[]
Seda küll, aga ukraina keel ei ole Krimmis kõige olulisem ja ei ole kõige levinum (levialalt on kolmandal kohal pärast vene ja krimmitatari keelt). Kaardil võiks olla krimmitatari- ja ukrainakeelseid rööpnimesid, aga põhilised on ikka venepärased kohanimed.
Olen nõus, et kaart peaks olema eestikeelne. Kohanimed peaksid olema KNAB-i esikohanimed (võib vaadata ka "Suurt maailma atlast"), need on peaaegu kõik ukrainakeelsed, kuigi need langevad enamasti venekeelsetega kokku. Kui kaart liiga kribuks ei lähe, siis võib ka rööpnimed panna.

Nimed on niisugused:

  • Armjansk (Ermeni Bazar)
  • Krasnoperekopsk (Or qapu)
  • Džankoi (Canköy)
  • Tšornomorske (Tšernomorskoje, Aqmeçit ehk Aq-Meçet)
  • Jevpatorija (Kezlev)
  • Štšolkine (Štšolkino)
  • Kertš (Keriç ehk Kerç)
  • Feodossija (Kefe)
  • Simferopol (ka Simferoopol; Aqmescit)
  • Sevastopol (ka Sevastoopol; Aqyar)
  • Jalta (Yalta)
  • Alušta (Aluşta)

Andres (arutelu) 11. märts 2014, kell 23:18 (EET)[]

Yalta ja Aluşta ei ole ilmselt mõtet kaardile kirjutada, kuna krimmitatari ametlik kirjaviis on kirillitsa. Piisab ainult Jaltast ja Aluštast. Olen ikka ja jälle seisukohal, et põhinimi peab olema vene keeles, kuna just venepäraselt tutvustavad kohalikud teistele oma kodukanti, just venepäraseid kohanimesid kasutavad Krimmi eestlased (Aleksandrovka, Pervomaiskoje) ning välismaalased, kes satuvad Krimmi, just vene keeles on põhilised ja sageli ka ainukesed kohanimesildid, just venepärased kohanimed on kohalikel vappidel. KNAB-iga tuleks seda asja diskuteerida. Kujutage ette, et eestlased lähevad Štšolkinosse Kazantipi peole. Kõikjal Krimmis kuulevad "Štšolkino", ka linnasiltidel on Щёлкино. Järsku vaatavad eestikeelset kaarti, kus on ŠtšolkinE. Selline lähenemine, et Krimmi põhikohanimed on ukrainapärased, võib eestlasi segadusse viia. Fiu-Vro (arutelu) 12. märts 2014, kell 22:34 (EET)[]
Aga kirjuta siis Peeter Pällile. Meil ei ole mõtet omavahel diskuteerida.
Kui nüüd kaardile panna mõlemad nimed, siis ei tohiks segadust olla. Samuti saab igas artiklis ära tuua nii ukraina- kui ka venekeelse nime. Ma ei usu, et eestlasel on raske taibata, et üks nimi on ukrainakeelne, teine venekeelne. Andres (arutelu) 12. märts 2014, kell 22:45 (EET)[]
Olen kunagi talle kirjutanud, aga saatsin talle nüüd ka uue kirja. Võib-olla segab ta siia poliitikat juurde, seepärast eelistabki ukrainapäraseid kohanimesid nendele, mida kasutatakse Krimmis ja eestlaste rahvasuus tegelikkuses. Tiibeti ja Uiguurimaa puhul ollakse küll seisukohal, et kohalikud nimekujud, millega ollakse välismaal harjunud, peavad olema põhilised. Hiinapäraseid kohanimesid loetakse rööpnimedeks või ei arvestata nendega üldse. Fiu-Vro (arutelu) 12. märts 2014, kell 23:12 (EET)[]
Jah, võimalik, et ta ei ole järjekindel. Andres (arutelu) 12. märts 2014, kell 23:28 (EET)[]
Peeter Pälli vastus on selline:

Tervist!

Saan Teile vastata samuti nagu 2011. a, sest argumentatsioon on sama:

"Mis salata, lähemalt tutvudes on kohanimeandmebaasis veelgi naeruväärsusi, nagu kirjutate, kus põhikuju ja koha peal tegelikult enam

kasutatav ei lange kokku; põhjuseid on väga mitmesuguseid; vahel on need

poliitilist laadi (kas me tunnustame kohapealset võimu, nagu nt Abhaasias ja Põhja-Küprosel, või mitte), vahel keelelised (araabia nimede mitmesugused kirjakujud näiteks).

Üldiselt otsustab nimede kirjutusviisi meil Emakeele Seltsi keeletoimkond, mitte üksikisik; Krimmi küsimust pole seal eraldi arutatud, aga seda saaks muidugi teha. Püüame juhinduda ka riigi enda soovidest, praegusel juhul Ukraina ametlikust poliitikast. Mul ei ole siin käepärast Ukrainas välja antud ladinatähelist kaarti, aga saan seda

kodus teha. Kontrollin selle üle. Saan ka küsida Ukraina nimekorraldajate arvamust, sest meil on nendega töised kontaktid. (Saan nendega loodetavasti kokku mais ühel üritusel.)

Hiina puhul on siiski olukord mõneti teistsugune, sest Hiina kasutab ise

oma ladinatähelistel kaartidel uiguurikeelseid nimesid ja seetõttu kasutavad neid ka teised. Samas on Xinjiangis ka kohti, mille põhinimed on hiinakeelsed. Ühe sõnaga, siingi lähtume eeskätt riigi enda ametlikust nimepoliitikast. "

Nagu hiljem leidsin, on Ukraina ametlikul ladinatähelisel kaardil Krimmi

kohanimed esikohal esitatud ukrainapäraselt. Nii kaua, kui Krimm jääb de

iure Ukraina osaks, ei ole põhjust seda eelistust muuta, eriti oleks see

praegu kohatu. Ühe sõnaga, see on hetkel ka poliitiline küsimus.

KNAB ei ole ametlik allikas, vastavalt kontekstile ja soovile saab ju kasutaja ise oma eelistusi seada.

Lugupidamisega

Peeter Päll Fiu-Vro (arutelu) 13. märts 2014, kell 14:25 (EET)[]

Lisan siia, et me lähtume KNAB-ist selleks, et vältida asjatuid vaidlusi. KNAB on kõige autoriteetsem allikas. Andres (arutelu) 14. märts 2014, kell 09:02 (EET)[]

Krimmi kaarti luues arvan, et peab ikka kasutama eestikeelseid nimetusi (nt Jalta, Alušta, Bahtšisarai - sellised on traditsioonilised eestikeelsed nimekujud, mis on ka KNAB-is kirjas). Rööpnimesid pakun kasutada juhul, kui eestipärased nimetused puuduvad ning KNABis on antud ukrainapärased Sakõ, Štšolkine jne, aga faktiliselt kasutatakse Krimmis nende asemel venepäraseid nimekujusid Saki, Štšolkino jne. Sellisel juhul ei lähe kaart kribuks.Fiu-Vro (arutelu)
Jalta ja Alušta puhul lihtsalt langevad ukraina- ja venekeelse nime transkriptsioon kokku. Bahtšisarai puhul on huvitav küll, miks eelistatakse venekeelset nime ja miks ukraina transkriptsiooni polegi KNABis antud. 193.40.10.180 21. märts 2014, kell 09:59 (EET)[]
Võib-olla sellepärast, et eesti keeles on see linn just Bahtšisaraina tuntud. Nagu ka Kiiev on tuntud Kiievina, mitte Kõõivina.Fiu-Vro (arutelu) 21. märts 2014, kell 12:31 (EET)[]
Kiiev on endonüüm, see ei ole vene keelest transkribeeritud, sellepärast ta ongi säilitatud. Bahtšisarai kohta võiks Peeter Pällilt küsida.
Jah, kaardi võiks nii teha, nagu Sa ütlesid. Andres (arutelu) 21. märts 2014, kell 20:51 (EET)[]
No aga Bahtšisarai sai kuulsaks tänu Puškini "Bahtšisarai purskkaevule". Lisaks räägiti Bahtšisaraist kui krimmitatarlaste kultuurikeskusest. Nii et selline nimekuju on eesti keeles ammu kasutusel. "Bahtšõsarai" ei kõla eesti keeles tavapäraselt.Fiu-Vro (arutelu) 21. märts 2014, kell 21:04 (EET)[]
Kõik Ukraina linnad (ka näiteks Lvov/Lviv) on tuntud venepäraste nimede all, alles hiljuti on keelekorraldajad hakanud soovitama ukrainapäraseid nimesid. Andres (arutelu) 23. märts 2014, kell 15:00 (EET)[]
Soovitada saab küll, aga võiks arvestada ka linnanimede levikuga antud keeles ning nende kõlaga. Paljudes keeltes on osad Ukraina linnad ukrainapäraste nimedega, osad venepäraste nimedega, mõningate linnade nimed on hoopis mugandatud. Kui me vaatame Bahtšisaraid, siis selle linna nimi on teistes keeles väga mitmekesine: Bag/Bah/Bak/Bakh + tši/tšõ/tša + sarai/saraj/seraj.Fiu-Vro (arutelu) 24. märts 2014, kell 15:18 (EET)[]

Krimmi kuuluvusRedigeeri

Kuigi siin üks redigeerija keelab kirjutada, et de facto kuulub Krimm Venemaale, peab ikka info selle kohta olema. Vikipeediat kasutavad paljud inimesed, kes soovivad kuhugi reisida ning Vikipeedia peab andma nii juriidilist kui ka faktilist informatsiooni. Seda enam, et nüüdsest peavad eestlased Krimmi külastamiseks vene viisat taotlema. http://www.postimees.ee/2746474/krimmi-kulastamiseks-laheb-edaspidi-vaja-vene-viisat Fiu-Vro (arutelu) 1. aprill 2014, kell 11:39 (EEST)[]

Nõus, et peab olema. Andres (arutelu) 1. aprill 2014, kell 13:10 (EEST)[]

KirjaveadRedigeeri

and isandis ja $$ jne ~ Pietadè (arutelu) 12. aprill 2014, kell 20:52 (EEST)[]


"De facto on Krimmi ala Venemaa Föderatsiooni kontrolli all." Peaks olema: "De facto on Krimmi ala Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ning rahvusvahelise õiguse vastselt Venemaa koosseisu annekteeritud". 90.191.119.98 1. mai 2014, kell 10:21 (EEST)[]

AjaluguRedigeeri

1954. aasta alguses, 25. jaanuaril eraldati Ukraina NSV koosseisust, NLKP KK protokollilise otsusega №49 Vene NSFV koosseisu Taganrogi piirkond. Taganrogi piirkond oli Ukraina NSV koosseisus aastail 1920-1924. Aastal 1924 viidi Taganrogi piirkond üle Vene NSFV-sse ning liideti Kagu oblastiga. Uurige järgi! Fiu-Vro (arutelu) 16. mai 2014, kell 00:38 (EEST)[]

Kas artiklis on tarvis midagi muuta? Andres (arutelu) 16. mai 2014, kell 11:20 (EEST)[]
Artiklist tuleks eemaldada viide Taganrogi piirkonnale. Taganrog ja Taganrogi piirkond (https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D1%80%D0%BE%D0%B3%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%BE%D0%BA%D1%80%D1%83%D0%B3_(%D0%A1%D0%B5%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%BE-%D0%9A%D0%B0%D0%B2%D0%BA%D0%B0%D0%B7%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9), https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D1%80%D0%BE%D0%B7%D1%8C%D0%BA%D0%B0_%D0%BE%D0%BA%D1%80%D1%83%D0%B3%D0%B0) olid Ukraina NSV koosseisus aastail 1920-1924 ning Krimmi üleandmisega ei ole need järelikult seotud. Fiu-Vro (arutelu) 16. mai 2014, kell 12:48 (EEST)[]

Kusjuures Hruštšovi tütar teadis BBC-le antud intervjuus rääkida, et üleandmise taga olid tegelikult mingid majanduslikud kaalutlused (et gaasijuhe või mis see nüüd oligi, jääks ühe haldusüksuse territooriumile). ~ Pietadè (arutelu) 16. mai 2014, kell 13:19 (EEST)[]

Errata IIRedigeeri

Järjekindlalt on sees:
"26. veebruaril and is Vene president Vlad..." ~ Pietadè (arutelu) 16. mai 2014, kell 21:40 (EEST)[]

VälislingidRedigeeri

Välislingid on muutunud. Näiteks Riiginõukogu koduleht asub nüüd sellel aadressil: http://www.crimea.gov.ru/ Fiu-Vro (arutelu) 26. mai 2014, kell 01:18 (EEST)[]

Välislinkides vohab infosõda. Üksikud artiklid, millele lisavad oma arvamust kindlad ajakirjanikud, ei tohiks olla välislinkide nimekirjas. Niimoodi võib see nimekiri muutuda suureks prügikastiks. Tuletan samas ka meelde, et ukraina domeeniga Krimmi ametlikud leheküljed on aegunud. Fiu-Vro (arutelu) 9. detsember 2014, kell 20:00 (EET)[]


Esimene lause kajastab ainult olukorda de iure. Minu meelest peaks kohe esimeses lauses kajastama ka olukorda de facto, sest lugejal on loomulik eeldada, et jutt on olukorrast de facto. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 17:14 (EEST)[]


"Riigikeeleks on ukraina keel, kuid ametlikeks keelteks on ka enim kasutatav vene keel ning krimmitatari keel" Tuleks kirjutada ka sellest, milline seal praegu tegelik olukord on. Velirand (arutelu) 4. mai 2016, kell 09:46 (EEST)[]

Palun kirjuta. Kogu artikliga on probleeme. Andres (arutelu) 4. mai 2016, kell 11:15 (EEST)[]
Probleeme on nii palju, et ma ei söanda selle artikliga tegelda. Velirand (arutelu) 4. mai 2016, kell 11:16 (EEST)[]

Proovin poolsaare, Ukraina haldusüksuse ja Vene haldusüksuse lahku lüüa. Kes julgeb, võib aidata. Metzziga (arutelu) 3. mai 2021, kell 19:44 (EEST)[]

Kuna Krimmist kui poolsaarest on artikkel olemas, palun nimetada artikkel ümber järgmiselt: "Krimmi autonoomne vabariik (Ukraina)". Metzziga (arutelu) 3. mai 2021, kell 19:50 (EEST)[]

Naase leheküljele "Krimm".