Arutelu:Kool

Viimase kommentaari postitas Neptuunium 7 aasta eest.

Ma arvan, et ka ülikooli võib nimetada kooliks. Siim 23:29, 28 Aug 2004 (UTC)

Siinne kirjeldus puudutab eelkõige Eesti haridussysteemi. --Oop 22:49, 8 Dec 2004 (UTC)


Kooli võib käsitleda institutsioonina, mis põhineb õpetaja-õpilase rollisuhetel; teiseks teatud spetsiifiliste ülesannetega asutusena, organisatsioonina; ning lõpuks spetsiifilise funktsiooniga hoonena. --Tom 11:49, 28 Feb 2005 (UTC)

Oled teretulnud artiklit parandama ja täiendama. Vaata võrdluseks artiklit Kirik. Andres 12:34, 28 Feb 2005 (UTC)
Too artikkel vajab hädasti toimetamist, kuid tähenduserinevused on seal analoogilist laadi. Andres 12:36, 28 Feb 2005 (UTC)
Artikkel on üldhariduskoolist, puudu on kutsekooli, erikooli, huvikooli jne selgitus. avjoska 3. aprill 2007, kell 16:00 (UTC)
Ülikool ju ka üldiselt ei ole üldhariduskool. Aga ma pole kindel, kas ülikool on ikka kool. Arvan, et sõna "õppeasutus" ei oleks tarvis, kui kõik õppeasutused oleks koolid. Andres 24. september 2008, kell 21:48 (UTC)

Artiklis on öeldud, et kool koosneb alg-, põhi- ja keskastmest. See on vastuolus ülikooli paigutamisega kooli alla. Andres 24. september 2008, kell 22:02 (UTC)

Enne oli siin jutt kooli tasemetest. See asendus jutuga hariduse tasemetest ning väljus teema raamest. Andres 24. september 2008, kell 22:39 (UTC)

Kuna kool on määretletud mõistega "hariduse andmine" ja tasemed on hariduses, siis ei saa kirjutada, et vot koolid on sellised, vaid peab alustama hariduse astmetega. Ma ei tea, kes selle jutu enne kokku kirjutas, aga millestki reaalsest ta igatahes ei lähtunud. Antud hetkel lähtub see eesti haridusseadusest. Kui ülikool tegeleb hariduse andmisega, siis ta on ka kool, õigemini kooli alaliik ja hariduse kõrgeim aste. Kui muudes riikides on teisiti (ja paljuski on), siis peaks siia alla kirjutama ka teiste riikide jaotused. --Oktav 25. september 2008, kell 09:01 (UTC)
Kus kool on niimoodi määratletud?
Haridusseaduses esineb "kool" omaette sõnana ainult üks kord, ja seal on juttu elukohajärgsest koolist, mis ei ole ilmselt ei lasteaed ega kõrgkool. Lasteaia puhul kasutatakse sõna "koolieelne", mistõttu oleks imelik väita, et tegemist oleks kooliga. Ühine sõna kõigi kooli moodi asutuste kohta ei ole selles seaduses mitte "kool", vaid "haridusasutus". Andres 25. september 2008, kell 11:13 (UTC)

Eelmine tekst oli niisugune.

Kool on õppeasutus, milles õpitakse enne kõrgkooli.

Kool koosneb alg-, põhi- ja keskastmest. Keskastet nimetatakse ka gümnaasiumiks.

Kool jaguneb:

1) lasteaed-algkool

2) algkool

3) põhikool

4) gümnaasium

5) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse

6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena

Laiemas mõistes nimetatakse kooliks ka kutsekooli, erikooli, huvikooli ja kõrgkooli.

Siin on ka puudusi, aga siin on lähtutud teadmisest, mis asi kool on.
Praeguses tekstis ei lähtuta ei sellest teadmisest ega ka haridusseadusest.
Teen ettepaneku vana teksti juurde tagasi tulla. Andres 25. september 2008, kell 12:51 (UTC)
Mis asi on "laiem mõiste"? Ja kui lai see mõiste siis on, ulatub välja haridusasutuse mõistest? Arusaamatu, miks on gümnaasiumit kolm korda erinevalt defineeritud. Pealegi pole seaduse järgi üldse mõistet "kool" on "haridusasutus". Teadmine iseenesest on kena asi küll, aga eestis on haridusasutused väga täpselt seadustega määratletud. Lõpeks on ju veel olemas ka "elukool" Kui pilli lõhki ajada siis peaks veel selle ka siia alla kirjutama. --Oktav 25. september 2008, kell 17:46 (UTC)
Seadustes kasutatud väljendid on sekundaarsed võrreldes nendega, mida kasutatakse üldkeeles ja teaduses. Sõnal "kool" on eesti keeles tõesti hulk tähendusi, iseasi on aga see, milliseid neist tuleb entsüklopeedias kasutada. Kooli mõiste alla eesti teatmeteostes lasteaeda kindlasti ei paigutada. Tavaliselt ei mõelda kooli all ka kõrgkooli. Niisugune kitsamas ja laiemas mõttes kasutamine on tavaline asi, mis esineb ka paljude teiste sõnade puhul. Minu meelest on see probleem varasemas versioonis paremini lahendatud.
Gümnaasiumit ei ole erinevalt defineeritud, kuid gümnaasiumist räägitakse tõesti kahes mõttes: haridusastme (keskastme) ja koolitüübi tähenduses. Õige on koolitüüpide loetlemine, sest just see puudutab artikli teemat, mitte haridusastmed.
Kui haridusseaduses pole kooli mõistet, siis see ei tähenda, et kooli ja kooli mõistet olemas ei ole. Kui seaduses on juttu haridusasutusest, siis kirjutagi haridusasutusest. Haridusasutuse samastamine kooliga on põhjendamatu. Andres 25. september 2008, kell 20:02 (UTC)

Kooli legaaldefinitsioon leidub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, ja sellel varasem redaktsioon põhinebki. Andres 26. september 2008, kell 08:15 (UTC)

Siin artiklis ei ole viidet, et see põhines põhikooli- ja gümnaasiumiseadusel. Selles seaduses pole ka kooli definitsiooni ei legaalset, ega mittelegaalset, seal on defineeritud "üldhariduskool", mis on vaid 1 kooli alaliik. Muideks, erakooliseaduses, kus on räägitud ka eraõiguslikest põhikoolidest, on räägitud ka ülikoolidest. Sellega peaks olema vaidlus teemal, kas ülikool on kool või täiskasvanute parendusasutus, lõppenud. "Vaidlustatud" on põhjendamatu silt. Põhimõtteliselt saaks siit ära jätta lasteaia, mis on koolieelne lasteasutus. Kuid Euroopas kasutatava ISCED-süsteemi järgi kuulub ta samuti haridusasutuste kategooriasse. --Oktav 7. oktoober 2008, kell 09:59 (UTC)
Nii lihtne see ei ole. Haridusasutuste ja koolide samastamine on vaidlustatud.
Ainuke kooli legaaldefinitsioon, mida ma tean, on just põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Erakooliseaduses on küll juttu ka ülikoolidest, kuid erakool ei pea olema kool, kuigi see sõna sisaldab "kooli" ühe osisena.
Olen nõus, et tolles seaduses mainitud kooli võib võrdsustada üldhariduskooliga. See artikkel siin võikski üldhariduskooli kohta käia. Aga kas mõnes seaduses on defineeritud üldhariduskool?
Mitte mingit juriidilist põhjust ei ole lasteaedu arvata koolide hulka.
Eelmine versioon oli igatahes palju õigem. Andres 7. oktoober 2008, kell 10:54 (UTC)

Osa varasemast infost oli juba haridus all olemas (kustutasin) ja selle atikliga otseselt ei seostunud. Osast infost lõin artikli koolikohustus. --Poodu 1. märts 2010, kell 11:23 (UTC)


"Vaata ka" all on liiga palju asju. Andres 17. oktoober 2010, kell 13:28 (EEST)Vasta


Ma saan aru, et Ivol võis tulla redigeerimiskonflikt, aga ta lasi minu parandused üle. Mis nüüd siis teha? Adeliine 3. detsember 2016, kell 13:06 (EET)Vasta

Keegi peab versioone võrdlema ja sünteesima. 194.150.65.149 3. detsember 2016, kell 13:33 (EET)Vasta
Oli jah redigeerimiskonflikt. Enne salvestamist võrdlesin muudatusi. Enamuses olime muutnud samu asju, mul oli neid kohendusi lihtsalt enam. Seega kasutasin enda versiooni ja püüdsin sinu järgi kohendada, kui midagi erines. Minu arust midagi kaduma ei läinud. Ivo (arutelu) 12. detsember 2016, kell 02:49 (EET)Vasta

Kreekakeelne sõna on täitsa vale, pealegi pole öeldud, kas jutt on vana- või uuskreeka keelest. Pole arusaadav, et jutt on etümoloogiast. 194.150.65.149 3. detsember 2016, kell 13:33 (EET)Vasta

Võõrkeelsete vastete loetlemine on liigne. 194.150.65.149 3. detsember 2016, kell 13:38 (EET)Vasta

Kui on mitu mõistet, siis need peavad olema eri artiklites või äärmisel juhul eri peatükkides. Praegu on esitus segane. 194.150.65.149 3. detsember 2016, kell 13:38 (EET)Vasta

Need kaks Vaata ka osa ei lähe mitte. Ja nende all on selgelt liiga palju asju. Ivo (arutelu) 12. detsember 2016, kell 02:49 (EET)Vasta
Nimetasin ühe ümber. - Neptuunium (arutelu) 12. detsember 2016, kell 07:43 (EET)Vasta

Selle kooli tüüpide nimekirja ümber teha malliks nagu inglisewikis. https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Schools - Neptuunium (arutelu) 12. detsember 2016, kell 07:43 (EET)Vasta

Naase leheküljele "Kool".