Arutelu:Kasvuhooneefekt

Oli kopipeist siit.--WooteleF 30. oktoober 2009, kell 22:49 (UTC)

---

Varasem versioon:

Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.

Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust.

Andres 21. september 2010, kell 10:46 (EEST)

---

planeedi atmosfääri kiirgus soojendab lapiku planeedi pinda kõrgema temperatuurini kui ilma atmosfäärita planeedi puhul.
Kasvuhooneefekt tõstab ka ümmarguse planeedi temperatuuri.

---

Ilmselt on ka inimese/inimeste poolt eritatav metaan ja CO2 kariloomade kõrval küllalt oluline panus kasvuhoonegaaside kasvu. Inimeste arvu jätkuv suurenemine peaks ka otseselt atmosfääri kasvuhoonegaaside suurenemises rolli mängima. Siin toon andmed maismaa selgroogsete biomasside hinnangulise võrdluse kohta. https://en.wikipedia.org/wiki/Biomass_(ecology)#/media/File:Terrestrial_biomass.jpg Inimese protsent siin on arvestatavalt suur. Ökoloogiaspetsialistid palun täpsustage --Nimelik (arutelu) 20. jaanuar 2022, kell 21:00 (EET)