Arutelu:Kõne (keeleteadus)

Viimase kommentaari postitas MirkoM 5 aasta eest.

Kõne all mõistetakse nii suulist kõnet kui ka kirjalikku kõnet (on veel teisi kõne vorme). Praegu samastatakse artiklis kõnet suulise kõnega. Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:00 (UTC)

Kas siis peaks olema eraldi artikkel suulise kõne tarvis? Näiteks mida käsitletakse artiklites logopeedia ja rinolaalia jne. Adeliine 4. veebruar 2010, kell 14:46 (UTC)
Kindlasti eraldi. Andres 4. veebruar 2010, kell 22:45 (UTC)

Endiselt sama jutt. Andres (arutelu) 2. veebruar 2018, kell 09:14 (EET)Vasta


Kõne on keele põhiline avaldumisvorm.

Arusaamatu. Andres 27. august 2010, kell 08:56 (EEST)Vasta

Ma ei ole kindel, et niisugust pilti (ja niisuguse allkirjaga) on tarvis. Andres (arutelu) 17. juuni 2016, kell 20:30 (EEST)Vasta

Mu meelest ka pole iga hinna eest pilti igasse artiklisse tarvis. --Epp 18. juuni 2016, kell 00:50 (EEST)Vasta

See artikkel siin põhimõtteliselt mõistest "kõne", kui teda kasutatakse sõna "keel" sünonüümina? EKSS-sist kõne tähendustest: 2. keel, kasutatuna inimestevahelises suhtlemisprotsessis. Ehk siis peaks kaks dubleerivat artiklit kokku liitma ja Kõne (keeleteadus) suunama artiklile Keel?

Teiste keeltega sidumine on ka praegusel hetkel vigane. Praegu seotud ingliskeelse artikliga Speech, mis vastab eestikeeles rääkimisele ehk kõne on inimeste omavaheline hääleline (inimhäälne) keeleline kommunikatsioon.--MirkoM (arutelu) 17. november 2018, kell 18:35 (EET)Vasta

See artikkel siin räägibki rääkimisest. Ja kõne on kindlasti keelest erinev. Inglise artikliga seotud ei ole. Andres (arutelu) 17. november 2018, kell 19:24 (EET)Vasta
Lugesin veelkord natuke üle ja kas siin on siis pigem juttu kõnelises suhtluses kasutatavast keelest? Kui nii, siis EKSS-i andmetel on olemas mõiste "kõnekeel", mis tähistab suulises kõnes kasutatavat keelt. Seega ehk peaks artikli nimi olema "kõnekeel"?--MirkoM (arutelu) 21. november 2018, kell 15:55 (EET)Vasta
Naase leheküljele "Kõne (keeleteadus)".