Arutelu:Islam

Minu teada on pisut vale kkasutada nimekuju moslem. Araabia keele vokaliseerimisreeglite kohaselt oleks vist õigem kasutada vormi muslim. Minu teada ka Haljand Udam kasutab viimast varianti. Samuti soovitab seda teha Peet Lepik, kelle magistritöö käsitles Pärsia-Tadziki islamikultuuri. Jukko

Ma arvasin, et eesti keele reeglite järgi tohib kasutada ainult sõna "moslem", kuid ma kontrollisin järele ning osutus, et ka "muslim" on lubatud. Erinevus sõnakujudes tuleneb sellest, et "muslim" vastab sõna kujule klassikalises araabia keeles, "moslem" aga kajastab tänapäeva rahvakeelset hääldust (mitte ainult araabia keeles). Samuti suhtuvad "Muhammad" ja "Moham(m)ed". Ma ise eelistan ka vormi "muslim". Andres

MOSLEM = muhameedlane, ON PRAEGU AKADEEMILINE KOKKULEPE, KUIGI VOKAALI ERINEVUSED esinevad ja on lubatud! BUDISMI´ga ON SAMA KÜSIMUS. Sanskriti lähedane on BUDDHISM ja arvan, et tunnistame mõlemat nimekuju, seda peaks seal ka esitama.

Mis tähendab "akadeemiline kokkulepe"?

Jah, budismi puhul tuleb paralleelvorm ära tuua.

Arvan, et me võime kummalgi juhul paralleelselt kasutada mõlemat vormi, see tähendab seda vormi, mida kirjutaja eelistab. Kokku leppida tuleb üksnes artikli pealkirja osas, sest teiselt vormilt saab ümber suunata. Andres 05:48, 26 Aug 2004 (UTC)

---

Arvan, et ei ole mõtet suruda artikleid Prokrustese sängi. Iga artikli alajaotused tulenevad selle sisemisest loogikast, teema spetsiifikast ja käsitluse põhjalikkuse astmest.

Samuti ei ole mõtet kasutada selliseid pealkirju nagu "Rajaja(d)", sest igal konkreetsel juhul on jumõtet rääkida kas ühest või siis mitmest rajajast. Pealegi on raske artikli sisu sääraste pealkirjade alla paigutada. Andres 21:02, 25 Aug 2004 (UTC)

Pole mingit Prokruse sängi kui sa võrdled siis vastavalt vajadusele on erinevused. Tegemist on korrektse vormistamisega (kirjutan magistri tööd!!) ja seda ainult alguses - VÄRAVANA. Hiljem läheb asi isevoolu teed niikuinii. Aga see mõte tuli mulle kui JUUTLUST vaatasin hakkan homme seda kujundama sest see ei kõlba..

Jah, artiklis Hinduism on "rajajate" asemel "teke". Arvan, et selle saaks paigutada koondrubriigi "ajalugu" alla.

Mida Sa pead silmas korrektse vormistamise all?

Arvan, et pole mõtet kiirustada väravaid looma. Sa võiksid võtta ette mingi ühe asja korraga ja sellele keskenduda. Ja loe enne salvestamist jutt läbi ning kontrolli, kas vigu pole sees (kasuta ka nuppu "Näita eelvaadet"). Siselinkide puhul arvesta, et kahekordsetes nurksulgudes peab olema viidatava artikli pealkiri. Kui tekstis tuleb kasutada teistsugust vormi, siis eralda märgiga | . Näiteks: [[sünkretism|sünkretistlik]].

Head kirjutamist! Andres 06:03, 26 Aug 2004 (UTC)

Tänan, tehnilised soovitused kuluvad äara! Moslem vaata Võõrsõnade Leksikon 2000!!

Mul ei ole seda käepärast. Kas Sa kirjutaksid maha, mis seal on öeldud? Andres 09:40, 26 Aug 2004 (UTC)

Kirjutasin maha jah, tekstid on siin:

MUSLIM (ar muslim -jumalale alistuv) =muhameedlane MOSLEM (ar) =muhameedlane

---

Minu meelest ei sobi siia pealkiri "Rajaja(d)". Rajaja on ju Muhammad. Ja püha tekst on ju Koraan. Artikli algus ei ole õiges kohas. See peaks olema pärast pealkirja "Rajaja(d)". Sõna "Islam" tähendus peaks olema tagapool. Andres 19:55, 10 Sep 2004 (UTC)

võrreldes esilehel oleva KULTUURITEOORIA-ga pole häda midagi --Leon 20:01, 10 Sep 2004 (UTC)

Kas Sa tahad öelda, et kultuuriteooriat pole olemas või mis? Andres 20:10, 10 Sep 2004 (UTC)

Puudused ühes kohas ei vabanda ju puudusi teises kohas. Andres 20:11, 10 Sep 2004 (UTC)

---

Subha - moslemite palvehelmed, mis koosnevad 100 helmest, millest 99 kasutatakse Allahi 99 nime nimetamisel.

See lõik on millegipärast välja jäetud. Andres 5. detsember 2005, kell 22.51 (UTC)

---

Sellel on üle 800 miljoni eri rassist, eri nahavärviga ja eri rahvusest järgija.

See lause on millegipärast välja jäetud. Andres 17. jaanuar 2006, kell 16.28 (UTC)

Islam hoiab identiteeti, Üliõpilasleht 6.03.2006 Tõstan lingi siia, sest see ei sobi hästi artiklisse. --Metsavend 27. juuli 2006, kell 11.14 (UTC)

vabalt, aint et keegi võiks teha artikli Eesti islami kogukonnast kah. põhimõtteliselt ja kunagi. inglise Vikipeedia oma kõpitsesin ja see käraks tõlkidagi. teine kyllalt hea allikas on see islam.ee artikkel, viide siinse artikli lõpus. Ohpuu 10. august 2006, kell 17:14 (UTC)

Esialgu võiks "Islam Eestis" vabalt olla selle artikli alajaotus. Kui artikkel läheb liiga pikaks, siis alles on mõtet jätta siia ainult kokkuvõte ja pikem esitus eraldi artiklisse viia. Andres 10. august 2006, kell 17:32 (UTC)

Arvudest

Eesti moslemite arv

Artiklis on kirjutatud, et islamiusulisi on Eestis 10 000 ehk 7% rahvastikust. Ma parandama ei hakanud, sest õigeid arve ei tea, aga 10 000 ei ole 7% Eesti rahvastikust.

Maailma moslemite arv

Alguses on teises lõigus 1,1 miljardit, aga pealkirja "Arv" alla 1,4 miljardit.

Tegin parandused. Andres 20. jaanuar 2007, kell 06:50 (UTC)

Konfliktid

Vaikida ei saa islami problemaatilistest lähenemistest lääne-tsivilisatsioonile. Oma veendumuste peale surumine väljaspool oma kultuuriruumi.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:12 (UTC)

Mis konkreetselt?--WooteleF 15. oktoober 2009, kell 18:13 (UTC)

Kas või see nõue Suurbritannias.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:14 (UTC)

Need on ju äärmuslased. Ei maksa nende vaateid islamile üldiselt üle kanda.--WooteleF 15. oktoober 2009, kell 18:17 (UTC)

Islam on islam. Tsentrist või äärmuslane. Mõju on olemas. Väiksem või suurem - 11/9 näiteks.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:21 (UTC)

Ajaloos on olnud pigem vastupidi. Islamiusulised valitsejad ei sundinud islamit oma alamatele peale. Kristlased aga üritasid alatihti väevõimuga oma usku peale suruda. 9/11 on ju samamoodi äärmuslus, mille taga pigem poliitilised ja majanduslikud, kui religioossed huvid.--WooteleF 15. oktoober 2009, kell 18:27 (UTC)

Ajalugu tulebki kajasta nii, nagu see oli. Olid ajad, kui kristlased nottisid kõike, kes ette juhtus, maha. Ka sellest tuleb kirjutada. Ja tuleb ka sellest kirjutada, et 21. sajandil ei vali islami äärmuslased vahendeid, et oma oma maailmanägemust esmakohale seada. Me ju ei anna hinnangut, vaid fikseerime olnut. Olnu mahavaikimine oleks väär.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:32 (UTC)

Ja muide - terrorirünnak toimus 11. septembril, siis seega eestikeelses kommunikatsioonis peaks kasutama 11/9.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:37 (UTC)

Aga, kas terroriaktide seostamine islamiga on põhjendatud? Kas nende ajendiks on islam?--WooteleF 15. oktoober 2009, kell 18:41 (UTC)

"holy war against the United States" [1]--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:52 (UTC)

Osama bin Laden tõi ajendiks USA sõjalise kohaloleku Saudi-Araabias.--WooteleF 15. oktoober 2009, kell 19:07 (UTC)

Siis tulnuks rünnata Ameerika vägesid Saudia-Araabias.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 19:15 (UTC)

Miks? Variante on mitmeid, üks neist on tsiviilelanike ründamine. Usk ei mängi rolli. Ma olen nõus, et 9/11-s on islamil oma osa. Aga mitte määrava tähtsusega. Pigem mugav kattevari reaalpoliitilistele taotlustele.--WooteleF 15. oktoober 2009, kell 19:21 (UTC)

See, millele Sina sihid, on pigem selle konkreetse sündmuse sisuline analüüs ja kuuluks vastavasse artiklisse. Neid sündmusi ehk konflikte on teisigi. Mina tahtsin lihtsalt öelda, et oleks ära märgitud seoses mingi religiooniga, milliste sigadustega on saadud hakkama selle religiooni nime all. Äärmuslus või mitte, see ei ole oluline. Oluline on näidata, millega on võimalik hakkama saada, juhindudes konkreetse doktriini põhimõtetest. See kehtib nii islami, kristluse jne kohta.--Rünno 16. oktoober 2009, kell 14:24 (UTC)

Mulle just tundubki, et islam ise ei ole neid kuritegusid ajendanud. Ning, et seos islamiga pole esmane.--WooteleF 16. oktoober 2009, kell 14:44 (UTC)

Aga "Fatwā" on ju islami baasmõiste. Kui Fatwā-st lähtuvalt midagi tehakse, siis on ju see islamile loomupärane.--Rünno 16. oktoober 2009, kell 15:17 (UTC)

Ka kristlastest äärmuslased ei vali vahendeid! Isegi mitte eriti äärmuslikud kristlased käivad teiste tavade ja kommetega maades enda maailmanägemust peale surumas. Võtame kasvõi koeraliha söömise vastased liikumised või ettekirjutused, kui vanalt ja kuidas kuskil riigis peaks inimesed abielluma. Ka nn inimõigused või laste õigused pole muud kui maailmanägemus. Valju 15. oktoober 2009, kell 18:44 (UTC)

No ja siis? Tulebki kirjutada, nagu oli. Et seoses šariaadiga või jumal veel teab millega, tehti seda ja teist.--Rünno 15. oktoober 2009, kell 18:47 (UTC)

---

Kust on võetud see jutt islamist Eestis? Andres 10. september 2010, kell 10:43 (EEST)

välislingist - islam.ee [2]--Nosser 10. september 2010, kell 12:21 (EEST)

See on peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud. Andres 10. september 2010, kell 12:46 (EEST)

Kaart

Kaardi värvid vajavad selgitusi. --Metsavend 10. september 2010, kell 11:45 (EEST)

---

Kas sait www.islamhouse.com sobib välislingiks? Andres 9. veebruar 2011, kell 09:13 (EET)

---

Meditsiin]

• A. Majid Katme, MBBCh, DPM (medical doctor), Spokesman, Islamic Medical Association (UK), Islam, Vaccines and Health, 21. jaanuar 2011

Mariina 29. jaanuar 2016, kell 14:32 (EET) alias Простота

---

Kui on fraas "mõnede arvamuste kohaselt", siis peaks ka viited olema. Andres (arutelu) 15. juuni 2016, kell 20:04 (EEST)

Ma arvan, et viiteid on vaja igal juhul, sõltumata selle fraasi esinemisest. --Minnekon (arutelu) 15. juuni 2016, kell 20:11 (EEST)

Nõus, aga see fraas tekitab tunde, et midagi on puudu.

See islamiseerumise ärahoidmise jutt tundub üldkohana, aga huvitav oleks muidugi teada selle päritolust jne. Ma ei tea, kas on kedagi, kes sellele vastu vaidleb. Andres (arutelu) 15. juuni 2016, kell 21:09 (EEST)

---

Minu teada võivad pesemiskohad olla ka eeskojas, nii et võib-olla ikkagi igas õues ei ole. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:13 (EEST)

---

"Nõukogude ENSV perioodil" Imelik sõnastus. Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 15:15 (EET)

---

Olenevalt usulahust, võetakse neid ütlusi tõsiselt,

Arusaamatu sõnastus. --Andres (arutelu) 8. juuni 2022, kell 15:06 (EEST)

---

Kas eesti keeles mitte ei öelda "hadiidid"? Esimese hooga ei leidnud. --Andres (arutelu) 8. juuni 2022, kell 15:06 (EEST)