Arutelu:Inimõigused
Varasem tekst:
Inimõigused on õigused, mida inimene või inimgrupp omab inimene olemise tagajärjel, erinevalt tavapärasest käsitlusest, mille kohaselt õigused tulenevad ja on lahutamatud riigist. Mõiste osutab laiale väärtuste või võimaluste skaalale, mida peetakse inimtegevust edendavaks ning väidetakse olevat laadilt universaalsed, ühised kõikidele inimolenditele sõltumata etnilisest päritolust ja rahvuslikust kuuluvusest. Oma algses tähenduses on inimõigused üksikisikute õigused riigi suhtes ja riigi vastu, kuid praeguseks tunnistatakse neid mõningatel juhtudel ka eraisikute vahelistes suhetes.
Kuivõrd lõppkokkuvõttes saab universaalselt kehtiv mõiste olla määratletud vaid kõige üldsõnalisemalt, ongi "inimõiguste" mõiste kasutamine sageli viide sellisele transtsendentsele põhimõttele, ilma et sellel oleks tegelikku õiguslikku sisu.
Inimõiguste ning sellest tulenevate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusprotsesside juured on vastuolu, et kõikjal nõuavad inimesed oma isikliku ja kollektiivse heaolu tagamiseks erinevate väärtuste või võimaluste tagamist ning samas, et see nõudmine on sageli vastuolus nii sotsiaalsete kui muude jõududega ning et tulemuseks on ekspluateerimine, mahasurumine, tagakiusamine jne., tajumises.
Inimõigused on laiem mõiste ning samas tähendab ennekõike selliseid õigusi, mis on tagatud rahvusvahelise õigusega. Põhiõigused on kitsam mõiste, tähendades inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, ennekõike põhiseaduse kaudu.
Sageli jaotatakse inimõigused Karel Vasaki alusel kolme generatsiooni. Esimese põlvkonna õiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga. Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule.
Teine võimalik liigitus on vabadused e inimõigused negatiivses tähenduses (õigused olla millestki vaba) ja õigused e inimõigused positiivses tähenduses (õigus millelegi). Vabaduste käsitlus tuleneb peamiselt angloameerika õigustraditsioonist ning hõlmab kõne-, usu ja kogunemisvabadust. Need õigused viitavad tegudele, mida riik ei tohiks sooritada.
Inimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt Rousseau-järgsest kontinentaaleuroopa õigustraditsioonist, tähistades õigusi mida riik peab tagama ja võimaldama. Sinna kuuluvad näiteks õigus haridusele, õiguslikule võrdsusele jne. Paljud 20. sajandi põhiseadused ning näiteks ka Inimõiguste Ülddeklaratsioon sisaldavad inimõigusi positiivses tähenduses.
Andres 1. november 2007, kell 06:57 (UTC)
Link lapse õiguste kontseptsioonile ei kuulu vist siia. Andres 17. aprill 2010, kell 16:56 (EEST)
- Ei kuulu ka minu arvates. --Heiki e 19. aprill 2010, kell 16:48 (EEST)
Teine lause ("Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948") on kindlasti ebakorrektne, kuna peaassamblee deklaratsioonid ei ole õiguslikult siduvad. Samuti kirjutatakse "inimõiguste ülddeklaratsioon" väikese tähega. --Heiki e 19. aprill 2010, kell 16:48 (EEST)
Kuna inimõigused on ennekõike rahvusvahelisel tasandil kodifitseeritud, siis oleks tegelikult väga õige tekitada siia rahvusvaheliste organisatsioonide kaupa olulisemate lepingute nimistu ning lapse õiguste konventsiooni peaks panema siis sinna alla. Kui millalgi aega on, võtan selle inimõiguste teema tõsisemalt käsile.--Emajurist 22. juuni 2010, kell 22:54 (EEST)
Siit puudub ylevaade konkreetsetest õigustest. --Oop (arutelu) 9. veebruar 2013, kell 12:28 (EET)
Päise teksti ei peaks kuuluma üksikasjad, nagu näiteks see mida Patriarh Kirill asjast arvab. See peaks kuskil allpool olema. Vaatasin ka mida Kirill siis ütleb..Ja seda idolaatriat mis artiklist punaselt vastu särab ma Kirilli tekstist küll välja ei loe. See mõte ei lähe kokku ka kontekstiga. Idolaatria on pildikummardamine, kujudekummardamine. Siin patriarh Kirillil on teema ilmaliku inimese kummardamisest (koos kõige inimõigustega), maailma sekulariseerumisest nagu ma aru saan. Paremini sobiks idiolaatria ehk (inimese) enesejumaldamine. Aga tekstis on идолопоклонства ehk iidolikummardamine. «Сегодня мы говорим о глобальной ереси человекопоклонничества, нового идолопоклонства, исторгающего Бога из человеческой жизни. Ничего подобного в глобальном масштабе никогда не было. Именно на преодоление этой ереси современности, последствия которой могут иметь апокалиптические события, Церковь должна направлять силу своей защиты, своего слова, своей мысли», — заявил патриарх. --Nimelik (arutelu) 8. aprill 2022, kell 19:26 (EEST)