Arutelu:Hiiu kannel

Võib-olla peaks põhiartikliks panema hiiurootsi kannel ja talharpast sinna ümbersuunamise tegema. enivei, kui commonsis pilti pole, siis saan ise selle üles pildistada. avjoska 12. juuli 2006, kell 18.26 (UTC)

Arvan, et pealkiri võiks olla "Hiiu kannel", sest see on levinuim nimetus. Andres 12. juuli 2006, kell 19.48 (UTC)

kust info, et hiiu kannel on levinuim nimetus? ma olen ainult "hiiurootsi" versiooni kuulnud. kui andrese info on tõene, siis teeme muudatuse. avjoska 12. juuli 2006, kell 19.52 (UTC)

Artiklis on niimoodi öeldud. See on ka minu subjektiivne mulje. Samuti on see ainuke termin, mis sisaldub leheküljel Muusika mõisteid. "Eesti keele sõnaraamat" mainib kaht nimekuju – "hiiu kannel" ja "vibukannel". Sõnaseletuseks on 'poognaga mängitav kannel'. ENE 1. väljaandes on artikli pealkiri "hiiu kannel", rööpnimetustena on antud "kiigekannel", "vibukannel" ja "rootsi kannel". Sõna talharpa ei ole eesti keele sõna. Seda sõna võib eesti keeles kasutada ainult kursiivis. Andres 12. juuli 2006, kell 20.18 (UTC)

Olen 'hiiu kandle' nime alla ümbersuunamisega nõus, kuid ei oska arutelu sinna ümber suunata. see arutelu on kindlasti vajalik artikli juures. mul on talharpale suunatud kõik teised nimetused ka, palun kõik ümber suunata. avjoska 12. juuli 2006, kell 20.22 (UTC)

Arutelu suunatakse automaatselt ümber. Andres 12. juuli 2006, kell 20.34 (UTC)

"Talharpale" praegu miski ei viita. Andres 12. juuli 2006, kell 20.35 (UTC)

Rootsi- ja ingliskeelsed lingid kadunud. kas ei olnud neis keeltes õigesti kirjutatud? või oli asi selles, et need lingid ei viidanud kuhugi? soomekeelne on ju alles. avjoska 13. juuli 2006, kell 03.46 (UTC)

Kas see soomekeelne link on üldse õige? Soome viki näib väitvat muud, kui Vormsi päritolu.--Boy 13. juuli 2006, kell 07.41 (UTC)

Artikkel fi:Jouhikko defineerib oma ainet soome rahvapillina. On võimalik, et soome vikis on asja võetud liiga kitsalt. Praeguse seisuga on see vikilink tõepoolest problemaatiline. Andres 13. juuli 2006, kell 07.49 (UTC)

noh, karmoska on yhtaegu setu ja vene rahvapill, viiul on eesti rahvapill (Hiiumaal olla öeldud, et see pole mees, kes oma eluajal viiulit ise valmis ei tee) samuti kui rahvusvahelise syvamuusika pill. eesti ja läti torupill võivad rahulikult kõrvuti ja kokku mängida, neil suurt vahet pole (keldi torupillidega seevastu nad ei saa kokku mängida). olen aru saanud (võib-olla valesti), et _jouhikko_ on loomu poolest sama pill kui hiiu kannel, mis on yhtlasi ka (riigi)rootsi rahvapill (kuulake Hedningarnat) ja kyllap sealtpoolt pärit. ja kui teda Soome rootsikeelses saarestikus ja selle soome keelt kõnelevas ymbruses on mängitud, siis kuulub ta Soomeski samasse rootsi ja rootsimõjulisse kultuuriruumi kui meil. yhesõnaga: ärge laske ennast eksitada sellest, kui mõnda yle keelepiiride levinud pilli (torupill, hiiu kannel, kannel, karmoska) nimetatakse yhe rahvuse rahvapilliks, sest tõenäoliselt on ta rahvapill ka kuskil mujal; samuti muinasjuttude ja tantsudega (kaerajaan on vähemalt läti ja leedu tants kah). pillide ehitamise paikkondlikud iseärad ei pruugi käia riigi- või keelepiire pidi. Ohpuu 19. august 2006, kell 11:55 (UTC)

Lingid pannakse olemasolevatele artiklitele, mis räägivad samast asjast. Rootsi ja inglise vikis ei ole artikleid, millele viidati. Andres 13. juuli 2006, kell 07.45 (UTC)

Soovitaks kasutada seda teksti, mis on palju täpsem ja professionaalsem (tuleb muidugi toimetada ja vikindada, ise paneksin laused oleviku vormi):

Eesti aladel levinud pill oli kas nelinurkse või viiulit meenutava kõlakastiga, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on olnud kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetati põlvedele ning seda mängiti vibutaolise poognaga. Helisid võeti vasaku käe sõrmeselgadega, puudutades esimest, tihti ka teist keelt. Ülejäänud olid burdoonkeelteks, mis roobi lameduse tõttu pidevalt kaasa kõlasid. Keeled olid häälestatud kas kvartides või kvintides. Allikas --Lulu 19. august 2006, kell 12:43 (UTC)

Ja ka see tekst tuleks integreerida siia (sealtsamast allikast):

Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. Tõenäoliselt on pilli päritolupaigaks Briti saared, kus see on muutunud näppepillist poogenpilliks. Sealt arvatakse pill olevat rännanud Shetlandi saarte ja Norra kaudu Rootsi edasi Eestisse ja Soome. Põhjamaade vanim teade on Trondheimi katedraalis säilinud kivikuju hiiu kandle taolise pilli mängijast u aastast 1350.

Hiiu kandle perekonda kuuluvad mitmed pillid Euroopa erinevatest paikadest, igaühel on omad nimetused ning tihtipeale kasutatakse neid nimetusi läbisegi, pidamata silmas konteksti. Selguse mõttes tuleks siinkohal veelkord need nimed üle vaadata, mis kirjanduses siin-seal esinevad: The Shetland Gue, the Welsh Crwth, the Bowed Lyre, the Northern Bowed Harp (ingl.k), die Streichleier (sks.k), stråkharpa (rootsi k), talharpa või tagelharpa (vormsirootsi murdes), jouhikko või jousikantele (soome k), hiiu või rootsi kannel (Kirbla kandis öeldi naljatades toobrekõrv). Iga pilli nimetuse taga on oma ajalugu, mängutehnika ning pilli ehituslik eripära. Käesoleva artikli eesmärgiks pole ülevaate andmine pilli rännakust Eesti aladele. Tähtis on teada, et pillil on palju nimetusi ning vastavalt sellele, millist pilli ja repertuaari mängitakse, tuleks talle anda ka nimetus.

--Lulu 19. august 2006, kell 12:52 (UTC)

Pilt

Pildil vist pole hiiu kannel. Andres 14. juuni 2009, kell 08:43 (UTC)

See on jouhikko. Kuigi võib öelda, et hiiukannel ja jouhikko on suguluses, pole nad siiski üks ja sama. Seda tõendab see sama piltki. Adeliine 11. august 2011, kell 21:48 (EEST)

Jouhikko?

Selles arutelus eespool on märgitud sõna soomekeelset sõna "jouhikko", mis meil on peatükis "Vaata ka" ja fiwiki fi:jouhikko suunab artiklisse Hiiu kannel. Segadus--Bioneer1 (arutelu) 13. detsember 2014, kell 17:31 (EET)

Võtsin lingi ära. Andres (arutelu) 13. detsember 2014, kell 19:35 (EET)