Arutelu:Geen

Oma tekst tuleb olemasolevasse integreerida, mitte olemasolev kustutada. Andres 29. oktoober 2011, kell 19:17 (EEST)

Varasem redaktsioon:

Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri).

Populatsioonigeneetikas kasutatakse "geeni" sünonüümina sageli ka mõistet lookus.

Eukarüootide geenid on enamasti katkendliku struktuuriga: kodeerivate nukleotiidijärjestuste (eksonite) vahel on mittekodeerivad järjestused (intronid); geeni pidevus mRNA-s on tagatud pre-mRNA töötlusega tuumas.

Eristatakse struktuur- ja regulaatorgeene.

Geenid eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul. Ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks.

Sain vea parandatud! Polnud sellisest reeglist teadlik, kuid nüüd on algne versioon taastatud ning sobitatud kokku uuemaga. --Gene 11. november 2011, kell 11:42 (EET)

Vaata ka

• Geneetiline info
• Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend

Kirjandus

• Maimets, Toivo 2005. Kas siniste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas? Akadeemia 11: 2344–2384.

Välislingid

• Teaduse helisõnastik: Geen (Andres Metspalu) – ERR Teadus, 14. oktoober 2010

af:Geen ar:مورثة ast:Xen az:Gen id:Gen ms:Gen zh-min-nan:Ûi-thoân-chú jv:Gen be:Ген bs:Gen bg:Ген ca:Gen cs:Gen da:Gen de:Gen el:Γονίδιο en:Gene es:Gen eo:Geno eu:Gene fa:ژن fr:Gène gl:Xene ko:유전자 hy:Գեն hi:जीन hr:Gen io:Geno is:Erfðavísir it:Gene he:גן (ביולוגיה) ka:გენი kk:Тек ht:Jèn ku:Gen la:Genum lv:Gēns lt:Genas hu:Gén mk:Ген mn:Ген my:ဂျီး nl:Gen ja:遺伝子 no:Gen nn:Gen oc:Gèn ps:جين pl:Gen pt:Gene ro:Genă ru:Ген sq:Gjeni scn:Geni si:ජාන simple:Gene sk:Gén sl:Gen sr:Ген sh:Gen fi:Geeni sv:Gen tl:Gene ta:மரபணு th:หน่วยพันธุกรรม vi:Gen tr:Gen uk:Ген ur:وراثہ yi:גען zh:基因

RNA ei ole ribosoom, küll võib olla ribosüüm.

Kirjutasid oma artikklis: RNA-d (tuntud kui ribosoomid) on ensümaatilise funktsiooniga ning mikroRNA-d on regulatoorse funktsiooniga. Minu teada RNA ja ribosoomid on ikka 2 eri asja. Siinkohal on ikka mõeldud ribosüüme, mis tõesti on ensümaatilise aktiivsusega. Arvatavasti väike tähelepanematuse viga, kuid võib hiljem kellelegi paksu pahandust tekitada.Geen 1. november 2011, kell 22:24 (EET)

Retsensioon

Üldjoontes on artikkel hästi koostatud ja kindlasti vajalik, et paremini mõista inimese geneetikat. Ei leidunud ka väga suuri õigekirja vigu. Samas on probleemseteks kohtadeks pigem sõnade järjekord lauses ning tõlkest tekkinud arusaamatused. Ma tooksin siis välja ka mõned riivavamad kohad. Lause on järgmine: "Geen on DNA või RNA järjestus, mis kodeerib teatud valku või on RNA ahelal, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis." Ma ei saa päris hästi aru, mida on mõeldud. Pööra tähelepanu sõnadele "RNA ahelal.

„RNA-d (tuntud kui ribosoomid) on ensümaatilise funktsiooniga ning mikroRNA-d on regulatoorse funktsiooniga.“ See lause on tõepoolest eksitav, sest „ribozyme“ tähendab inglise keeles „ribosüümi“.

Peatükis Geeni funktsionaalne struktuur on lause: „DNA (desoksüribonukleiinhape) on ahel, mis koosneb neljast nukleotiidi subühikust.“ Jääb mulje nagu DNA ahel koosneks vaid neljast subühikust. Samas peatükis leidub ka lause: „RNA molekulid on vähemstabiilsed ja on tavaliselt üheahelalised (DNA on stabiilsem ja kaheahelaline).“ Siin võib teise „on" ära jätta. Paaris kohas on sul peatüki lõpus sõnas „transkriptsioon“ p-täht vahele jäänud.

Peatüki Geneetiline kood kolmas lause: „Nukleotiidid on põhiline geneetiline ehitusmaterjal ning aminohapped on põhiline valkude ehitusmaterjal.“ „Aminohapped“ on mitmuses, aga „põhiline valkude ehitusmaterjal“ ainsuses.

Transkriptisooni peatükis vaata üle kolmas lause, seal võiks „RNA-ga“ asemel olla „RNA-le“. Sama peatüki esimese lõigu viimasest lausest on raske aru saada, tundub nagu oleks midagi puudu. Samuti vaata üle lause „Eukarüootides toimub transkriptsioon üldiselt tuumas, mis eraldab raku DNA,“ lõpp.

Viimase peatüki kolmandas lauses leidub sõnas „paljundada“ üks näpuviga. Teise lõigu esimeses lauses on kokku-ja lahkukirjutamise viga, „rakujagunemine“ käib kokku. Täiesti viimases lauses ei pea sõna „meioos“ lõpus olema s- tähte.

Need laused jäid kõige rohkem silma, kuid ma soovitan veel kord läbi lugeda nii artikli inglisekeelne kui ka eestikeelne versioon. Tahaksin ära märkida ka sõnade "olema" ja "see" liigset kasutamist. Kordustest lahtisaamiseks proovi lauset muuta. Kasuta ka õigekeelsussõnaraamatu abi, mis on Internetis täitsa kättesaadav.

Artiklit illustreerivad pildid on mõistetavad ning tekstis leidub ka piisavalt siselinke. Viidetega jäin ma samuti rahule ning kuna enamjaolt kasutati teadusartikleid, on võimalik neid ka üles leida. Arvan ka, et artikli hea liigendus muudab lugemise lihtsamaks.

Edu artikli täiendamisel! ATP 10. november 2011, kell 12:13 (EET)

---

Kasutatud kriipsud on liiga pikad, kasuta mõttekriipsu (redigeerimiskasti alt saab seda võtta). Artiklis on muu hulgas lauseehituse probleeme. Palun lase mõnel keelevaistuga sõbral artikkel üle vaadata ja komistuskohad kätte näidata. Adeliine 14. november 2011, kell 16:24 (EET)

---

Sain vead parandatud! Lasin artikli läbi lugeda ühel sõbral (õpib kirjanduse erialal)- koos saime vead parandatud, mis silma jäid. Loodan, et artikkel hakkab lõpuks ilmet võtma ning sobib vikipeedia avarustesse! --Gene 17. november 2011, kell 10:38 (EET)

---

"Määratlema" asemel võiks kasutada "määrama" (teises lõigus). Mõisteid ei ole tarvis linkida igal esinemisel, ainult esimesel. Uuesti võib linkida siis, kui kahe esinemise vahel on palju teksti (rohkem kui ekraanitäis) ja mõiste on keeruline või konkreetses alajaotuses eriti oluline.

• transkripteeritakse → transkribeeritakse
• Lauses "Geenis võib olla rohkem..." koma puudu
• ma ei ütleks geeni kohta "kes"
• antibiootikumresistentsed või sain ma valesti aru?
• Aga samal ajal võivad eukarüootide geenid (tähelepanu ka sõnal "eukarüootide")
• komplekssetel; komplekssem
• ekspressioon; ekspresseeritud (korduv näpukas)
• enamikul DNA järjestusest ("enamik" on alati ainult ainsuses)
• Kontrolli üle punased lingid, kas nad lingivad ikka algvormile, mitte käändevormile. Kindlasti tekib hulk siniseid linke juurde :)
• Omadussõnu ei lingita algvormile (sest omadussõna ei saa olla artikili pealkirjaks), tuleb linkida nt [[komplementaarsusprintsiip (geneetika)|komplementaarne]].
• Väga pikkade transkriptide puhul algab translatsioon

Tubli! Adeliine 23. november 2011, kell 00:17 (EET)

Veel kord:

• antibiootikumi resistentsed kas peaks olema antibiootikumresistentsed?
• Aga samal ajal võivad eukarüootide geenid
• Väga pikkade transkriptide puhul algab translatsioon Adeliine 30. november 2011, kell 12:55 (EET)

Vabandan, mul jäid need ilmselt kahe silma vahele. Tänan paranduste eest!--Gene 5. detsember 2011, kell 11:18 (EET)

Telomeeri pikkus suureneb iga kord, kui genoom on replitseeritud, et viia läbi raku reparatsiooni. Telomeeride puudumisel esineb rakuline vananemine või kaob rakkude võime jaguneda. Telomeeride pikenemisega kaasneb organismi vananemine. Kas see pole mitte ristivastupidine tegelikkusele? --Metsavend 18. detsember 2011, kell 02:30 (EET)

MUU

mõned teadlased on jõudnud veendumusele, et meie DNA põhikood on kirjutatud kõrgemal tasandil oleva intelligentsi poolt ja juba mitu miljardit aastat tagasi (nn. "junk DNA" - 97% meie geenist) ja et see osa meie geneetilisest koodist, mille otstarvet ja mõtet teadus tänaseni täpselt ei tea, ongi elu edasi kandja Universumis. Ning et meid inimesteks tegev osa meie geneetilisest koodist (3%) on vaid meie kui inimeste isikupära määrav lisandus, tänu millele me oleme sellised olendid, nagu me siin oleme - inimesed. Meie geeni iseenesest tekkimine on kahtlane.