Arutelu:Fennekrebane

Aktiivsed arutelud

ning teevad nelja jala pealt horisontaalseid hüppeid.

Enamik nelja jalaga loomi hüppab ning enamasti hüpatakse ikka horisontaalselt, mitte vertikaalselt. Selle koha peaks kas välja jätma või siis selgitama, mille poolest fenneki horisontaalsed hüpped erinevad teiste koerlaste horisontaalsetest hüpetest. Taivo 16. september 2005, kell 17.28 (UTC)
Kahju küll, ma ei oska täpselt selgitada. Millegipärast mulle tundub, et jutt on hüpetest seisvast asendist külgsuunas. Andres 16. september 2005, kell 17.39 (UTC)

Lemmikloomadega pidamist puudutav materjal vajas kindlasti üldistamist. Selleks oleks tarvis rohkem infot läbi töötada. Seda leidub mitmel veebileheküljel. Arvan, et kokkuvõttes peaks jutt lemmikloomadena pidamisest muutuma detailsemaks ning samal ajal objektiivsemaks. Jätan väljajäetud osad siia, sest neid saab võib-olla kasutada.

Fennekid on armsad, naljakad ja mänguhimulised. Nad hüppavad ülemeelikult, teevad kära ega pea korda. Fennekid poevad igale poole sisse. Paljud ei õpi puhtust pidama ning mõned on pelglikud ja isegi kardavad inimesi. Üksikud hammustavad. Enamasti on nad siiski väga sõbralikud. Nad lõhuvad oma kaevamisega vaipu ja puitmööblit. Nad varastavad toitu ning peidavad seda voodi sisse või kappi, kuni see läheb haisema. Mõned ei õpigi öösel magama minema.

===Võrdlus koera ja kassiga=== Fennekid on mõnes suhtes koera, mõnes suhtes kassi moodi. Nad on kassisuurused ja mõnikord reserveeritud olekuga nagu kassid, kuid energilised ja mänguhimulised nagu koerad. Nad on vilkad nagu kassid ja hüppavad kõrgele nagu kassid. Mõned fennekipidajad ütlevad, et neil on sõltumatu iseloom nagu kassil.

===Käitumine=== Fennekid on 15% ajast nagu energiapallid, 20% ajast poevad kaissu ja ülejäänud aja magavad. Erinevalt kassidest ja koertest ei muutu nad vananedes rahulikumaks. Nad armastavad üksteist puhastada ja näksida. Näksides võtavad nad koera kombel esihammastega kinni, nii et nahk ei lähe katki. See kuulub nende perekondliku suhtlemise juurde ka looduses, nagu hobustelgi. Kui inimene fennekit sügab ning fennek näksib tema sõrmenukke, siis fennek võtab inimest oma perekonda kuuluvana.

===Kastreerimise mõju iseloomule=== Kastreeritud isased fennekid on mõnede fennekipidajate sõnul hellitustealtimad ja pisut vähem energilised kui emased. Kastreerimine muudab isased fennekid palju sõnakuulelikumaks, territooriumist vähem hoolimaks ning hellitustealtimaks. Ka nende uriin lõhnab vähem vängelt. Emaste iseloomu kastreerimine eriti ei muuda.

===Lõhn=== Erinevalt punarebasest fennek ei haise. Lõhna on tunda ainult siis, kui fennek on väga hirmul: sel juhul tuleb nende sabaotsas asuvast lõhnanäärmest korraks vaevumärgatavat teravat muskuselõhna. Muidugi haiseb nende roe nagu kõigil loomadel.

===Õues käimine=== Kui võtta fennek rihma otsa, on temaga võimalik õues käia. Tuleb ainult vaadata, et ta lahti ei pääseks, sest ta võib kõikeunustavalt tormata väikese liikuva objekti järele.

===Elutingimuste loomine=== Fennek paneb suhu kõik asjad, mis on tema suust väiksemad. Ühe fennekipidaja kogemuse järgi on teda kümme korda raskem pidada kui koera ja kakskümmend korda raskem kui kassi. Ööseks ei saa fennekit magamistoa lähedusse jätta, sest ta on ööloom ning kaevab öö läbi.

Fennekile meeldivad teised loomad. Endast väiksemaid loomi võtab ta saagi või mänguasjana. Kuid teistele loomadele fennek ei meeldi peale koera ja võib-olla tuhkru.

Sel ajal kui fennekid söövad, mängivad ja suhtlevad, võtab nendega tegelemine palju aega ära, kuid suurema osa ajast nad magavad või puhkavad. Küüsi lõigata tuleb neil kahe mehega. Fennek armastab kõndival inimesel jalgade vahel joosta, nii et teda ei pane tähelegi, sellepärast tuleb olla väga ettevaatlik, et mitte talle peale astuda.

Pärast võõrutamist vajab fennek igapäevast liikumist. Et fennek saaks liikuda, tuleb tal lasta jahtida ja otsida mänguasju, käia temaga jalutamas või lasta ta mänguväljakule. Fennek armastab kaevata, seetõttu peab tal olema koht, kus kaevata, muidu ta rikub mööbli ära.

Andres 30. september 2005, kell 08.07 (UTC)

Lemmiklooma osa on kuidagi kentsakalt kirjutatud. Näiteks "Fennekeid saab pidada ainult ruumis, sest õues kaovad nad ära." - Kuhu nad kaovad? Taevasse?--Rünno 19. september 2009, kell 09:48 (UTC)


Panin tagasi lingid piltidele ning nimetused teistes keeltes. Kui vikisõnaraamatus tuleb vastav artikkel, võib need sinna tõsta. Andres 30. september 2005, kell 08.07 (UTC)

ToimetamisestRedigeeri

Tunnistan, et olin algse tekstiga pisut "julm" aga õigustaksin siiski oma redigeerimist ja (minu arvates) artiklile midagi juurde andvate detailide eemaldamist. Võibolla olen pealiskaudne, kuid minu arvates muutus tekst peale enamiku muudatuste taastamist Andrese poolt laialivalguvaks ja üledetailiseerituks, mis takistab teema tervikuna haaramist. Ma ei väida, et minu versioon oli parim võimalikest aga ma pole rahul ka praeguse redaktsiooniga.--Boy 30. september 2005, kell 22.48 (UTC)

Arvan, et eluiga, areaal ja elupaik peavad just ülevaatlikkuse huvides olema eraldi alajaotused, sest muidu on neid raske leida. Ülevaatlikkust teenivad minu meelest just alajaotused. Eri teemad peaksid minu meelest kindlasti olema eri lõikudes.
Minu meelest on tarvis nii ülevaatlikkust kui ka detailsust. Jutt läheb segaseks mitte niivõrd detailsuse kui üldsõnalisuse tõttu (seda esines eriti varasemas variandis, kuid on säilinud ka praegu). Olen nõus, et lemmiklooma osa ei olnud hea ega ole seda ka praegu, kuid põhjuseks on minu meelest just see, et teema ei ole piisavalt läbi töötatud ja esituses on liiga palju subjektiivsust. Asja saaks minu meelest parandada just detailsuse suurendamisega. Ükski konkreetne detail ei saa minu meelest olla üleliigne.
Artiklis on kordusi, kuid ma pole kindel, kas saab materjali nii jaotada, et kordusi poleks tarvis. Võib-olla on neid isegi rohkem tarvis.
Ülevaatlikkuse huvides tuleks minu meelest artikli algusesse paigutada samasugune kokkuvõte nagu artiklis Rebane. Sel juhul võiks igaüks saada ülevaatliku info kiiresti kätte ning detaile otsida sisukorra järgi.
Boy, kui võtad infot artiklist välja, siis palun paiguta see aruteluleheküljele, muidu võib see kaduma minna.
Kui tahad teha veel parandusi, siis palun tee neid vähehaaval ning varusta kommentaariga. Nii oleks parem koos töötada. Andres 1. oktoober 2005, kell 05.57 (UTC)
Katsun ennast parandada ja tõstan väljavõetu järgmine kord arutelulehele.
Alapealkirjadest, siis mulle ei meeldi alapealkirjad, mille all on üks lause teksti võiks struktureerida nii, et selliseid pealkirju ei tekiks. Kordused on põhimõtteliselt OK pikemate artiklite korral, mille lugemiseks kulub kauem aega igal juhul tuleks kaaluda kas mitte teksti ümber struktureerida, et kordust vältida. Pole hea kui lugeja avastab tekstist pidevalt korduvat infot. See jätab mulje toimetamata tekstist.
Mis puutub täiendustesse sulgudes nt. kui on öeldud, et "vangistuses sööb kaalikaid ja ube" siis kas seesama pole ära öeldud juba sellega, et fennek on kõigesööja eriti veel kui on mainitud, et sööb ka taimset toitu. Kui on loetelu kus on kirjas kaks taime tekib mul kohe kiuslik küsimus, et "kui õuna sööb, kas pirni siis ei söö" ja kui on öeldud, et sööb puuvilju, siis tekib küsimus, et kas juurvilju ei söö. Ei ma ei mõelnud seda norimisena.
Areaal pealkirjas ma paneks "leviala" või "levik" sest see on kergemini mõistetav sõna (nt. II klassi lapsele).
Üldine kokkuvõte artikli alguses. Sellest arvan ma nii, et see ei peaks olema kogu artikli kokkuvõte vaid valikuline sest kohe sellele järgneb sisukord, kus on alapealkirjad näha. Arvan, et avalauses peaks käsitlema fenneki kuuluvust (et koerlane), siis seda kus teda leidub (Põhja-Aafrika ja Araabia- ning Siinai poolsaar) ja võibolla kõige üldisemaid kehaehituslikke tunnuseid a-la umbes kassi suurune, suurte kõrvade ja silmadega, kollakaspunase värvusega ja (võibolla ka et) öise eluviisiga. Kuna peale sissejuhatavat lõiku tuleb kohe sisukord siis sealt leiab lugeja kiired lingid oma küsimustele et "teda võib pidada lemmikloomana" või et "mida ta sööb". --Boy 1. oktoober 2005, kell 09.42 (UTC)

Tegin niisuguse lühikokkuvõtte. See võiks ka pisut detailsem olla. Mis Sa sellest arvad?

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes elutsev koerlane. Ta on küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Suured kõrvad võimaldavad hästi soojust välja kiirata ning saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on väga vilgas ning tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fennek kui liik ei ole ohustatud, kuid tema arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva.

Andres 1. oktoober 2005, kell 06.12 (UTC)

Vast juba liiga kokkuvõtlik, kuid ma arvan, et liigume õiges suunas. Muudaks järgmist: a) soojuse kiirgamise kohta - mulle ei meeldi see "kõrvad kiirgavad" - millegipärast tekib silme ette kujund nimbusest või aurast aga see vist on minu viga. Arvan, et võiks selgitada kuidagi nii (sõnastus on kohmakas): kuna fennek elab kuumas kliimas ja tal puuduvad higinäärmed aitavad kõrvad looma keha jahutamisel, suurte kõrvade kaudu kiirgub kehast üleliigne soojus. b) võrdlus "küülikusuurune" - hiljem võrreldakse kasside ja koertega - võrdleks siin ka miks mitte näiteks "kassisuurune".--Boy 1. oktoober 2005, kell 09.24 (UTC)
Jah, võib teha detailsemaks. Panen Sinu ettepanekuid arvestava versiooni artiklisse sisse ning siis võib seda detailsemaks teha. Andres 1. oktoober 2005, kell 09.45 (UTC)

Tegelikult on tegemist väikseima koerlaseliigiga, võib-olla mõni koeratõug on väiksem. Andres 10. september 2006, kell 10:58 (UTC)


Milline tekst kordub? Andres 10. september 2006, kell 10:58 (UTC)

Mind häirisid konkreetselt need kordused: Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes elutsev maailma väikseim koerlane.

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on liik koerlaste sugukonna rebase perekonnast. Ta elutseb Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes.

Ta on kõige väiksem rebane ning üldse kõige väiksem koerlane.

Võimalik, et kordusi esineb veel. Kas lühikokkuvõte ja sissejuhatus on kindlasti mõlemad vajalikud? avjoska 10. september 2006, kell 11:21 (UTC)
See oli nii mõeldud, et põhiosa lugeja ei pea lühikokkuvõtet lugema. Lühikokkuvõte on mõeldud neile, kes edasi ei loe. Sellepärast ongi dubleerimine. Võib-olla küll, et need asjad, mis on kirjas nii sissejuhatuses kui ka allpool, võib osalt välja jätta. Andres 10. september 2006, kell 11:45 (UTC)
Kaotasin "Sissejuhatuse" rubriigi, kuna tegemist oli suhteliselt mõttetu ja lühikese dubleeringuga --Dj Capricorn 25. august 2008, kell 07:51 (UTC)

MärkusiRedigeeri

1. arusaamatuks jäävad väited sabaotsa kohta: kord must, kord tumepruunikas--Dj Capricorn 17. august 2009, kell 17:46 (UTC)

Uuri siis kirjandusest, kuidas selle sabaotsaga on. Andres 17. august 2009, kell 17:51 (UTC)

"1 kilogrammist" asemel ei saa kirjutada "1 kg", sest käändelõpp peab näha olema. Andres 17. august 2009, kell 17:51 (UTC)

jah, võib-olla tõesti; ise olen tähele pannud, et sageli tuleb see ise välja mõelda, aga talitlen siis Su märkuse järgi--Dj Capricorn 17. august 2009, kell 17:54 (UTC)
Noh, see on minu arvamus; ma ei tea, mis keelekorraldajad arvavad. Andres 17. august 2009, kell 17:56 (UTC)

Nii palju kui mina aru saan, on see artikkel saanud ainult neli poolthäält, aga tarvis on kuut. Andres 22. september 2009, kell 14:02 (UTC)

Mina arvasin ka nii, aga siis lugesin sealt kandidaatide lehelt, et mitte artikli poolt, vaid artikli kohta peab olema antud kuus häält. Seda peaks vist küll muutma. --Epp 22. september 2009, kell 14:25 (UTC)
Ma ei tea, kas peaks. Ma olen selles osas erapooletu, aga kirjapandud reeglite järgi osutus see artikkel heaks ja ma panin ta ära. Taivo 22. september 2009, kell 15:58 (UTC)
"mille kohta on antud vähemalt kuus häält ja mille vastu keegi ei ole." Reglemendi sõnastuses on viga sees. Selle järgi võiks ka 6 neutraalhäälega saada heaks artikliks valitud.--Rünno 22. september 2009, kell 16:18 (UTC)
Võib küll. Ma pole kindel, et see on reglemendi viga. Kas hakkame reglemendi muutmist hääletama? Taivo 22. september 2009, kell 17:25 (UTC)
Milles Sa siis näed viga, kui näed?--Rünno 22. september 2009, kell 17:28 (UTC)
Ega ma ei näegi viga. Ma ei välista reeglistiku muutmist, aga viga ei näe. Taivo 22. september 2009, kell 18:02 (UTC)
Mul oli asi valesti meeles. Aga teen ettepaneku reglementi muuta, sest faktiliselt oleme nõudnud kuut poolthäält. Andres 22. september 2009, kell 18:08 (UTC)

Fennek joob vett, kui seda on saadaval, kuid suudab pikka aega läbi saada toidust saadava veega, sest teda nähakse tihti veekogudest kaugel

Siin on midagi valesti. See, et fennekit nähakse tihti veekogudest kaugel, ei ole selle põhjus, et ta suudab pikka aega joomata olla. Andres 23. september 2009, kell 04:38 (UTC)
"Loomade elu" seda just nii ütlebja see väide on viidatud. Ma pole kindel, et see on vale. Kes sageli jooma peab, ei saa veekogust kaugele minna. Rebane ei võta ju vett pudeliga kaasa. Taivo 23. september 2009, kell 12:31 (UTC)
Kuna keegi pole näinud, et fennek kannaks joogipudelit kaasas, siis võib tõesti väita, et tema veetarvidus on väike... Ok Aga sõnastus võiks olema pigem selline, et "kuna fenneki veevajadus on väike, siis saab ta oma veevajaduse rahuldatud ka toidus sisalduva veega" või midagi taolist.--Rünno 23. september 2009, kell 15:59 (UTC)
Jah. Ma räägin sellest, et see, kus teda nähakse, ei saa olla tema füsioloogiliste iseärasuste põhjus. Andres 24. september 2009, kell 07:46 (UTC)

Mis see tähendab, et ta "hädakorral" kaevab saaklooma liiva seest välja? Andres 23. september 2009, kell 04:38 (UTC)

"Loomade elu" seda nii ütleb ja see väide on viidatud. Taivo 23. september 2009, kell 12:31 (UTC)
Kujutan ette, et siin mõeldakse seda, et fennek matab oma saagi liiva ja kui nälg majas, siis kasutab neid reserve. Üsna tüüpiline koerlastele.--Rünno 23. september 2009, kell 16:03 (UTC)
Kontrollisin ÕS-ist: tuleb kirjutada "häda korral".
Praegune sõnastus on arusaamatu. Ma ei sea öeldut kahtluse alla, lihtsalt ei saa sellest aru. Andres 24. september 2009, kell 07:42 (UTC)
Lõik tervikuna on niisugune:

Nagu kõik rebased, peab fennek jahti üksinda, küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt putukaid (sealhulgas rändtirtse), kahepaikseid, roomajaid (sisalikke ja madusid), linde ja nende mune ning väikeimetajaid, võimaluse korral ka kalu. Samuti sööb ta võimaluse korral marju ja puuvilju (datleid) ega põlga ära raibet. Hädakorral kaevab ta saaklooma liiva seest välja.

Pole arusaadav, milles seisneb siin häda. Samuti ei sobi viimane lause saakloomade loetellu. Ja see lause võiks tähendada ju ka liiva sees peituva elusa looma väljakaevamist. Andres 24. september 2009, kell 07:54 (UTC)

PealkiriRedigeeri

1980. aasta ÕS ja 1979. aasta VS nimetavad looma fenek, "Loomade elu" fennek. Kas on uuemaid andmeid? Võib-olla peaks fenneki alla teisaldama? Taivo 23. september 2009, kell 12:31 (UTC)

Fennek on üsna suupärane.--Rünno 23. september 2009, kell 16:04 (UTC)
Küsimus ei ole suupärasuses, vaid selles, kas me arvame ta rebase perekonda (Vulpes) või fenneki perekonda (Fennecus). Andres 24. september 2009, kell 07:30 (UTC)
ENE 1. väljaandes on ta fennekrebane (selle järgi ka artikli pealkiri pandud), 2. väljaandes fennek perekonnanimega Fennecus. Sellepärast ma arvan, et on seos perekondliku kuuluvusega. Võib-olla seda tegelikult pole. Seda võiks asjatundjatelt küsida. Andres 24. september 2009, kell 07:37 (UTC)
ÕS-is on "fennek" ja "kõrberebane". Võib-olla siis "fennek" on õige hoolimata perekondlikust kuuluvusest. Andres 24. september 2009, kell 07:44 (UTC)
en:Fennec - Tähendusi on mitu, kuid rebane on ilmselt kõige tuntum. Võib ju teisaldada, kui keegi arvab, et nii on õigem.--Kyng 20. juuni 2011, kell 14:51 (EEST)
Seda peaks asjatundjatelt küsima. Andres 20. juuni 2011, kell 17:25 (EEST)

Et ta võib kaevates liiva laiali puistata, peavad liivakastil olema kõrged ääred.

Välja võetud. Andres 22. jaanuar 2010, kell 14:04 (UTC)
See oli tekstis topelt, sellepärast võetigi välja. Taivo 22. jaanuar 2010, kell 16:15 (UTC)

Midagi jäi vist veel välja, osa panin tagasi. --Epp 21. september 2013, kell 07:49 (EEST)

Naase leheküljele "Fennekrebane".