Arutelu:Einar Laigna

Toimeta malli võib vist maha võtta.--Mona 19:50, 26 Apr 2005 (UTC)

Välislingid tuleb korda teha. Andres 20:17, 26 Apr 2005 (UTC)

Siselingid tuleb paigutada välislingist väljapoole. Andres 20:57, 26 Apr 2005 (UTC)

Artiklis esitatud seisukohad on ka vägagi mitte-entsküklopeedilises, vaid pigem mingis arvamusloo ja kiiduavalduse stiilis kohati... Peeter 16:24, 19. juuni 2006.

Seisukohad on esitatud refereerivalt. Võid sõnastada teisiti, kuid need on tõesti tema seisukohad, mida ta on avalikult väljendanud. Muidugi ei ammenda see tema seisukohti. Kus on siin kiiduavaldused? Andres 19. juuni 2006, kell 17.00 (UTC)

Eriti peaks vaatama osa "Vaated", mida võiks katsuda teisiti esitada. Täiesti mõttetu on artikli lõpus olev viide puhkamisele benediktlaste kloostris - see pole võib-olla erapoolikuse näide, aga artikli risustamine kindlasti. Väga häiriv on ka esimese lause lõpp: "...traditsionalismi pooldaja." Millist traditsionalismi on seejuures silmas peetud? Tuleks teha artikkel, mis käsitleb traditsionalismi mõttevooluna (Evola, Guénon, Gomez-Davila jne.). Peeter 16:27, 19. juuni 2006.

Pidasingi ennist silmas vaadete esitust. Kas muus osas on väiteid, mis ei ole faktilisel alusel?

Sa oled asjatundja, täpsusta ise, millise traditsionalismi (või mille iganes) pooldaja ta on. Tee artikkel traditsionalismist.

Miks viide puhkamisele benediktlaste kloostris risustab artiklit?

Arutlusleheküljel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 19. juuni 2006, kell 17.00 (UTC)

Kindlasti on võimalik seda artiklit tõhustada, aga olgem ausad – võrreldes enamuse eestlaste kohta kirjutatud artiklitega Vikipeedias on selle artikli sisu, struktuur ja pikkus üsnagi korralikud. Vaateid peaks muidugi esitama süstematiseeritumalt, aga hädapärast saab mingisuguse täielikuma pildi siintoodud üksikute seisukohtade abil lugeja kokku panna küll. Traditsionalismi on vaja täpsustada ja tõepoolest, seda saab teha kõige paremini linkides vastavale artiklile. Selle artikli peab aga keegi kirjutama – ehk võtad selle siis ette, Peeter. Faktide osas minu teada artiklis eksimusi ei ole. Benediktlaste kloostri lause parandasin hiljaaegu ära, sest sealt võis välja lugeda nagu puhkaks ta pidevalt seal. Praegusel kujul ma ei näe selle lause juures probleemi, sest see on ju otseselt inimest puudutav fakt. -- Sacerdos79 19. juuni 2006, kell 18.15 (UTC)

Teatud perioodil puhkas ta benediktlaste kloostris regulaarselt. Ta on ise sellest avalikult rääkinud. Andres 19. juuni 2006, kell 18.23 (UTC)

Ma ei tea, kas ta ikka veel regulaarselt seal käib. Aga praegusel kujul jätab see lause millegipärast mulje, nagu oleks tegu mingi vihjega. Ta on ise selgitanud asja umbes nii, et kloostrielu võimaldab taastada rahu või midagi sarnast. Andres 19. juuni 2006, kell 18.26 (UTC)

Sel aastal pidi ta minu teada maale/metsa puhkama minema ja ka eelmine aasta ta kloostrisse vist ei jõudnud. Ühesõnaga, lause võib muidugi paremini ümber sõnastada, aga eelmine sõnastus mulle ka ei meeldinud. Ma üritan midagi ja eks Sa siis paranda. -- Sacerdos79 19. juuni 2006, kell 18.36 (UTC)

Jah, nii sobib. Andres 19. juuni 2006, kell 20.40 (UTC)

Ok. Minu poolest ka sobib nii. Lihtsalt mulle tundus see sellise kontekstist väljarebitud faktina, mille nimetamine tekitab rohkem lisaküsimusi, kui jagab infot. Boms 20. juuni 2006, kell 07.21 (UTC)

---

Einar Laigna traditsionalismiversioon on nähtavasti algupärane. Nüüd tekib tõesti küsimus, millist traditsionalismi on mõeldud. Igatahes on silmas peetud seda, et tema õpetus ei lähtu lihtsalt kristlusest või katoliku kirikust, vaid tähtsustab rohkem asju, millest räägib ka filosoofiline traditsionalism. Minu meelest ei ole Laigna vaadete järgi üldse kõige tähtsam mingi kindel usund, vaid vaimne traditsioon kui niisugune. Andres 20. juuni 2006, kell 10.08 (UTC)

Laigna traditsionalism on rohkem nagu Evola liinis, vahest ka Udami moodi... Sõna 'algupärane' kasutamisega oleksin ettevaatlik - enamik asju on kunagi öeldud ja mõeldud... Boms 20. juuni 2006, kell 13.37 (UTC)

Jah, eelkõige Evolat pidasingi silmas. Algupärase all mõtlen lihtsalt seda, et ta propageerib oma vaateid, mitte mõne kindla teise mõtleja õpetust. Andres 20. juuni 2006, kell 13.41 (UTC)

---

Kas artikli neutraalsus on ikka veel vaidlustatud? Andres 2. august 2006, kell 11.09 (UTC)

Minu meelest on ikkagi asjaolu, et ta on benediktlaste kloostris puhkas, täiesti üleliigne ühe viki artikli seisukohalt... Muus osas ma enam ei õienda. Boms 7. august 2006, kell 08:34 (UTC)

Kas see on kuidagi neutraalsusega seotud? Andres 7. august 2006, kell 10:50 (UTC)

Õige märkus. Neutraalsusega pole, rohkem professionaalsusega. :) Boms 7. august 2006, kell 11:00 (UTC)

Kas võib siis neutraalsusmärke maha võtta? Andres 7. august 2006, kell 11:17 (UTC)

Jah, võib. Boms 7. august 2006, kell 19:05 (UTC)

Ettepanekud välislinkide vormistuse kohta

1. Võtta Einar Laigna artiklite juurest autorinimi ära.
2. Teiste autorite puhul tuua autorinimi lingist välja ning linkida. Võiks ehk kirjutada eesnime perekonnanime ette. Järjestus võiks olla kronoloogiline. Andres 29. august 2006, kell 22:00 (UTC)

Ja mis on Sul artiklilinkide korraliku bibliograafilise vormistuse vastu (kuigi üks oluline kirjeelement on ka minu esitusviisist puudu)? Tegelikult saan ma aru küll, et korrata Laignat 6-8 korda järjest on natuke nõme ja kui pealkirjas on juba 'Einar Laigna artiklid', siis selle möönduse võiks teha. Kirje üldist struktuuri ei tahaks ma muutma hakata, aga kui autorite siselinkimine on oluline, siis panen ette linkida ainult artikli pealkirjad ja jätta nii autor kui väljaande pealkiri soovi/vajaduse korral vabaks siselinkidele. Järjestus võiks antud juhul olla vist tõesti kronoloogiline, praegu on ta autori nime alusel alfabeetiline. -- Toomas 30. august 2006, kell 13:27 (UTC)

Minu meelest ei tee minu ettepanekud vormistust vähem korrektseks.

Jah, linkida ainult pealkirjad oleks ka minu meelest mõistlik.

Kirjed ja viited võivad olla mitmesugused vastavalt otstarbele. Perekonnanime paigutamine eesnime ette on õigustatud minu meelest (tähtsuse järjekorras) siis, kui ülalpool on viited perekonnanime järgi, puudub selgus, milline nimi on perekonnanimi ja/või nimekiri on pikk ja tähestikuline. Ühtki nimetatud põhjustest siin minu meelest ei ole, eriti kui me paneme kirjutised kronoloogilisse järjekorda. Isegi biograafiate loendis pole seda tehtud. Kas oleks tarvis? Andres 30. august 2006, kell 13:38 (UTC)

Andres, ei maksa võrrelda bibliograafiat ja biograafiate loendit. Biograafiate loendis ei ole loomulikult tarvis tuua perenime välja enne eesnime, sest kõigile on selge, et loend on alfabeetiline ja sisaldab lisaks seda järjestust kinnitavaid alajaotusi. Veelgi enam, seda ei piira mingid reeglid.

Artiklite ja raamatute nimetusi ära tuues oleks üldiselt ilus järgida bib. kirjete vormistamisele kehtivaid reegleid. Nende mittejärgimine kirjanduse loetelus häirib mind üsna tugevalt. Loomulikult võib teha mugandusi, näiteks jätta ära autori nime, kui me esitame ainult tema teoste loendi. Samuti on järjestuse valik vaba ja erinev sõltuvalt olukorrast. Aga kirjeelementide kasutamise kord – kui nad juba kirjes sisalduvad – võiks lähtuda üldtunnustatud ja kokkulepitud, kohati lausa standardiseeritud alustest. Näiteid kõrgeima tasandi bibliograafiatest pakub küllaga veebileht http://www.nlib.ee/135. -- Toomas 1. september 2006, kell 10:16 (UTC)

Minu meelest ei ole meil kohustust vormistada kirjandusviiteid ja välislinke bibliograafiliste kirjetena. Ja isegi kui see nii oleks, võivad meil ikkagi olla oma reeglid. Aga minu arvamus ei ole siin määrav. Asja tuleb laias ringis arutada. Andres 1. september 2006, kell 10:23 (UTC)

Meil ei ole siin veebis üldse mingeid kohustusi, kaasa arvatud kohustust Vikipeediat koostada. Küll aga olen ma nõus, et peaks nii viitamise kui ka bibliograafiate puhul jõudma ühtsete kokkulepeteni. Ja siin on meil tõesti vabadus otsustada, kuidas me tahame Vikipeedias asju näha. Sest praegu teeb üks nii ja teine naa ning kõikvõimalikke viitamissüsteeme ja bib. standardeid, millest lähtuda, on piisavalt palju. Nii et ühe laiema diskussiooni peaks algatama, aga ma ei oska praegu formuleerida ilusti neid küsimusi, mis laiemale publikule arutamiseks ette anda :( -- Toomas 1. september 2006, kell 10:36 (UTC)

Ma olen seni arvanud nii, et artiklis võib kasutada mis tahes viitamissüsteemi, peaasi, et ühe artikli raames oleks see ühtne. Ühtlustamine ei annaks minu meelest mingit sisulist võitu, küll aga teeks toimetajatele tööd juurde. Peale selle, just sellepärast, et viitamissüsteeme ja bibliograafilise standardeid on erinevaid, puudub loomulik põhjendus mingi süsteemi eristamiseks (ei saa öelda, et üks on korrektsem kui teine). Ja pole üldse selge, kas kirjanduse loetelud artiklite lõpus peaksid olema bibliograafilise iseloomuga.

Küsimused (need võiks panna üldisesse arutelusse.

Mis alusel koostada artikli lõpus kirjandusviited? Kas tegemist peaks olema valikuga või peaks taotlema ammendavat loetelu teemakohastest (eestikeelsetest või mingi muu kriteeriumiga piiritletud) kirjutistest?

Kas kirjandusviidete loetelu peaks olema bibliograafia (koosnema bibliograafilistest kirjetest)?

Kas on tarvis ühtset vormistust kirjandusviidete jaoks? Kui jah, siis milline see peaks olema? Andres 2. september 2006, kell 00:29 (UTC)

---

Vikipeedias on selline põhimõte, et välislingid peaksid olema eraldi lõpus, et oleks ühemõtteliselt selge, et Vikipeediast väljutakse. Viiteid veebis mitteleiduvatele kirjutistele pole sisuliselt õige välislinkide alla panna, sest tegu pole ju välislinkidega. Seetõttu on seni tehtud nii, et kirjanduse loetelust on välja jäetud need kirjutised, mis on välislinkide all.

Ma ei kasutaks sõna "Bibliograafia", sest see võib jätta mulje ammendavusest, millele kirjanduse loetelud üldjuhul ei pretendeeri. Andres 2. september 2006, kell 00:29 (UTC)

---

Tõstan siia täna artiklisse lisatud laused:

NB! Tema ainsaks tõendiks katoliku kiriku idariituse preestriks olemise kohta on E.L. enda jutt. Vettpidavaid tõendeid selle kohta pole leitud.

Minu meelest sai kunagi arutatud, et kui keegi tahab midagi vaidlustada, siis lasub tõestamise raskus sellel, kes vaidlustab. Antud situatsioon on vaidlustamisega analoogne ehk siis – kuni ei ole veenvat ja avalikustatud informatsiooni, et Laigna ordinatsioonis on alust kahelda, ei pea ma selle lõigu olemasolu artiklis õigustatuks. -- Toomas 11. juuli 2009, kell 18:40 (UTC)

Jah.

Ka seda, et Laigna on seda väitnud, tuleb viitega tõendada. Andres 12. juuli 2009, kell 10:37 (UTC)

Einar Laigna ise rääkis seda juttu(et ta katoliku preester), pärast EELK-st väljaastumist. Ja näitas ka pilte, kus ta Tallinna Katoliku koguduses missat peab. Ning selle teo eest sai tolleaegne preester Mihhail Krumpans Riiast kardinal Vaivods'i käest peapesu suvalise isiku altarisse lubamise eest. Juba siit võib näha, et Laigna (katoliku)ordinatsioonis on alust kahelda. Luterliku ordinatsiooni viis läbi peapiiskop Jaan Kiivit(sen.)

Tsitaat

Esimene saatuslik vale puudutab muinasaega ja muidugi seda, mis tegelikult Läänemere basseinis toimus ja kuidas tsiviliseerumisprotsess siia jõudis. See esimine vale kujutab muistseid eestlasi tamme all kannelt mängivate meestena ja murueide tantsivate tütardena lillepärjad peas, muidugi – vägivallatuina. Ja siis tulid kurjad ristirüütlid tule ja mõõgaga ning tõid siia selle vastiku ristiusu. „Tule ja mõõgaga!“ – see hüüatus on küll pea ainukene ajalooteadmine varasest ajaloost. See on esimene algvale, mida jätkuvalt kultiveeritakse ja millega mürgitatakse üks põlvkond teise järel kuni neid veel jätkub.

Tõeline lugu on see, et eestlased, saarlased ja kurelased olid eriliselt julmad röövlid, kes röövisid teisi läänemere äärseid rahvaid ja tõid röövitud inimesi kaasa orjadeks. Muinaseesti ühiskond oli orjanduslik ühiskond. Hiiumaal Orjaku nimeline koht oli orjalaada koht, see nimetus ei kuulu hilisemasse mõisate aega. http://decivitate.ee/?news_id=335 --Numbriga kärumees 13. mai 2011, kell 17:01 (EEST)

Idariitus ?

kirjas on: ... katoliku kiriku idariituse preestriks ...
millise neist? vt ka List of Catholic liturgical rites
suwa 26. mai 2012, kell 17:12 (EEST)

"Aastatel 1978–1980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris." Kus? Kas Leedus? Velirand (arutelu) 4. november 2015, kell 11:31 (EET)

Seda juttu on Laigna jah rääkinud (Leedu versioon). Aga see jutt ei tõenda midagi (pole allikaid).--Juhan121 (arutelu) 24. märts 2017, kell 23:52 (EET)

---

On välja võetud, et on radikaalse traditsionalismi propageerija, viidates allikate puudumisele. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 19:48 (EET)

Propageerija on natuke imelik. Pooldaja sobiks paremini. Velirand (arutelu) 24. märts 2017, kell 21:57 (EET)

Lihtsalt pooldamist poleks minu meelest mõtet mainida. Teda tuntakse ju just sellepärast, et ta propageerib seda. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 22:21 (EET)

---

"ja oli 5 aastat misjonär Armeenia NSV-s." Raamatus "In manibus portabunt = Kätel kantud : Einar Laigna lugu" on kirjutatud: "On kuulujutt, et ma olevat seal olnud mingi misjonär. Maa nagu Armeenia ei vaja kusagilt mujalt misjonäre." (lk. 164). Velirand (arutelu) 1. aprill 2018, kell 16:42 (EEST)