Arutelu:Eesti kloostrid
See oli hea mõte sellest materjalist omaette artikkel teha. Aga niisugusel puhul tuleks poetada kuskile sellekohane märkus. Andres 10:39, 2 Sep 2004 (UTC)
Ma mõtlesin esialgu teha väiksema jutu eesti kloostritest aga see kasvas mul suuremas, et ei hakanud kohe ise uut artiklit tegema aga pärast unustasin ära naine 01:44, 3 Sep 2004 (UTC)
Võtsin Kuimetsa kloostrimõisa nimekirjast välja. Ei ole mõtet seda kontekstist väljarebituna teiste päris-kloostrite vahel esile tuua. Kui juba, siis tuleks üles loetleda kõik kloostrite majandusmõisad, mis siin keskajal (teadaolevalt) olid, nt Pirgu, Perila, Nabala, Kaiavere, Muuga, Kolga jt. Samas ei ole neid keegi uurinud - isegi Jaan Tamm oma kloostrite monograafias ei too nende nimekirja.
Mina tean mõisaid veidi uurijana mõnda neist pooljuhuslikult, ei ole hetkel aga valmis tooma nende täielikku keskaegset nimekirja. Valdopraust 24. aprill 2007, kell 10:44 (UTC)
artikli sisu eksitav, vrd välislingid.
- Mis konkreetselt on eksitav? Andres 6. juuni 2007, kell 09:07 (UTC)
- Õigeusu kloostrite kohta peaks olema ka eraldi lõik.--Dr Oldekop 5. september 2009, kell 13:53 (UTC)
Dominiiklaste klooster on ju sama mis Püha Katariina klooster, eks ole? Kas võib sellise ümbersuunamise teha? Andres 10. august 2011, kell 15:06 (EEST)
Müürivahe tänaval on silt "Siena püha Katariina klooster". Kas on selline klooster? Andres 10. august 2011, kell 15:06 (EEST)
- seal kohas klooster tegutsema kyll. ma pole kindel, mis ordu nunnad seal elavad, aga sellest kloostrist on minu meelest meedias juttu olnud.
- EAÕK tahtis Plaani külla ka kloostri teha, aga ma ei tea, kui kaugele nad sellega jõudnud on. silm tuleks peal hoida. vist yks munk seal paar aastat tagasi oli juba, aga see polnuvat kiriku meelest veel klooster (pigem nagu yhe kõrbes elava eremiidi moodi). Ohpuu 23. august 2011, kell 11:48 (EEST)
Sellise nime all tänapäevane dominikaani munkade klooster Tallinnas tõesti tegutseb. Kuna see on pühendatud teisele Katariinale, siis peaks sellest ilmselt eraldi artikli tekitama, kuigi järjepidevuse mõttes oleks mõistlik neist ühes artiklis kirjutada. Seda võimaldaks tagasipöördumine nimetusele "Dominiiklaste klooster", ent teisest küljest on ehk mõttekas need kaks eraldi hoida, sest täna eksisteerib ju nii muuseum kui ka klooster ja mõlemast samas artiklis kirjutada on segadust tekitav. Ristviited peab muidugi looma.
- Vaatasin, et muuseumist on ka eraldi artikkel kavandatud. Olgu siis kõik kolm eraldi – keskaegne klooster, tänane klooster ja muuseum.
- Aga Siena püha Katariina klooster ei ole ametlik, äriregistrisse kantud nimi. Seega peaks see olema ümbersuunamine artiklile Dominikaani Vendade Ordu Klooster Tallinnas.
Plaani mungakloostri projekt ei ole siiani teostunud ja vist seotud omandiõiguslike ja finantsiliste probleemide tõttu niipea ka ei teostu. Nii olen vähemalt kuulnud usaldusväärsetelt allikatelt. -- Toomas 23. august 2011, kell 12:29 (EEST)
Kloostrid vs majanduskeskused muuda
Kersti Markuse teose (MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30) tulemusel tekkis alus kahtlusele, kas Kolgal asus vaimuliku kogudusega klooster, koos sinnakuuluvaga, või asus seal puhtalt majandustegevusega tegelenud nn "Kolga majanduskeskus" "abimajand", mille toodangut realiseeriti Tallinnas?
Arvamused ja hinnangud?
Kui tees on õige, siis vajab ümberhindamist senikasutatud mõiste Kolga klooster ja vaja ka tegevusele vastava nimetuse kasutuselevõtt--NOSSER 23. august 2011, kell 13:34 (EEST)
________
See artikkel vajab tubli läbitöötamist. Kõrvaldatud sai väide, et jesuiitidel oli Eestis klooster. Jesuiitidel ei saa kloostreid olla. Muudetud on väljend "segaklooster", mis loob täiesti vale mulje sellest, milline on kloostri struktuur, sisekord jne. Kasutada võiks väljendit "kaksikklooster", nagu sai ka parandatud. Näiteks oli kahe eraldi konvendiga kaksikklooster Pirital. --Excalceus 14. jaanuar 2012, kell 11:41 (EET) Lisaks näide segastest kohtadest. Kui öeldakse "Augustiinlased ja birgitiinid Ainus augustiinlaste ja birgitiinide klooster Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud", mida peaks tavalugeja siis sellest järeldama? Tavalugeja hakkab küsima, kas augustiinlaste klooster oli pühendatud Pühale Birgittale jmt. --Excalceus 14. jaanuar 2012, kell 12:09 (EET)
Kas Tallinna klooster kandis nime Mihkli või Miikaeli? -- Ahsoous (arutelu) 15. märts 2013, kell 03:15 (EET)