Arutelu:Arv

See, kas null arvatakse naturaalarvude hulka, sõltub kokkuleppest. Matemaatikud kalduvad siiski eelistama naturaalarvu definitsiooni, mille korral ka 0 on naturaalarv. Andres 20:07, 7 May 2004 (UTC)

arvude loend?

No kas teeme arvude loendi ka ;-) Ja eraldi kategooriad ratsionaal- ja reaalarvudele? Ott 29. juuni 2006, kell 07.09 (UTC)

Arvude loend tuleb nähtavasti teha küll.

Ratsionaalarvud on reaalarvud. Andres 29. juuni 2006, kell 09.20 (UTC)

---

Arv on abstraktne objekt, mida seostatakse mingi konkreetse kvantiteediga.

See on õige, aga liiga abstraktne. Ma kirjutaksin lihtsamalt ka: "Arv on loendamise, mõõtmise või arvutamise tulemus, arv märgib esemete või nähtuste hulka". Valju 12. november 2006, kell 22:55 (UTC)

Arvu mõiste defineerimine on muidugi paras pähkel. See, mida Sa räägid, kitsendab arvu mõistet. Enamik arve ei saa põhimõtteliselt olla loendamise, mõõtmise või arvutamise tulemus, ammugi mitte märkida esemete või nähtuste hulka. Andres 12. november 2006, kell 23:03 (UTC)

Arv eksisteerib ainult inimese teadvuses, väljaspool teadvust arve ei ole. ENE arvu artiklis ei püütagi arvu defineerida, vaid kirjutatakse arvu tekkimise ajaloost ning arvu mõiste avardumisest. Aga millised on arvud, millega pole võimalik arvutada? Ka sõna kvantiteet praeguses definitsioonis tähistab kogust, hulka.Valju 12. november 2006, kell 23:21 (UTC)

Arvu defineerimine on raske, ja ma ei ütlegi, et see on teab mis hea definitsioon. Tegelikult on kvantiteet vähemalt sama raskesti defineeritav kui arv. Ei ole mõeldud lihtsalt kogust. Tulebki nähtavasti kuidagi otsese definitsiooniga alustamisest mööda minna.

See, kes arv on olemas väljaspool inimese teadvust, on filosoofiline küsimus, millele vastatakse erinevalt. Platonistide meelest on arv kindlasti sõna otseses mõttes olemas väljaspool inimese teadvust. Võidakse ka väita, et ta on looduses kuidagi olemas. Igatahes vaadeldakse teda tavaliselt abstraktse objektina.

Kõik reaalarvud on esitatavad lõpmatute kümnendmurdudena. Kui pole mingit algoritmi arvu kümnendkohtade määramiseks, siis ei saa see arv olla arvutuse tulemuseks. Enamik reaalarve ongi sellised.

Ma poleks kohe enne arutelu tulemust tormanud artiklit muutma.Valju 12. november 2006, kell 23:18 (UTC)

---

mis pagana avaldis see ruutjuur -243-st on?? - Ahsoous 12. november 2006, kell 23:24 (UTC)

Noh, sõna "avaldis" on kasutatud sellepärast, et ta ei võtnud seda arvuna, vaid avaldisena. Andres 12. november 2006, kell 23:45 (UTC)

. Kardan, et väga lihtsaid nähtusi, nagu arv, on võimatu defineerida nii, et viriseda ei saa! Ehk tuleks lahendad nii, et iga soovija pakub oma definitsiooni ja siis hääletama! . Omalt poolt pakun välja märkuse, et tavaliselt mõeldakse arvu all ühemõõtmelist arvu ja võib tähendada punkti joonel. Kahemõõtmelist nimetatakse kompleksarvuks. Selline märkus seoks imaginaar ja tavalised arvud. 87.98.57.30 8. aprill 2007, kell 17:39 (UTC)

Lihtsat ja vaieldamatut arvu definitsiooni nähtavasti pole. Me võime ju sisse panna ka mitu definitsiooni, peaasi et midagi valesti pole. Artiklit range definitsiooniga alustada nähtavasti ei saa. Hääletamise asemel tuleks minu meelest koos arutada ja läbi mõelda.

Selliseid termineid nagu "ühemõõtmeline" ja "kahemõõtmeline arv" pole ma varem kuulnud. Pakun, et matemaatikas neid ei kasutata. Ka lugejale ei pruugi selge olla, mida nad tähendavad.

Minu meelest on parim selgitus arvu kohta arvu mõiste kujunemise ja laienemise kirjeldus. Peale selle saab loetleda, milliseid matemaatilisi objekte arvudeks nimetatakse. Kõige üldisem on vist hüperkompleksarvu mõiste. Nende hulka kuuluvad ka kvaternioonid ja oktaavid, mis on vastavalt "4- ja 8-mõõtmelised". "Kahemõõtmelisi" hüperkompleksarve on peale kompleksarvude teisigi. On veel p-aadilised arvud; ma ei tea, kas neid arvude hulka loetakse. Ka kardinaal- ja ordinaalarve vist ei loeta arvude hulka.

Mis mõttes arv tähendab punkti, on jälle omaette küsimus. Andres 8. aprill 2007, kell 18:17 (UTC)