Arutelu:Anna
Enne Taivo muudatust olid kaks alajaotust sellised, siit on osa infot välja jäetud:
Anna elu muuda
Anna legendi toob meieni 2. sajandist pärinev Jaakobuse protoevangeelium.
Annal ja Joakimil polnud lapsi, kuid Anna palvete peale ilmus talle ingel, kes lubas, et Anna saab lapse. Anna tõotas pühendada tulevase lapse jumalale. Nii sündiski Maarja. Lool on tuntav sarnasus Vana Testamendi Hanna ja Samueli looga ning kuna Hanna ja Anna tähendavad mõlemad "armu, armuaega või kaunidust", siis on Anna legend tõenäoliselt sama päritolu[1].
Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud karjuse Akari tütrest, kes abiellus Joakimiga ning sai neljakümneaastaselt Maarja.
Anna kultuse ajalugu muuda
Anna kultus pärineb 6. sajandist, kui Justinianus I Konstantinoopolis talle kiriku pühitses[1]. Napolis pühitseti 10. sajandil Anna käima peale saamise ehk Maarja eostumise päeva, sealt levis traditsioon 11. sajandi Inglismaale[1]. Kui 12. sajandil hakkas laiemalt levima Maarja kultus, võttis mitu usuühingut oma patrooniks Anna.
Pühal Annal kui Kristuse vanaemal oli keskaegses pühakukultuses eriline koht. Tema austamise juured on eeskätt esiema rollis. Hiliskeskajaks kujunes Annast üks kõige armastatumaid naispühakuid ning tema kaitse haare oli väga lai: teda austati kui pühendunud ema ja abikaasat, kõlbelist lesknaist ja mõjuvõimast vanaema. Kristuse vanaemana oli pühal Annal pühakuskaalal ka eriline koht eestseisjana. Anna ja Joakim olid kristliku abielu musternäiteks.
Taivo on lisanud, et Ristija Johannese ema olevat olnud Anna õde Sobe. Kas siis Sobe on sama mis Eliisabet?
Kultus ja kultus Eestis, seal ei ole materjal õigesti jaotatud. Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 12:30 (EEST) Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 12:30 (EEST)
Aa, Sobe oli Eliisabeti ema, mitte Ristija Johannese ema. Tegin paranduse. Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 12:33 (EEST)
Kui Tartus oli Püha Anna kalmistu, siis seal pidi nähtavasti olema ka sellenimeline kogudus vms. Andres (arutelu) 23. august 2015, kell 12:36 (EEST)