Arutelu:Aleksander Pettai (notar)

Viimase kommentaari postitas Andres 13 aasta eest teemas Aleksander Pettai surmaaeg.

Milles seisneb isiku tähelepanuväärsus?--WooteleF 14. september 2010, kell 17:28 (EEST)Vasta

Sama väärsus, mis teistel Eesti-aegsetel notaritel. Tema nimele oli enne kaks linki. --Kaali 14. september 2010, kell 17:38 (EEST)Vasta
Jah, siin tekibki küsimus, kas sellest väheks ei jää ja kas ei peaks kõik notarid kustutama, kes peale notar-olemise muuga tuntust pole kogunud. Taivo 14. september 2010, kell 17:50 (EEST)Vasta
Arvata võib, et ta on notarina kinnitanud paljusid asustusajalooliselt olulisi dokumente. Kas see pole piisav alus teda üles jätta? --Kaali 14. september 2010, kell 17:52 (EEST)Vasta
Hmm. Kas seda saab tõestada, näidates, missuguseid konkreetseid dokumente ta on kinnitanud? Taivo 14. september 2010, kell 17:56 (EEST)Vasta
Kui ta on kinnitanud näiteks Eesti põhiseaduse või Tartu rahulepingu, siis on see piisav põhjus temast artikkel teha. Taivo 14. september 2010, kell 19:14 (EEST)Vasta

Eesti notarite loend (1938) eeldab, et kõik Eesti-aegsed notarid on tähelepanuväärsed. Miks ka mitte? Andres 14. september 2010, kell 18:53 (EEST)Vasta

Jah, võib-olla peaks sellegi artikli kustutama. Miks ka mitte? Pole ju vaja teha Eesti korstnapühkijate loendit ja Eesti hambaarstide loendit. Kuhugi tuleb piir tõmmata. Taivo 14. september 2010, kell 19:14 (EEST)Vasta
Jah, aga kuhu? Võib-olla on ka hambaarstid märkimisväärsed. Ma räägin praegu Eesti-aegsetest. Andres 14. september 2010, kell 19:22 (EEST)Vasta
Kas praegu ei olegi Eesti aeg? Aga 21. sajandi korstnapühkijate loend oleks suht kena küll. Palju neid ametimehi üldse on? -- Ahsoous 14. september 2010, kell 19:44 (EEST)Vasta
Kuidas Sa seda siis nimetad? Eestiaeg, eesti aeg? Kas Sa ei saa aru, millest ma räägin? Andres 14. september 2010, kell 20:42 (EEST)Vasta
Julgen oletada, et silmas peeti seda miks just ühe perioodi notarid tähelepanuväärsed on.--WooteleF 14. september 2010, kell 20:46 (EEST)Vasta
Varasematel aegadel oli kõrgharidusega inimesi vähem ja nende tähtsus suurem. Andres 14. september 2010, kell 21:22 (EEST)Vasta
Korstnapühkijate kursusi korraldatakse, üht tunnen ise hästi. Neid võib olla sadu. Taivo 14. september 2010, kell 19:55 (EEST)Vasta

Loendeid me teeme sellistest asjadest, mille kohta on artikkel. Andres 14. september 2010, kell 20:42 (EEST):Vasta

Mu meelest peaks see mees Vikis sees olema. Amherst99 14. september 2010, kell 22:26 (EEST)Vasta

Kas ainult see mees või kõik notarid? Kas ainult IIMS eelsed notarid või nõukogudeaegsed ja tänapäevased ka? Taivo 14. september 2010, kell 23:46 (EEST)Vasta
Arvan, et hilisemad ei peaks kõik sees olema. Andres 14. september 2010, kell 23:47 (EEST)Vasta
Mille poolest on nn Wabariigi-aegne notar parem hilisematest? Oli see ühiskonnas eriliselt tunnustatud amet? --kanakukk 15. september 2010, kell 00:01 (EEST).Vasta
Arvan, et oli üks niisugustest ametitest. Tõsi küll, advokaadid ja kohtunikud on tunnustatumad. Need ma paneksin ka hilisemad sisse.
Siis oli neid eriti vähe ja nad olid suurema au sees kui praegu. Andres 15. september 2010, kell 00:05 (EEST)Vasta
Ma olen kohtunikega nõus, sest need valitakse eluks ajaks ja see on väga auväärne amet, aga advokaatidega mitte, sest neid on igasuguse tasemega – ma pean silmas, et advokaadiks saab kergemini ja nende tase kõigub märksa rohkem kui kohtunikel ja notaritel. Aga ma ei saa aru, miks sa nõukogude aja notareid ei taha sisse panna. Püüa põhjendada. Kas võimuvahetusega kaasnes notarite maine oluline langus? Ma saan aru, et ohvitseride maine langes märgatavalt, enne olid nad omad ja kaitsjad, pärast võõrad ja okupandid, aga notarid? Ma kordan, et mina ei paneks ühtegi notarit ex officio vikipeediasse, see ei näi mulle piisavalt olulise ametina. Taivo 15. september 2010, kell 00:34 (EEST)Vasta
Ma mõtlesin õigupoolest vandeadvokaate. Advokaadiks on võib-olla küll pisut kergem saada kui kohtunikuks, sest neid on rohkem tarvis. Aga see on ka raske. Advokaadi töö on minu meelest au sees selle pärast, et see nõuab märkimisväärseid võimeid, mis on suuremad kui notaritelt ja võib-olla isegi kohtunikelt nõutavad. Vähemalt minevikus on riigimehed saanud peamiselt advokaatidest. Mis puutub tasemesse, siis minu meelest mitte üheski töös ei saa olla kõik võrdse tasemega.
Ma pole seda öelnudki, ma ütlesin, et advokaatide tase kõigub märksa rohkem kui kohtunikel või notaritel ja sellepärast ei tohiks advokaadid ametikohast tulenevalt vikipeediasse pääseda. Siis küll, kui nad on mingi olulise protsessiga tuntust kogunud. Taivo 15. september 2010, kell 14:21 (EEST)Vasta
Ma arvan pigem, et kõik tänapäeva kohtunikud ja advokaadid võiksid sees olla olenemata nende tuntuse astmest, kuigi ma pole selles päris kindel. Olen kindel, et kõik tänapäeva pastorid ja preestrid peaksid sees olema. Kõigi tänapäeva ohvitseride puhul mul seda kindlust pole: arvan, et nad peaksid olema ainult kõrge ametikoha või tuntuse puhul. Aga notareid ma nii tähtsaks ei pea. Just sellepärast, et see amet iseenesest ei ole nii tähtis, aga mõni tuntum notar võiks sees olla. Varasemast ajast, kui ülikooliharidus oli haruldane, võiks aga olla sees isegi iga ülikooli lõpetanu. Räägin eeskätt Eesti ajaloost. Andres 15. september 2010, kell 08:53 (EEST)Vasta
Meie rahvas on väike ja seetõttu on ka isikud, kes teiste rahvaste kontekstis nii olulised poleks, meie jaoks olulised. Oma osa on ka tõsiasjal, et paljud meie haritlased hävitati julmalt nõukogude võimu poolt ja taheti nende mälestus kollektiivsest mälust kustutada. Amherst99 15. september 2010, kell 10:23 (EEST)Vasta
Jah, küllap sellepärast Kaali neid sisse panebki. Andres 15. september 2010, kell 10:54 (EEST)Vasta
Sama puudutab näiteks ohvitsere. Andres 15. september 2010, kell 10:55 (EEST)Vasta
(hävitati paljusid) Aga küsimus ei ole vast mitte ühe ega paari eriala inimestes. Ja kuskil tuleb sisse see niinimetatud olulisuse kriteerium ja ka see mis on missugusel määral dokumenteeritud. Me ei saa siin ära teha ajaloolaste tööd, aga kui notarid, jaamaülemad, kooliõpetajad ja mis iganes peaksid kuskil raamatus ette tulema, kas ei ole mitte hea, kui saaks kuskilt kiiresti järgi vaadata kellega üldse tegemist oli? Lõppude lõpuks - mis on vikipeedias oluline? Kui me suudame siin rahva mälu alles hoida, siis minu arvates see on. Meil on siin ju ka artikleid täiesti ühe õhtu tähtedest ja ka need on ju kellegi jaoks olulised. Ma küll praegu artiklist eriti ei näe, millega too isik hakkama sai, aga kui öelda, et pole vaja, siis ju ka sisu ei saagi tekkida. Ega me ju ei tea, äkki oli tal veel mingi muu tegevusalagi, mille tõttu ta hoopiski tuntum on. Mitte just päris kohane, aga minu poolest võtke või näiteks artikkel Ronald Reagan, ega seal poliitikukarjäärist ka suurt midagi ei ole, aga mitu sõna seal on tema näitlejakarjääri kohta? Nii et minu arvates laske ikka inimesel artikkel valmis kirjutada, äkki ujub siis pinnale ka midagi, mis igal juhul märkimist väärib ja võib selguda, et ka notarina väärib ta niisamutigi artiklit (näiteks mille paganaga ta tegeles seal Kanadaski üle 30 aasta) -- Ahsoous 15. september 2010, kell 12:06 (EEST)Vasta
Nõus eelkõnelejaga. Andres 15. september 2010, kell 13:37 (EEST)Vasta
Ahsoous andis nüüd sellise soovituse, millega ma kuidagi nõus ei ole: hakata inimesest igaks juhuks artiklit kirjutama, sest võib-olla edaspidi ilmneb, et ta väärib artiklit. Minu meelest peaks kohe artikli esimesest versioonist selge olema, mille poolest isik väärib artiklit (Reaganil on see juba näitlejakarjäärist näha), ja kui see pole selge, on põhjust artikkel kustutada. See on sama, miks ei tehta artikleid algajatest jalgpalluritest, "sest võib-olla ta saab tulevikus kuulsaks". Enne saagu kuulsaks (või, noh, piisavalt kõvasse klubisse), siis tulgu artikkel. Taivo 15. september 2010, kell 14:21 (EEST)Vasta
Kõigepealt arvan ma muide samuti, et need Teise ilmasõja eelsed Eesti notarid või vähemalt valdav enamus nendest ilmsesti väärivad nii ehk naa artiklit. Enne sõjaaegseid Eesti notareid on vähem kui ühtedel olümpiamängudel ujujaid finaalujumistessse jõuab ja nende (vist kõikide) kohta ometigi tuleks artiklid teha? Jalgpalluritest niipalju, et mis on see piisavalt kõva klubi? Defineeri kõigepealt see ära. Inglise neljanda liiga mänge käib ka rohkem pealtvaatajaid vaatamas, kui Eesti koondise mänge ning arvata võib et neid mängijaid teab maailmas arvuliselt rohkem inimesi kui siinse meistriliiga tippmeeskondade liikmeid. Loomulikult meil tuleb olulisuse koha pealt kuskule kriips tõmmata, aga tehke mulle selgeks miks väärib artiklit näiteks Uhke Olga ja too arutelu on kokku võetud ju Me jõudsime ükskord kokkuleppele, et artikkel võiks pigem olemas olla. -- Ahsoous 15. september 2010, kell 15:11 (EEST)Vasta
Jalgpallur saab Eestis oluliseks siis, kui mängib Meistriliiga klubis. Välismaal – ei tea. Vist tuleks tõmmata piir sinna, et kui eestlane välismaal jalgpallurina palka saab, siis on oluline, kui ei saa palka, siis ei ole. Uhke Olga kohta mul seisukohta ei ole. See, mida maailmas teatakse, ei puutu väga asjasse, sest meie teeme vikipeediat eesti keeles, mida maailm ei loe, ja siin on oluline see, mida eestlased teavad. Hmm, Uhket Olgat teatakse küll. Jäägu siis need ennesõjaaegsed notarid, tunnistan, et jään vähemusse. Taivo 15. september 2010, kell 18:08 (EEST)Vasta

Aleksander Pettai surmaaeg muuda

Vaatasin ESTERist: Tallinna omas on surma-aastaks pandud "enne 1977" ja Tartus "u(mbes) 1977". Mis vormis me siia kirjutame? Amherst99 16. september 2010, kell 00:13 (EEST)Vasta

Enne 1977. aastat. Andres 16. september 2010, kell 01:24 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Aleksander Pettai (notar)".