Arutelu:Aafrika elevant
Inglise viki järgi on olemas kaks "Aafrika elevanti": Aafrika põõsaelevant Loxodonta africana ja Aafrika metselevant Loxodonta cyclotis. – WooteleF 19. jaanuar 2008, kell 12:45 (UTC)
- Sellel teisel liigil vist eestikeelset nime pole. Varem peeti seda aafrika elevandi alamliigiks. Andres 19. jaanuar 2008, kell 12:52 (UTC)
Süstemaatikat ja sugulussidemeid tuleks täpsemalt kirjeldada. Andres 20. jaanuar 2008, kell 20:28 (UTC)
Elevant ei ole ju perekonnanimi. Andres 29. detsember 2008, kell 08:49 (UTC)
- ausalt öeldes ma ei tea, kuidas see sinna sai, mingit moodi vist redigeerimiskonflikt; mina seda taksoni eestikeelset nime pole pannud --Dj Capricorn 29. detsember 2008, kell 08:50 (UTC)
Minu meelest ei tohiks kasutada kuuerealisi viiteid pisut rohkem kui ühe rea genereerimiseks. Andres 3. august 2009, kell 16:03 (UTC)
- Jabur jah. --Epp 3. august 2009, kell 16:06 (UTC)
- Eemaldasin viitemallist tühjad väljad.--WooteleF 3. august 2009, kell 16:22 (UTC)
- Nüüd on neli ja pool rida. Ikka veel liiga palju. Andres 3. august 2009, kell 16:30 (UTC)
- Minul on vaevu poolteist ja ei mõju häirivalt. Eks see sõltub eelistustest.--WooteleF 3. august 2009, kell 16:33 (UTC)
- Ma näen üht rida teksti ja 2,5 rida viidet redigeerimisboksis. Natuke liig tõesti. avjoska 3. august 2009, kell 16:41 (UTC)
- Eemaldasin malli.--WooteleF 3. august 2009, kell 16:48 (UTC)
- Ma näen üht rida teksti ja 2,5 rida viidet redigeerimisboksis. Natuke liig tõesti. avjoska 3. august 2009, kell 16:41 (UTC)
- Noo, pigem ikka julgustaks viiteid lisama. Minu meelest viide liiga põhjalik pole ja kui vaja võib viite juurde märkusi ka lisada. Ja vormistus maksab viite juures ka muidugi midagi. Ehk paistab siis parem kui asjale nii vaadata, et viide kuulub tekitatud rea juurde? 195.50.206.91 3. august 2009, kell 16:52 (UTC)
- Tõtt-öelda, ma ei saa ka probleemi olemusest aru. Mina näen täpselt nii palju, kui mall|netiviide käsib näidata. Mis poolikud read?--Rünno 3. august 2009, kell 16:56 (UTC)
- Jutt on redigeerimiskastis näidatavast tekstist.--WooteleF 3. august 2009, kell 17:00 (UTC)
- No redigeerimiskast on redigeerimiskast. See on teksti köögipool. See, kuidas toimetuskastis tekst välja näeb, et tohiks toimetajale probleem olla.--Rünno 3. august 2009, kell 17:04 (UTC)
- Mina olen sinuga ühel nõul. Teised paraku mitte.--WooteleF 3. august 2009, kell 17:05 (UTC)
- Ei oska midagi muud kosta, kuid et tuleb harjuda.--Rünno 3. august 2009, kell 17:07 (UTC)
- Miks peaks niisuguse asjaga harjuma? Kujutage ette, et iga lause juures on selline viide ja mõnes lauses mitu tükki. Siis ei aitaks ka harjumine, lihtsalt poleks inimlik. Teksti toimetamine ei tohi jääda spetsialistidele, see peaks olema hõlbus ja loomulik iga lugeja jaoks. Muidu pole üldse lootust, et kirjutamine massiliseks muutub. Juba see mallindus on läinud nii jubedaks, et kindlasti peletab paljud kirjutajad.
- Viitesse võib ju kirjutada lihtsalt selle jutu, mis näha peab jääma. Viide peaks redigeerimiskastis olema nii lühike kui võimalik. Kui netiviide on autoritekstile, siis võib ju selle vormistada nagu raamatuviite autori nime ja aastaarvuga ning panna täieliku kirje allikate või kirjanduse nimekirja. Mida me võidame sellisest ankeedist? Keel ja ülespaneku täpne kuupäev on niikuinii liiast: neid ju tavalistes raamatuviidetes ei mainita, sest keel on näha juba pealkirjast ja täpne kuupäev pole tähtis. Iseasi on veebilehe lugemise kuupäev. Andres 3. august 2009, kell 19:16 (UTC)
- Eesti vikipeedia on juba päris suureks paisunud ja igasugustel suurtel süsteemidel ongi kalduvus keeruliseks muutuda. Kui see "ankeet" nii kohutavalt paha on, siis miks ta üldse välja mõeldi algselt? Tahad süsteemi lihtsaks muuta, siis kaotame kõik viited, mallid ja administraatorid, igaüks teeb mis tahab ja saad oma massid kätte.
- Muide, kas keegi on üldse üritanud selles "üle pea kasvavas" mallide ja kategooriate süsteemis korda lüüa või sellest mingit süsteemi arendada? Mulle tundub, et see on ilma igasuguse plaanita kasvanud ja kaootiliselt arenenud. Pole siis ime, et üle pea kasvab.--Kyng 3. august 2009, kell 20:31 (UTC)
- Need mallid on välja mõeldud selleks, et ühtlustada viitamist ühe artikli piires. Inglise vikis ei ole nende kasutamine kohustuslik ning neid esitletakse märkusega, et nad on tülikad.
- Kui viiteid ei oleks, oleks süsteem muidugi lihtsam, aga me ju teame, mis on viidete olemasolu eelis. Mina räägin sellest, et viited tuleks püüda vormistada nii, et nad artikli toimetamist võimalikult vähe häiriksid. Ka võimalus artikleid täiendada ja parandada on oluline, sest muidu ei lähe artiklid paremaks. Kui kogu artikli materjal varustada viidetega malle kasutades, siis jäävad redigeerimiskastis domineerima viited, mille vahelt on teksti raske üles leida. Teksti lugemine muutub nii raskeks ja toimetamine nii väsitavaks, et vähesed suudaksid seda teha.
- Arvutimaailmas on tendents, et asjad muudetakse kasutajale järjest lihtsamaks. Keerulisemaks muutuvad asjad tehnilisel poolel, kuid mitte kasutaja jaoks. Vikipeedia kirjutajaid peab aga olema massiliselt; kui neid piirata inimestega, kes suudavad masinformaadis teksti lugeda, siis ei hakka Vikipeedia kunagi nii tööle, nagu ta mõeldud on.
- Administraatorite olemasolu ei jää minu meelest kuidagi ette ega tee asju keerulisemaks.
- Mallidel on oma miinused: ka need muudavad redigeerimiskastis oleva teksti keeruliseks ja peletavad potentsiaalset toimetajat. Kui tekst algab mallidega, jääb potentsiaalsele toimetajale kergesti mulje, et asi on nii keeruline, et tema ei oska siin selles masinkeeles midagi teha. Inglise vikis kasutatakse sageli peidetud märkust, et siin algab mall, jäta see vahele, siis jõuad teksti juurde. Me peaksime ka kuidagi nii tegema. Võib-olla peaks mingi säärase märkuse mallile lisama, sest ka peitmise süntaksit on raske meelde jätta.
- Mallide süsteemi korrastamisega aeg-ajalt tegeldakse, kategooriate süsteemi korrastamisega tegeldakse pidevalt. Andres 4. august 2009, kell 06:31 (UTC)
- Ei oska midagi muud kosta, kuid et tuleb harjuda.--Rünno 3. august 2009, kell 17:07 (UTC)
- Mina olen sinuga ühel nõul. Teised paraku mitte.--WooteleF 3. august 2009, kell 17:05 (UTC)
- Autoril ja aastal ning teoste loetelul viidete alaosas eraldi on siis mõte, kui viidatakse sama raamatu erinevatele lehekülgedele. Ühel veebileheküljel oleva artikli on see üks võimalik viide lihtsalt hakitud. Ja kasutatud teoste loetelu ei saa eraldi alaossa "Kirjandus" panna (kui siis samma viidete alla), sest meie mõistes on see määratlemata sisuga, kus võivad olla ja tihtipeale on sama hästi ka kasutamata lisalugemine.
- Minu meelest peaks korralik viide näima usaldusväärne – nii, et ilma viidatud leheküljele minemata oleks selge millega tegu. Mõnel juhul muidugi võib viidatud fakt kahtlust äratada ja tuleb siiski üle kontrollida, aga ülekontrollimine ei peaks reegel olema. Ja ka keel on oluline – kui viite keelt ära ei tunne, siis ei aita ilmselt ka lingil klõpsamine.
- Ma ei mõista vastumeelsust, teistes vikides on hulka artikleid mis on paksult viiteid täis – neid toimetatakse ja täiendatakse ning artiklid ise näevad head välja ja siin on ühe väikese viite pärast oi-oi kui suur pahandus. Redigeerimisaknas on ju arusaadav, kus viide algab, kus lõpeb ja kuhu täpselt lisatud on – isegi algajal ei ole keeruline välja nuputada miks <ref>-märgendid vastu tulevad kuskil. Teistsugust viidete süsteemi võib ju tahta ja soovida, aga hetkel tuleks võta parim mis pakkuda on ja tõesti, sellega harjuda, mitte peaaegu et viitamisest loobuda. Keegi ei julgegi ju viideid lisada kui pealik nii räägib.
- Kaootilisuse osas, üks asi on muidugi valimatult inglise vikist igasugu ebavajalikke malle kopeerida, aga läbimõeldult saab kindlasti palju asju paremini teha (isegi paremini kui inglise vikis). Paraku on selles vallas hetkel nii, et kategoriseerimist või mallindust või viitamist või artikli ülesehitust puudutavat on raske jutuks võtta ilma, et keegi südamepõhjani solvuks või, et keegi üldse huvi üles näitaks (või kui huvi näidatakse, siis üldiselt eiratakse seda mis paremini saaks teha ja oldakse olemasoleva ja selle puudustega väga rahul). Aga küllap aeg läheb edasi ja puhuvad kord ka soodsamad tuuled, inimesed mõtlevad järele jne. :-) 195.50.200.121 4. august 2009, kell 06:49 (UTC)
- Trükitavates artiklites kasutatakse autori ja aastaarvuga viitesüsteemi olenemata sellest, kas samale allikale viidatakse üks või mitu korda ja kas viidatakse mitmele leheküljele. Täpselt samamoodi saaks ka trükitud allika puhul anda iga kord täieliku viite. Ma ei näe siin vahet. Eesmärgiks oli viitega artikli teksti võimalikult vähe hakkida. Kui kirje on eraldi, võib teda minu poolest ka paisutada, see enam ei sega.
- Allikad võib ju panna eraldi alajaotusse "allikate" nime all.
- Trükitavates artiklites kasutatakse autori ja aastaarvuga viitesüsteemi olenemata sellest, kas samale allikale viidatakse üks või mitu korda ja kas viidatakse mitmele leheküljele. Täpselt samamoodi saaks ka trükitud allika puhul anda iga kord täieliku viite. Ja muide, ka veebilehe puhul oleks hea täpsemalt osutada, kus viidatav info paikneb. Ma ei näe siin vahet. Eesmärgiks oli viitega artikli teksti võimalikult vähe hakkida. Kui kirje on eraldi, võib teda minu poolest ka paisutada, see enam ei sega. Olgu seal siis pealegi keel või mis tahes, kui keegi peab vajalikuks selle lisada.
- Allikad võib ju panna eraldi alajaotusse "allikate" nime all.
- Kas siis viide muutub vähem usaldusväärseks, kui kirje paigutada allikate loetellu? Sageli juhtub, et viidatud kohas ei ole seda öeldud, mis artiklis kirjas on, kuigi allikas ise on usaldusväärne.
- Kui kirje tuleks klõpsamise peale kohe välja, oleks mugavam küll. Aga minu meelest on see väike ebamugavus neile, kes tõesti tahavad kontrollida, vähem oluline kui suur ebamugavus artikli redigeerimisel, mis teeb redigeerimise praktiliselt võimatuks. Trükitud artikli puhul ei nõua keegi täisviiteid tekstis, ja sealgi on sageli nii, et viide on alles allmärkuses. Jah, teine variant on allmärkuse asemel lisada autor ja aastaarv kohe teksti.
- Kas ma olen öelnud, et viitamist tuleks vältida? Ma räägin sellest, et mallide kasutamine on halb ja viited peaksid võimalikult vähe redigeerimisboksi risustama. Mis puutub teistesse vikipeediatesse, siis praktiliselt mitte kunagi ei viidata järjekindlalt kõiki väiteid ning mallidega viiteid ei ole tavaliselt ühes artiklis palju. Asi ei ole mitte üksikus viites, vaid pigem püüdes probleemi ennetada. Ma püüangi olemasolevate tehniliste võimaluste juures parimat saavutada.
- Kindlasti on ka selliseid inimesi, kes ei saa refidest jne üldse aru. Aga asi pole mitte selles. Kui ref-malli algus ja lõpp on üksteisest kaugel, siis silm enam ei haara, kus lõpeb viide ja algab tekst või teine viide. Me leppisime juba kokku, et viime viited eraldi ridadele (kui viide on lühike, siis oleks vist haaratavam, kui ta ei oleks eraldi real). Seegi on juba samm arusaadavuse poole. Teiseks tuleks minu arvates teha viited nii lühikesteks kui annab.
- Viitamine on nendest teemadest minu meelest veel kõige lihtsam.
- See on tervitatav, et mallide ja kategooriate süstematiseerimisega tegeleb. Mina nendega praktiliselt ei tegele, sest minu arvates on need süsteemid võrreldes kasuga nendest liiga keerulised ja raskesti hallatavad. Eks ole, kui on tegu suurt süvenemist nõudva ja palju vaidlusi tekitava alaga,l siis pole ime, et kaasarääkijaid on vähe. On tänuväärne, kui keegi nende asjadega tegeleb, aga minu meelest ei saa pahaks panna, et enamik inimesi keskendub sisule. Andres 4. august 2009, kell 07:40 (UTC)
- Ja kuidas keelata inimestel solvumist? Andres 4. august 2009, kell 07:42 (UTC)
- Vaevalt on redigeerimisakna sisu süüdi masside puudumises. --Kyng 4. august 2009, kell 07:09 (UTC)
- Kui me mõnes artiklis järjekindlalt viitame ning seejuures kasutame malle, siis seda artiklit ei hakka enam mitte keegi täiendama ega parandama. Ma ei välista, et on üksikuid imeinimesi.
- Mina usun küll, et redigeerimisaken sisaldab juba praegu nii palju masinkeelt, et see paljusid peletab. Andres 4. august 2009, kell 07:24 (UTC)
- No redigeerimiskast on redigeerimiskast. See on teksti köögipool. See, kuidas toimetuskastis tekst välja näeb, et tohiks toimetajale probleem olla.--Rünno 3. august 2009, kell 17:04 (UTC)
- Jutt on redigeerimiskastis näidatavast tekstist.--WooteleF 3. august 2009, kell 17:00 (UTC)
- Tõtt-öelda, ma ei saa ka probleemi olemusest aru. Mina näen täpselt nii palju, kui mall|netiviide käsib näidata. Mis poolikud read?--Rünno 3. august 2009, kell 16:56 (UTC)
- Minul on vaevu poolteist ja ei mõju häirivalt. Eks see sõltub eelistustest.--WooteleF 3. august 2009, kell 16:33 (UTC)
- Nüüd on neli ja pool rida. Ikka veel liiga palju. Andres 3. august 2009, kell 16:30 (UTC)
- Eemaldasin viitemallist tühjad väljad.--WooteleF 3. august 2009, kell 16:22 (UTC)
Andres 4. august 2009, kell 07:24 (UTC)
- Massiivsed viited ilmselt tõesti ei häiri neid inimesi, kes ise ei toimeta ega kirjuta. Üldse tundub, et need inimesed, kes kirjutajatele reegleid kehtestavad ja asju keerulisemaks ja formaalsemaks tahavad muuta, ei ole tingimata samad inimesed, kes kirjutavad ja toimetavad (või tahaksid seda teha). Ja minu meelest sellisel tööjaotusel ei tohiks küll lasta tekkida. Arvan ka, et on sobimatu naeruvääristada teisi asjasse üldse mitte puutuvate vihjetega tehnilisele küündimatusele või progressi takistamisele.
- Kas Vikipeedia keeruliseks muutmine ongi siis eesmärk? Mina usun küll, et on olemas seos kirjutajate mittelisandumise/kadumise ja lisanduvate kellade ja vilede vahel. Ma kirjutasin ka kunagi artikleid. Aga praegu tõesti kaob igasugune inspiratsioon enne ära, kui peale jõuan hakata. Ja algajaid peletab igasugu vidinate nõudmine kindlasti. Nii tulebki kirjutajate asemel juurde pigem neid, kes mööda arutelulehti kritiseerimas ja korraldusi jagamas käivad.
- (See oli lihtsalt arvamus ja ma ei plaani siia vaidlema jääda.) --Epp 4. august 2009, kell 08:53 (UTC)
- Või siis antud näite varal, on üksikud inimesed, kelle soov artiklit toimetada või täiendada jääb viidete või mallide paljususe taha.
- Ei, sa ei ole öelnud, et viitamist tuleks vältida. Aga rõhutades, et teistes vikides pole viitamises järjekindlust, et viited peaksid võimalikud lühikesed olema (a la ainult link), saab aru et pigem siiski võib viitamata jätta. Järjekindlalt muidugi ei ole ka teistes vikides viiteid, aga paljudes kohtades on neid siiski arvestatval hulgal ja ei saa öelda et nad üleliigsed oleks. Kusjuures vajadus viiteid lisada on näiteks inglise vikis laialdaselt tunnustatud ja kui nähaks vajadust mõne fakti viitamiseks, siis viitamine kui selline praktiliselt mingit vastuseisu ei leia.
- Jah, viitamisviise ja -süsteeme on erinevaid ja vajadusele vastavalt osutuvad eri juhtudel erinevad neist otstarbekaks. Süsteem stiilis lehekülgede loetelu ja raamatute loetelu ei osutunud hetkel otstarbekaks (nüüd pole enam viidet). Samuti ei ole ole siinsete tehniliste võimaluste juures vajadust nii algelise süsteemi kasutamiseks kui väite järel sulgudes aasta ja autor.
- Ainsa ettepaneku millegi erinevalt inglisviki üldisest viitamissüsteemist tegemiseks, millel minu meelest mõtet võib olla ja millegi oluliselt midagi ei kaotaks, pakus varem Jaan – kasutada igal pool tekstis <ref name= />-märgendit ja viidete pikad kirjeldused kõik viidete alaossa n-ö ära peita. Samas ei ole teada kas inglisviki viidete süsteem häirib 2–3 inimest või kedagi veel ja kas seetõttu on mõtet soovitada kõigil viidete lisamisega tehniliselt natuke rohkem vaeva näha.
- Selline idee oleks päris hea. On see idee ellu rakendatud? On selge, et kogu see tehniline värk mõningal määral häirib lugemist ja kui see tehniline värk on kuskil nurga taga, oleks teksti tunduvalt hõlpsam lugeda.--Rünno 4. august 2009, kell 11:57 (UTC)
- Üldise teema kohta. Minu meelest on olemasoleva sisu toimetamisele vähemalt sama suurt tähelepanu pöörata kui uue materjali lisamisele, kui mitte suuremat. Vormistus maksab ka midagi ja teeb teksti hulka maad usaldusväärsemaks. Mallid ja kategooriad on ainult üks ülesehituse osa. Ja kuni ei ole kokku lepitud, et me ei kasuta ei malle ega kategooriad ja nad on, siis ise nad ennast nähtavasti ei halda (uute kategooriate lisamine ei ole veel haldamine). Vormisuste teine pool on teksti küljendus jms. Kui tegijaid oli vähe siis ehk jah sai ilusti mõned inimesed oma äranägemise järgi kirjutada ja matejali lisada. Aga kui palju inimesi koos teeb (ja tegelikult ikkagi ühte asja), siis on teatav stiilijuhend möödapääsmatu. Selle koha peal on siin ainult mõnetine artikli osade järjekord, kõik muu on siiani kaootiline. Sellel ajal kui inglise vikis on pikad juhendid ja soovitustekstid välja töötatud, teeks meie ikka nagu alles kirjutamisega algust. Näiteks mis kõige pealt silma torkab võrreldes inglisvikiga – lõigu moodustamiseks on vaja küllalt materjali (lauseid) ehk teksti rühmitamine peab vastama selle hetke seisule, ühe või kahe lause jaoks ei tohiks eraldi alaosa teha jne. Kõige selle paremini tegemiseks on aga mingitki juhendit vaja, millest lähtuda. Mitte et ma üleliia arvustav tahaks olla, aga sellistele asjade suhtes võiks vastuseisu asemel initsiatiivi üles näidata. Ja juttu jätkub kauemaks.
- Mind näiteks ei kutsu üldine kaootilisus kirjutama ja seetõttu olen suuremas osas viimane poolaasta toimetamisega tegelenud. Eriti kui inglisviki eeskujul osata midagi paremat tahata, kui ei teaks, et paremini saab, siis muidugi. 195.50.206.110 4. august 2009, kell 10:01 (UTC)
- Ma ei saa aru, kuidas Sa loed välja vastuseisu viitamisele, kui ma räägin hoopis viidete vormistusest, mis artiklite kirjutamisele võib takistuseks saada. Seda, et teistes vikides pole järjekindlat viitamist, mainin sellepärast, et just järjekindla viitamise puhul ilmneb loheviidete pärssiv mõju.
- Kas oled ise proovinud toimetada mõnd artiklit, kus viited on järjekindlad ning vormistatud lohedena?
- Kuidas ei osutunud otstarbekaks? Viidet ei ole enam sellepärast, et viide oli vale. Kirjanduse alla see link ju sobib. Ei ole vajadust algelise süsteemi järele? Kas Sa selgitaksid, mille poolest see on algeline? Vajadus ju on, sest praeguse tehnilise lahenduse juures upub tekst viidete sisse ära!
- Kahjuks ma ei saa Jaani ettepaneku olemusest aru. Kus ta selle tegi.
- Seda, kui paljusid praegune süsteem häirib, saaks teada, kui seda küsida inglise vikis. Meil on selleks liiga vähe inimesi. Mina isiklikult ei saa aru, kuidas see saab mitte häirida.
- Mallide ja kategooriate haldamine on igati tänuväärt tegevus, kuid mina seda tõesti sisupooleks ei loe, sest see ei lisa artiklisse uut sisu ega ole ka olemasoleva sisu kontrollimine.
- Kui keegi vaevub juhendeid kirjutama, siis ka see on väga tänuväärt, sest enamik inimesi lihtsalt ei viitsi seda teha.
- On aga palju nõuda, et inimene näitaks initsiatiivi asjas, mida ta ei poolda. Mina leian, et lõikude pikkuse ühtlustamine ei saa olla omaette eesmärk. Kui selles asjas konsensust pole, siis ei saa seda ka reegliks teha. Andres 4. august 2009, kell 10:58 (UTC)
- Infotabelid, navigatsioonimallid ja kategooriad on minu jaoks liiga keerulised, ning et nad sisu ei lisa, siis ma nendega pead ei vaeva. Leian, et neid ei tohiks ka kirjutajatele kohustuslikuks teha. Aga see ei tähenda, et ma seisaksin vastu sellele, kui inimesed, kellel need käpas on ja kes neid oluliseks peavad, nendega tegelevad. Tööjaotus on hea asi. Aga viiteid ma panemata ei jäta, nii et ma ei saa aru, miks mulle viidetevaenulikkus omistatakse. Iseasi, et ma ei ole omandanud korduvviidete süntaksi. Kui see mulle meelde jääb, siis hakkan seda kasutama. Selleks et tavaline süntaks meelde jääks, läks mul kaks aastat (vahepeal seda küll lihtsustati) ja nüüd pole seda õnneks enam tarviski, piisab nupule vajutamisest. Muidugi olen puupea, aga kui puupead kirjutajate seast välja jätta, siis ei tulegi Vikipeediast midagi välja. Need, kes ei ole puupead, on arvatavasti siiski väike hulk inimesi. Andres 4. august 2009, kell 11:09 (UTC)
- Selle mainitud tehnilise lahenduse juures on üks puudus - viidete juures näitab, et neid on kasutatud ühe võrra rohkem.--WooteleF 4. august 2009, kell 10:11 (UTC)
- Mida Sa silmas pead? Andres 4. august 2009, kell 10:41 (UTC)
- Kui artiklis on kasutatud seda nö "lühivarianti" ja viide ise on peidetud teise alajaotusse, siis viidete loendis näitab nagu oleks antud viidet kasutatud 2 korda. Vist.--WooteleF 4. august 2009, kell 12:09 (UTC)
- Nii et viited panna eraldi alajaotusse? Arvan, et sellest midagi pole, et näitab ühe viitamiskorra juurde.
- Süntaksi lihtsustamiseks võiks ju võtta kasutusele mallid: viide|nimi|viitetekst ja viide|nimi vms. Andres 4. august 2009, kell 12:14 (UTC)
- Kui artiklis on kasutatud seda nö "lühivarianti" ja viide ise on peidetud teise alajaotusse, siis viidete loendis näitab nagu oleks antud viidet kasutatud 2 korda. Vist.--WooteleF 4. august 2009, kell 12:09 (UTC)
- Mida Sa silmas pead? Andres 4. august 2009, kell 10:41 (UTC)
- Jaani ettepanek on praegu veel toores. Aga võiks mõelda täiendatud toimetamiskasti peale. Inglise vikis on selline olemas en:User:Cacycle/wikEd. IE peal ei tööta. Vahendit tutvustava pildi pealt paistab tehnilised terminid ilusasti väljatoovat ja see võimaldaks sisulist teksti hõlpsamini lugeda.--Rünno 4. august 2009, kell 12:40 (UTC)
- Jah, olen toimetanud, küll viiteid endid ja viidete ümber ja veel hullem – neid ka lisanud. Ainult, et viimasel ajal olen enese märkamata netiviite mallist loobunud, küllap vastutulekust ja kuna suudan ka ilma enamvähem sama ilusti viite vormistada – küllap just aruteludest loetu põhjal, ise ei tuleks selle peal, et mall halb võib olla.
- Algeline, kuna sulud teksti sees, erinevalt ülaindeksitest, võivad tõesti lugemist häirida. Siin on tehniline võimalus sulu sisu artikli lõppu viimiseks ja samas viite hõlpsasti leitavaks jätmiseks.
- Sa rõhutad sõnu reeglid ja nõudma. – Ehk teevad need sõnad asja halvaks? Minu meelest ei nimetata abilehti ka inglise vikis reegliteks. Need on juhised, millest teksti vormistamisel lähtuda. Teisisõnu midagi mille poole püüelda. Samuti ei pea ega ilmselt tohikski kellelegi juhise täitmata jätmise pärast turja karata, lihtsalt mõnel juhul võib soovitusi ja tagasisidet anda ja soovitustekstidega oleks siis millestki lähtuda. Toimetajad muidugi võiksid juba juhisest lähtuda, kui osutub vajalikuks mööndusi teha, eks siis saab asja arutada. Praegu aga pole millestki lähtuda. Meil on ehk mõni üksik artikkel mille eeskujuks võttes ja mille ülesehitust ja stiili tõlgendades ehk saaks aimu käputäiest inglise viki abilehtedel olevatest kasulikest soovitustest – soovitustest mis kahjuks meie vikit ei puuduta ja alati tuleb hetke tujudega leppida. Minu pärast võiks inglise abilehtedest ka juhinduda (need on ikkagi suuremas osas üsna pika aja jooskul välja töötatud), aga korduvalt on öeldud, et inglise viki ei puuduta meid, nii et jälle jama. 195.50.204.176 4. august 2009, kell 12:46 (UTC)
- Epp väidab, et just ülaindeksid häirivad lugemist. Aga see selleks, see on rohkem harjumuse asi; redigeerimiskastis praegu toimuv on palju huljem kui lihtsalt sulud. Mina soovitasin panna nimi ja aastaarv allmärkusesse. Halb külg on see, et ei saa kohe täisviidet. Kui uute vahenditega saab viited kuidagi nii vormistada, et nad teksti ei ummista, siis ei ole enam vajadust viidet lühikeseks teha.
- Kui keegi kas või inglise viki eeskujul koostab soovitused teksti koostamiseks, siis on see väga teretulnud; minul ei jätku sellise suure ja igava töö jaoks motivatsiooni, ja ka algatuse näitamiseks ei tunne jõudu olevat. Ainuke asi, et soovitustest tuleks välja jätta need asjad, milles on tõsised lahkarvamused. Andres 4. august 2009, kell 12:57 (UTC)
- Installeerisin ülalmainitud skripti ära. Töötab päris ilusasti. Tehniline tekst on kenasti esile toodud. Aga tundub, et väikesed vead on skriptis sees. Peab arendajale sellest märku andma. Ja veidi aeglane kipub redigeerimiskasti käivitamine olema, eriti pikkade artiklite korral. Juurde on lisatud mitmeid redigeerimist hõlbustavaid kirjeid, nagu ülatekst, alatekst jms. Minule meeldib. Rohke tehnilise tekstiga varustatud artiklit on päris hea redigeerida. --Rünno 4. august 2009, kell 16:58 (UTC)
- Võtan aegluse kohta käiva märkuse tagasi. Paistab, et esmakordne redigeerimiskasti käivitus on aeglane.--Rünno 4. august 2009, kell 17:03 (UTC)
Kahe silma vahele on jäänud tõsiasi, et antud viide räägib artiklist erinevat juttu. Artiklis ei räägita mitte Aafrika elevantide koguarvust vaid Zakouma rahvuspargi piirkonnas elutsevate elevantide hulgast.--WooteleF 3. august 2009, kell 20:54 (UTC)
Veel 1970. aastatel hinnati elevantide arvuks 300 000 isendit, kuid tänapäeval 10 000 isendit [1].
- Välja. Andres 4. august 2009, kell 06:00 (UTC)
- Ajavahemikus 1889–1946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka[viide?]
- Kuidas see liigi levikut kirjeldab? Ma ei leia kuskilt ka materjali, mis seda väidet kinnitakisd. --Kyng 4. august 2009, kell 07:03 (UTC)
- Selle alajaotuse alla see tõesti hästi ei sobi. Kui keegi võtab kätte ja kirjutab põhjaliku artikli koos viidetega, küllap siis leiab, kust see pärit on, ning ka õige koha sellele. Andres 4. august 2009, kell 09:00 (UTC)
"Sugulussidemed" on halb alapealkiri kuna ka inimene on Aafrika elevandiga sugulussidemeis.--WooteleF 3. august 2009, kell 16:48 (UTC)
Vahemiku alampiirid on arusaamatud. Andres 3. august 2009, kell 19:23 (UTC)
- ↑ Goudarzi 2006