Arti Hilpus
Arti Hilpus (sündinud 31. oktoobril 1972 Elvas) on Eesti diplomaat.
Hilpus on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude ning täiendanud end Genfi Julgeolekupoliitika Keskuses.[1]
1996. aastast töötab ta välisministeeriumis, kus on olnud personalibüroo direktor ning Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor.
Aastatel 2001–2004 oli Hilpus Berliini suursaatkonna 1. sekretär poliitikaküsimustes ning seejärel Eesti välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna julgeolekupoliitika büroo direktor.[2]
2009–2012 oli Hilpus Eesti suursaadik Norras ja Islandil (asukohaga Oslos). 2012–2015 oli ta Eesti suursaadik Serbias, Montenegros, Makedoonias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. 2015–2018 oli ta Eesti suursaadik Venemaal[1] ja 2018–2022 oli ta suursaadik Lätis.[3] Märtsist 2019 kuni 2022. aastani oli Hilpus ka Eesti suursaadik Usbekistanis (asukohaga Riias).[4]
Hilpus on Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige.
Artiklid muuda
- "Eesti iseseisvuse taastamise küsimusest Soome ja Saksamaa suhetes 1942–1943", Tuna, 2/2012.
Tunnustus muuda
- 2019 Läti Tunnustusristi 2. klass (suurohvitser)[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 http://vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-venemaal-arti-hilpus-andis-ule-volikirja
- ↑ President Ilves nimetas Moskvasse uue suursaadiku Delfi, 11. september 2015
- ↑ Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus andis üle volikirja Välisministeerium, 1. august 2018
- ↑ FOTOD | Eesti Usbekistani suursaadikuna asus ametisse Arti Hilpus Delfi, 6. märts 2019
- ↑ Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8.
Välislingid muuda
- Eesti suursaadik Hilpus: Venemaa ei piirdu vaid pealinnaga, ERR, 18. detsember 2017
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arti Hilpus |