Arrasi unioon

Arrasi unioon (hollandi Unie van Atrecht, hispaania Unión de Arrás) oli Arrasis (Atrechtis) 6. jaanuaril 1579 sõlmitud kokkulepe, mille alusel Madalmaade lõunapoolsed riigid, tänapäeval Valloonias ning Nord–Pas-de-Calais (ja Pikardia) piirkonnas Prantsusmaal ja Belgias, väljendasid oma ustavust Hispaania kuningas Felipe II-le ja tunnistasid tema kindralkuberneri Juan de Austriat. Seda tuleb eristada Utrechti unioonist, mis sõlmiti hiljem samas kuus.

Hispaania Madalmaade kaart, Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).

Tingimused olid:

• Ei tohiks olla rohkem võõrvägede garnisone;
• Riiginõukogu tuleks korraldada nii, nagu Karl V ajal;
• Kaks kolmandikku nõukogu liikmetest tuleks paigaldada kõigi liikmesriikide nõusolekuga.
• Kõik eesõigused, mis olid jõus enne Hollandi mässu, tuleks taastada.
• Katoliiklus oli ainus religioon. Iga teine religioon (s.t. kalvinism) tuleks kaotada.

Allakirjutanud piirkonnad olid:

• Hainaut' krahvkond
• Artois' krahvkond
• Lille, Douai ja Orchies (Lille'i Flandria)
• Cambrai piiskopkond

Piirkonnad, mis soosisid uniooni, kuid ei allkirjastanud seda, olid:

• Namuri krahvkond,
• Luksemburgi krahvkond,
• Limburgi hertsogkond.

Parma hertsog Alessandro Farnese kasutas neid maakondi baasina separatistlike osade (Utrechti uniooni liikmete) vallutamise alustamiseks.