Apuolė
Apuolė (žemaidi Apoulė või Apūlė, läti Apūle või Apole) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas. Külas asuvad Apuolė linnamägi, muinaskalmed ja lohukivi.
| Apuolė | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Elanikke | 86 (2021)[1] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 56° 15′ N, 21° 39′ E | ||
  | |||
Külla jäävad osaliselt Bartuva ihtüoloogiline kaitseala ja Apuolė maastikukaitseala.[2] Sinna jäävad Apuolė kalmistu ja Urviai kalmistu.[3]
Külas peetakse aastast 2004 muinasfestivali „Apuolė 854“, kus tutvustatakse muistseid ameteid ja peetakse vanaaegsete sõjariistadega lahinguid.
Ajalugu muuda
Sealne 10 meetri kõrgune linnamägi (mõõtmed 80x80) võeti kasutusele I sajandil. Selle juurde kujunes ka suur muinasasula, mida võis praktiliselt linnaks pidada.[4]
Asulat on esmamainitud Rimberti kroonikas Vita Ansgari (Apulia). Ühtlasi on see esimene kord, kus mõnd Leedu asulat kirjalikes allikates on kajastatud. Aastal 854 tõstsid kuralased Rootsi ülemvõimu vastu mässu. Algselt ründasid neid taanlased, lootes mässulised alad oma võimule alistada, ent ülestõusnute vägi suutis nad purustada. Olof I Trätälja kogus kokku suure sõjaväe ja maabus Läänemere idakaldal. Algul vallutas ta Grobiņa, seejärel suundus aga Apuolė (Apulia) peale, mida kaitsesid 15 000 meest. Lahing linnuse pärast kestis 8 päeva, mille järel kindluse kaitsjad tunnistasid Rootsi kuninga ülemvõimu ja maksid iga kaitsja kohta ühe hõbemündi lunaraha.[5]
Küla kuulus hiljem kuralaste Ceklise muinasmaakonda ja seda mainiti kirjalikult taas aastal 1253 kui mahajäetud paika.[6] XVI sajandil on mainitud samanimelist parunivaldust.[7] Küla ennast mainitakse taas XVII sajandil.
Sealse linnamäe seostas kroonikate Apuliaga esimest korda läti arheoloog Eduards Volters aastal 1887. Esimesed väljakaevamised linnamäel tehti aastail 1928–1932 (Birger Nerman, Eduards Volters).[8] Rootsi arheoloogide Birger Nermani, Karl-Alfred Gustawssoni ja Hans Hanssoni väljakaevamised kinnitavad kroonikate tõepärasust.[9] Hiljem toimusid sealses piirkonnas väljakaevamised veel aastail 1986 (tuvastati 30 cm paksuse kultuurikihiga laialdane ala linnamäe ümbruses) ja 1996 (keskenduti muinasasulale). Arheoloogiliste leidude põhjal oli Apuolė muinasajal üks suuremaid kurši keskusi.
Sealsel linnamäel teeniti Juozas Šliavase andmeil hiljem paganlikul viisil "tõelist jumalat". Ka linnamäe kõrval asuv küngas oli Jonas Remeika teadetel kasutusel hiiemäena. Linnamäest 320 meetrit kagus asub lohukivi.[10]
Elanikkond muuda
|
|
Viited muuda
- ↑ Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Skuodo rajono savivaldybė
- ↑ Zabiela, Gintautas (1995). Lietuvos medinės pilys Vilnius: Diemedis. lk. 63. ISBN 9986-23-018-7.
- ↑ Butrimas, Adomas; Jovaiša, Eugenijus; Malonaitis, Arvydas (2002). "Seniausios rašytinės žinios apie Rytų Pabaltijį". Gimtoji istorija. Nuo 7 iki 12 klasės . Vilnius: Elektroninės leidybos namai. ISBN 9986-9216-9-4.
- ↑ Liv-, Esth- und Curlaendisches Urkundenbuch nebst Regesten. - Reval, 1853. - Kd. 1, lk. 327–329, Nr. CCXLIX
- ↑ Artūras Mickevičius. Apuolė. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. I (A-Ar). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2001. 683 lk.
- ↑ Simas Sužiedėlis, ed. (1970–1978). "Apuolė". Encyclopedia Lituanica. I. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. lk. 112–113. LCC 74-114275.
- ↑ Svensk uppslagsbok, Malmö 1932
- ↑ Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, 112-113 lk.
Välislingid muuda
Apuolė – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis