Ava peamenüü

Anykščiai (Helifaili info leedu , poola Onikszty, saksa Onikschten või Anixen) on linn Leedu idaosas Utena maakonnas, Anykščiai rajooni ja Anykščiai valla keskus. Asub merepinnast 75 meetri kõrgusel Šventoji ja Anykšta jõe ühinemiskohas. Anykščiai on Leedu tähtsaim suusakuurort ja talispordikeskus, seal asub Anykščiai regionaalpargi halduskeskus.

Anykščiai

[ aniikštšiai ]
leedu Anykščiai

Anyksciai COA.gif

Elanikke: 9190 (2017) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 32′ N, 25° 6′ E
Anykščiai (Leedu)
Anykščiai
Püha Matteuse kirik

Linnas asub kitsarööpmelise raudtee Anykščiai raudteejaam.

Aastal 2009 avati linnas kelgurada. Linnas on kvartsiitliiva karjäär, seal valmistatakse veini, linnas on ka puidutööstus.

Haridust annavad gümnaasium, progümnaasium, põhikool, spordikool, muusikakool ja kunstikool. Seal asuvas kutsekoolis koolitatakse kokkasid, sekretäre, ekspediitoreid, autoremondilukkseppasid, hotellitöölisi ja tislereid.

Anykščiai Püha Matteuse kiriku kaksiktornid on 79 meetriga Leedu kõrgeimad. Vaatamisväärsusteks on veel sealne vanalinn, mille tänavavõrgustik pärineb XV sajandist, vanalinna kalmistu kabel, aastal 1873 valminud õigeusu kirik ja aastal 2010 avatud inglite muuseum. Anykščiaist algab matkarada, mis viib Puntukase juurde.

AjaluguRedigeeri

Anykščiaid on esmakordselt mainitud 1440. aastal. Toona asus seal Leedu suurvürstidele kuulunud Anykščiai mõis, mis läks sel aastal Radvila Astikase valdusesse, olles hiljem Radziwillide omandis.

Aastail 1442-1452 ehitati sinna esimene puidust kirik. Sajandi teisel poolel sai asula alevi staatuse, aastal 1516 ka ajutiselt linna staatuse. Aastal 1566 põlesid nii alev kui ka kirik maha. Kirik põles taas aastal 1671. Asula sai taas linnaõigused aastal 1792, ent kaotas need aastal 1795.

Poola jagamisel läks asula Venemaa koosseisu. Tsaariajal olid asula kohta kasutusel venekeelsed nimekujud Оникшта[1] ja Оникшты.[2] XIX sajandi alguses ehitati sinna esimene kivikirik. Alevis oli ka juutide kogukond, seal oli kaks sünagoogi. Novembriülestõusu järel läks alev riigi omandisse. Aastal 1898 valmis Panevėžysi ja Švenčionėliai vaheline kitsarööpmeline raudtee, millel avati Anykščiai raudteejaam. Aastal 1900 elas linnas 2754 juuti. Aastal 1902 valmis Anykščiais hüdroelektrijaam. Aastal 1909 ehitati vana kiriku asemele uus, mille tornid olid algselt 84 meetri kõrgused, ent esimese maailmasõja tulemusel jäid need 79 meetri kõrgusteks.

Aastal 1929 asutati alevis veinitootmisega tegelev ühistu. Aastal 1938 sai Anykščiai linnaks. Aastal 1941 hukkasid linna vallutanud saksa okupatsiooniväed 1500 linna elanikku; enamik neist olid juudid.[3]

Teise maailmasõja järel tegutses linna ümbruskonnas viis leedu metsavendade rühmitust.[4] Aastal 1962 hakati seal kaevandama kvartsiitliiva.

Linn oli aastal 2012 Leedu kultuuripealinnaks.

ElanikkondRedigeeri

  • 2293 (1867)
  • 3500 (1896)
  • 3900 (1897)
  • 3500 (1923)
  • 4400 (1939)
  • 5442 (1959)
  • 8250 (1970)
  • 8800 (1974)
  • 9100 (1976)
  • 10 325 (1979)
  • 12 758 (1989)
  • 11 958 (2001)
  • 11 618 (2010)
  • 10 575 (2011)
  • 10 407 (2012)
  • 8848 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Anykščiai elanikest leedulasi 95,93%, venelasi 3,15%, poolakaid 0,26% ja ukrainlasi 0,11%.[5]

SõpruslinnadRedigeeri

Tuntud elanikkeRedigeeri

 
Antanas Baranauskase muuseum

ViitedRedigeeri

  1. Оникшта. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 21А (42) : Нэшвилль — Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 950 lk.
  2. Оникшты. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 655 lk.
  3. h[ttp://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search/vcntfr=1000.vcntto=5000/page/3/item/12/ Holocaust Atlas of Lithuania]
  4. Anykščiai laukia besidominčių partizanų kovomis: čia įrengtas naujas pažintinis maršrutas
  5. http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas

VälislingidRedigeeri