Vikipeedia

Antonio Muñoz Molina

Hispaania kirjanik

Antonio Muñoz Molina (10. jaanuar 1956 Úbeda, Jaéni provints) on hispaania kirjanik. Ta on Real Academia Española täisliige (1996) ja akadeemia Buenas Letras de Granada auliige, 2013. aastal määrati talle kirjanduse kategoorias Astuuria Printsi auhind.[1] Tema loomingus on palju viiteid popkultuurile, mis on tema üks peamisi inspiratsiooniallikaid.

Antonio Muñoz Molina
Antonio Muñoz Molina (2011)
Sündinud 10. jaanuar 1956
Úbeda (Hispaania)
Rahvus hispaanlane
Haridus Granada Ülikool, Madridi Complutense ülikool
Elukutse kirjanik, ajakirjanik
Žanr proosa, essee
Tuntud teoseid "Talv Lissabonis", "El jinete polaco", "Plenilunio", "La noche de los tiempos"
Abikaasa Elvira Lindo (al 1994)
Koduleht
antoniomunozmolina.net

Elukäik muuda

Antonio Muñoz Molina alustas kooliteed Escuelas Profesionales de la Sagrada Familia haridusasutuses, hiljem õppis Santo Domingo Savio ja San Juan de la Cruz de Úbeda keskkoolis. Järgnesid kunstiajaloo õpingud Granada Ülikoolis ja ajakirjandusõpingud Madridi ülikoolis. 1980. aastatel elas ta Granadas, kus töötas ametnikuna ja tegi ka kolumnistina kaastööd ajakirjale Ideal. Tema esimene raamat oli ajakirjas kirjutatud artiklite kogumik, mis ilmus 1984. aastal pealkirjaga "El Robinson urbano". Ta abiellus 1994. aastal kirjanik Elvira Lindoga, kellega tal on kolm last.[2] Antonio Muñoz Molinal on elukoht nii Madridis kui ka New Yorgis.

Kirjanduslik karjäär muuda

Tema esimene romaan "Beatus Ille" ilmus 1986. aastal pärast mitmeaastast ettevalmistust. Teoses kujutatakse väljamõeldud Mágina linna, mis on koopia tema kodulinnast Úbedast ja mis ilmub uuesti ka tema teistes teostes. Romaan räägib noorest mehest Minayast, kes naaseb Máginasse eesmärgiga teha kodusõjas hukkunud luuletaja Jacinto Solana kohta doktoritöö, kuid kelle kirglik elu viib ta uurimuste jadani, mis lõppeb meisterlikult.

1987. aastal võitis ta Premio de la Crítica ja Premio Nacional de Narrativa romaani "Talv Lissabonis" eest. 1991. aastal sai ta teosega "El jinete polaco" Premio Planeta auhinna, sellest järgmisel aastal aga Nacional de Narrativa preemia. 1995. aastal valiti ta Real Academia Española (RAE) täisliikmeks. 2007. aastal tunnustati teda kogu oma loomingu eest Jaéni ülikooli audoktorina. 2013. aastal pälvis ta Astuuria printsi kirjandusauhinna.[3]

Tema teised silmapaistvad teosed on "Beltenebros" (1989) – poliitilise alatooniga romaan armastusest, intriigidest ja linna põhjakihist sõjajärgses Madridis, Pilar Miró tõi teose kinoekraanile kaks aastat hiljem; "Los misterios de Madrid" (1992) – avaldati esmalt seeriana ajalehes El País, pealkiri viitab 19. sajandi följetonile "Los misterios de París" autorilt Eugène Sue; "El dueño del secreto" (1994), "Plenilunio" (1997), "Ventanas de Manhattan" (2004) ja "El viento de la luna" (2006). 2009. aastal avaldas ta suurejoonelise teose "La noche de los tiempos", mis taasloob Hispaania Teise Vabariigi kokkuvarisemise ja Hispaania kodusõja alguse Ignacio Abeli nimelise arhitekti seikluste kaudu.

Eesti keeles on Toledo kirjastus andnud välja teose "Talv Lissabonis" ("El invierno en Lisboa"), mis ilmus 2018. aastal ja mille on tõlkinud Triin Lõbus.[4]

2012. aastal annetas ta Hispaania Rahvusraamatukogule osa oma kirjatöödest, näiteks vihikutesse kirjutatud märkmed raamatutest ja ajalehtedest, romaanikavandid, avaldamata luuletused noorusest ja 1974. aastal kirjutatud ilmumata näidend.[5]

Looming muuda

Romaanid muuda

  • "Beatus Ille", 1986 Seix Barral
  • "Talv Lissabonis" ("El invierno en Lisboa"), 1987 Seix Barral
  • "Beltenebros", 1989 Seix Barral
  • "El jinete polaco", 1991 Planeta
  • "Los misterios de Madrid", 1992 Seix Barral, esmakordselt avaldatud ajalehes El País
  • "El dueño del secreto", 1994 Seix Barral (lühiromaan)
  • "Ardor guerrero", 1995 Alfaguara
  • "Plenilunio", 1997 Alfaguara
  • "Carlota Fainberg", 1999 Alfaguara (lühiromaan)
  • "En ausencia de Blanca", 2001 Alfaguara (lühiromaan)
  • "El viento de la Luna", 2006 Seix Barral
  • "La noche de los tiempos", 2009 Seix Barral
  • "Como la sombra que se va", 2014 Seix Barral
  • "Tus pasos en la escalera", 2019 Seix Barral

Jutustused muuda

  • "Las otras vidas", 1988 Mondadori (4 jutustust: "Las otras vidas", "El cuarto del fantasma", "La colina de los sacrificios" y "Te golpearé sin cólera")
  • "Nada del otro mundo", 1993 Espasa-Calpe; 2011. aastal Seix Barrali uus väljaanne, mis sisaldab peaaegu kõiki selle ajani ilmunud jutustusi[6]
  • "Sefarad", 2001 Alfaguara
  • "El faro del fin del Hudson", 2015 Oficio Ediciones (lühitekstide kogu New Yorgist)
  • "El miedo de los niños", 2020 Seix Barral

Esseed muuda

  • "Córdoba de los Omeyas", 1991 Planeta
  • "La realidad de la ficción", 1992 Renacimiento
  • "¿Por qué no es útil la literatura?", 1993 Hiperión (koos luuletaja Luis García Monteroga)
  • "Pura alegría", 1998 Alfaguara (erinevate kirjanduslike tekstide kogu)
  • "La huella de unas palabras", 1999 Espasa-Calpe (dialoogi vormis antoloogia kirjanik José Manuel Fajardo poolt)
  • "José Guerrero. El artista que vuelve", 2001 Diputación Provincial de Granada
  • "El atrevimiento de mirar", 2012 Galaxia Gutenberg (9 teksti seitsme maalikunstniku ning ühe fotograafi kohta)
  • "Todo lo que era sólido", 2013 Seix Barral

Päevikud muuda

  • "Ventanas de Manhattan", 2004 Seix Barral
  • "Días de diario", 2007 Seix Barral
  • "Un andar solitario entre la gente", 2018 Seix Barral

Artiklid muuda

  • "El Robinson urbano", 1984 Silene Fábula (aastatel 1982–1983 ajalehes Ideal ilmunud tekstide kogu)
  • "Diario del Nautilus", 1986 Diputación Provincial de Granada (ilmunud ajalehes Ideal aastatel 1983–1984)
  • "Las apariencias", 1995 Santillana (ilmunud väljaannetes ABC y El País aastatel 1988–1991)
  • "La huerta del Edén: escritos y diatribas sobre Andalucía", 1996 Ollero y Ramos (ilmunud päevalehes El País aastatel 1995–1996)
  • "Escrito en un instante", 1996 Calima Ediciones (ilmunud väljaandes Diario 16 aastal 1988 y RNE aastal 1992)
  • "Unas gafas de Pla", 2000 Aguilar
  • "La vida por delante", 2002 Alfaguara (ilmunud väljaandes El País Semanal aastatel 1997–2002)
  • "Travesías", 2007 Universidad Autónoma de México (ilmunud väljaandes El País Semanal aastatel 1993–1997)

Tunnustus muuda

  • 1986 – Premio Ícaro de Literatura ("Beatus Ille")
  • 1988 – Premio Nacional de Narrativa (1.º) ja Premio de la Crítica ("Talv Lissabonis")
  • 1991 – Premio Planeta ("El jinete polaco")
  • 1992 – Premio Nacional de Narrativa (2.º) ("El jinete polaco")
  • 1995 – Valitakse Real Academia Española liikmeks
  • 1997 – Premio Euskadi de Plata
  • 1997 – Hijo predilecto de Úbeda
  • 1998 – Premio Fémina Étranger parim Prantsusmaal avaldatud väliskirjandusteos ("Plenilunio")
  • 1998 – Premio Elle.
  • 1998 – Premio Crisol
  • 2003 – Premio Mariano de Cavia (artikkel "Lecciones de septiembre")
  • 2003 – Premio González-Ruano (artikkel "Los herederos")
  • 2006 – Villanova ülikooli (Pennsylvania, USA) audoktor
  • 2007 – Jaéni ülikooli (Hispaania) audoktor
  • 2010 – Brandeis ülikooli (Massachusetts, USA) audoktor
  • 2012 – Prix Méditerranée Étranger 2012 ("La noche de los tiempos")
  • 2013 – Premio Jerusalén[7]
  • 2013 – Premio Príncipe de Asturias de las Letras.[8]
  • 2015 – Premio Andalucía de la Crítica.
  • 2015 – Academia de Buenas Letras de Granada auliige[9]
  • 2017 – Premio Unamuno[10]
  • 2020 – Prix Médicis étranger ("Un promeneur solitaire dans la foule", prantsuskeelne tõlge teosest "Un andar solitario entre la gente")

Viited muuda

  1. ↑ Juan Andrés Muñoz (5. juuni 2013). "Antonio Muñoz Molina gana el Premio Príncipe de Asturias de las Letras 2013". CNN Español (hispaania). Cable News Network. Vaadatud 8. detsembril 2020.
  2. ↑ ""Se lió un póquer, porque yo tenía tres hijos y Elvira aportaba uno"". El Mundo (hispaania). 1. veebruar 2004.
  3. ↑ Laura G. Torrez, Esteban Ramón (6. juuni 2013). "Antonio Muñoz Molina, Premio Príncipe de Asturias de las Letras 2013". RTVE (hispaania). Vaadatud 16. aprillil 2018.
  4. ↑ "Talv Lissabonis". Toledo kirjastus. Tartu. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2021. Vaadatud 9. detsembril 2020.
  5. ↑ Manuel Morales (25. jaanuar 2012). "Muñoz Molina dona su archivo a la Biblioteca Nacional". El País (hispaania). Madrid: Grupo Prisa.
  6. ↑ Elsa Fernández-Santos (28. oktoober 2011). "Los cuentos de este mundo de Muñoz Molina". El País (hispaania). Madrid: Grupo Prisa. Vaadatud 16. aprillil 2018.
  7. ↑ "La Feria Internacional del Libro de Jerusalem celebra su jubileo". Agencia Judia de Noticias (AJN) (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2014.
  8. ↑ "ANTONIO MUÑOZ MOLINA". Fundación Princesa de Asturias (FPA) (hispaania). 2013. Vaadatud 16. aprillil 2018.
  9. ↑ "Antonio Muñoz Molina, académico de honor de la Academia de las Buenas Letras de Granada". Ideal (hispaania). Granada. 6. märts 2015. Vaadatud 6. märtsil 2015.
  10. ↑ "Muñoz Molina, Premio Unamuno amigo de los protestantes". Protestante Digital (hispaania). Madrid. 11. jaanuar 2017. Vaadatud 22. jaanuaril 2017.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Antonio_Muñoz_Molina&oldid=6542861"