Anti Viikna (9. märts 194429. märts 2023) oli eesti keemik.

Ta rajas Eestis tekstiili- ja rõivatootmisalase kõrghariduse luues 1990. aastal TTÜs kergetööstustehnoloogia kateedri.[1]

Elulugu muuda

Ta sündis 1944. aastal Tartus. Lõpetas 1962. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning oli 1962–1964 tehase Estoplast abitööline, masinist ja aparaaditööline.

Lõpetas 1968. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemiateaduskonna keemilise tehnoloogia cum laude. Töötas 1968–1970 TPI orgaaniliste ainete, hiljem orgaanilise keemia kateedri laborijuhataja ning oli 1970–1973 TPI aspirant põlevkivikeemia ja -sünteesi probleemlaboratooriumi juures.

Keemiateaduste kandidaat 1975 Eesti Teaduste Akadeemia "Самоассоциация алифатических спиртов и ее влияние на экстракционную способность двухкомпонентных спиртосодержащих растворителей"; dotsent 1985.[1][2]

Täiendas end TPI kõrgkoolipedagoogika kursustel 1976–1977; Lensoveti nimelises Tehnoloogiainstituudis Leningradis 1978–1979; Marseille Ülikoolis 1980; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis 1985; Tampere Tehnikaülikoolis 1991–1997; Swedish Board for Technical Accreditation (SWEDAC) assessorite koolitusel 1994; Eesti Majandusjuhtide Instituudis 1995–1996; Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis 1997.[1]

TPI Teadusliku Uurimise sektori vaneminsener 1970–1974; orgaanilise keemia kateedri assistent 1974–1978, vanemõpetaja 1978–1982; orgaanilise keemia ja biokeemia kateedri dotsent 1982–1990; TTÜ kergetööstustehnoloogia kateedri dotsent ja juhataja 1990–1992; puidu, polümeeride ja tekstiili-/polümeermaterjalide instituudi tekstiilitehnoloogia aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–1997; polümeermaterjalide instituudi direktor 1996–2012; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan 2001–2005; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan 2005–2012; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna emeriitprofessor 1. septembrist 2014.[1][2]

Teadustöö põhisuunad muuda

Polüetüleenpinna osoonimine ja aktiveerimine; alkoholides vesiniksideme tekkimine ning põlevkivifenoolide ja polüetüleeni kristallisatsioon.[1]

Rakenduslikud uuringud: siiditrükivärvide väljatöötamine, kleepvahariiete ja kleeppastade kasutamine rõivaste tootmisel, sulavliimid, kloororgaaniliste ainete ärastamine tööstuslikest heitvetest, linakiudude kasutamine mittekootud materjalides, linakiudude baasil biolagunevate kilede väljatöötamine.[1]

Avaldas 114 teaduspublikatsiooni ning tekstiilikeemia ja kiuteadusega seotud 5 kõrgkooliõpikut. Tema nimel on 2 autoritunnistust, 12 välispatenti ja 2 patentset leiutist.[1]

Teaduskorralduslik tegevus muuda

Anti Viikna oli TPI, hilisema TTÜ tekstiili- ja rõivatootmise valdkonna lõputööde ja materjalitehnoloogia magistri- ning doktoritööde kaitsmiskomisjoni esimees 1993–2014; Eesti Linaliidu juhatuse liige 1994–2012; TTÜ täienduskoolituse keskuse nõukogu liige 1994–1996; TTÜ arengukomisjoni liige 1995–1996; infrastruktuuri komisjoni asendusliige 1996–1997; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna nõukogu liige ja aseesimees 1997–2012; TTÜ nõukogu liige 1996–1998, juhataja 1998–1999; keemia- ja materjalitehnoloogia valdkonnanõukogu aseesimees 1997–2014; mehaanika valdkonnanõukogu liige 1996–1998; FAO European Cooperative Research Network on Flax liige ja ekspert 1996–2006; The Textile Institute (Manchester, Suurbritannia) liige 1996–2010; INFORM-IENICA rahvusvahelise projekti ekspert, 2003–2005; TEMPUS JEP projekti vastutav täitja TTÜs 1996–1999; Eesti Tekstiili- ja Rõivatootjate Liidu juhatuse liige 2003–2012.[1]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 503-504
  2. 2,0 2,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn, 2013, lk. 270-271

Välislingid muuda