Amatsoonid on vanakreeka mütoloogias naissõdalased, kes elasid Väike-Aasias.

Pükse kandev amatsoon. Atika alabastron, umbes 470 eKr (Briti Muuseum)
Amatsoonidega võitlev Herakles. Atika hüdria, umbes 530 eKr (Staatliche Antikensammlungen, München)

Amatsoone kirjeldatakse meestevaenulikena. Nad kasutasid naaberrahvaste mehi soo jätkamiseks, kusjuures ellu jäeti vaid sündinud tüdrukud, poisid anti ära või tapeti.

Kreeka rahvaetümoloogias on nimetust "amatsoonid" tõlgendatud kui 'ilma rinnata' (vanakreeka keeles a- 'ilma' + mazos 'rind'), sest arvati, et nad lõikasid vibu hõlpsamaks käsitsemiseks maha oma parema rinna.

Amatsoonide maale tungis Herakles, et saada kätte amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Selle käigus tappis ta tahtmatult Hippolyte.

Hippolyte oli vanakreeka mütoloogias amatsoonide kuninganna, sõjajumala Arese ja amatsoonide kuninganna Otrera vanim tütar. Ta päris emalt amatsoonide kuninganna tiitli.

Theseus röövis amatsoon Antiope (mõne müüdi järgi Hippolyte), põhjustades sellega amatsoonide rünnaku Ateena vastu.

Amatsoonidega kohtuvad oma retkel argonaudid.

Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes.

Amatsoone kujutatakse (enamasti pükse kandvana) sageli kreeka vaasimaalidel, reljeefidel ja skulptuuris, samuti hilisemas kunstis. Eriti armastatud teema on nn amatsonomahhia (vanakreeka amazonomachia) ehk kreeklaste müütiline võitlus amatsoonidega.