Aluseta lause
Eesti keel muuda
Aluseta lause on kas lünklause või vaeglause.
Lünklauses ei ole aluse puudumise põhjused sisulised ning aluse puudumine vajab seetõttu kompenseerimist. Aluse puudumist võivad kompenseerida näiteks 1. ja 2. pöörde tunnus või lause kontekst: Ø tahan sind näha. Lünga esinemine lauses ei ole kohustuslik, v.a juhul kui öeldis on käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes.
Aluseta vaeglauses pole alust sisulistel põhjustel – subjektisiku sisulise ebamäärasuse tõttu. Selliseid lauseid nimetatakse ka vaegisikulisteks lauseteks. Vaegisikulised laused on
- üldisikulised laused: Oma tööd peab armastama.
- umbisikulised laused: Talle anti aukiri.
- isikuta laused: Eile müristas.
Üld-ja umbisikulistes lausetes kehtib predikatsiooniseos, isikuta lausetes mitte. Isikuta lauses puudub alus öeldisverbi leksikaalse tähenduse tõttu ning perdikatsiooniseos puudub.
Aluse puudumise põhjused muuda
- Alust ei ole lauses, kui öeldis on umbisikulises tegumoes: Päev otsa tehti heina.
- Alust ei ole mõnes väljajättelises lauses, kus see on juurdemõeldav: Mida Jaan teeb? – (Jaan) istub kodus.
- Alus võib lausest puududa, kui öeldis on käskivas kõneviisis: Pontu, tule siia!
- Alust ei saa kasutada, kui öeldisverb on käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes: Õppigem!
- Eesti keeles on tegusõnu, mis ei vajagi enda kõrvale alust: Läheb vihmale. Sajab.
Kirjandus muuda
- Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.