Ališer Usmanov

Ališer Usmanov (usbeki Alisher Usmonov, vene Алишер Бурханович Усманов; sündinud 9. septembril 1953 Chustis Namangani vilajetis Usbekistanis) on usbeki rahvusest Vene suurärimees.

Ališer Usmanov
Ališer Usmanov (2009)
Sünninimi Ališer Burhanovitš Usmanov
Sünniaeg 9. september 1953 (71-aastane)
Tšust, Namangani vilajett, Usbeki NSV, Nõukogude Liit
Rahvus usbekk
Elukoht Lausanne, Šveits
Alma mater Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut
Tegevusalad MegaFoni omanik
Mail.Ru kaasomanik
Arsenal FC osanik
Finch Farmi toetaja
Omakapital 13,6 miljardit eurot (detsember 2016)
Ordenid Orden Isamaa Teenete Eest (IV klass)
Aleksander Nevski orden
Austuse orden
Sõpruse orden (Kasahstan)

Usmanov on Metalloinvesti enamusosanik, ajalehe Kommersant omanik, Gazprominvestholdingsi esimees. Talle kuulub ligi kolmandik internetiettevõtetesse investeerivast firmast Digital Sky Technologies. Usmanov on Küprosel registreeritud rahvusvahelise haardega investeerimisfirma Gallagher Holdings ainuomanik. Muuhulgas on ta Londoni Arsenali jalgpalliklubi suurim osanik (24,2%).

Usmanovi isa oli riigiprokurör, kes kaotas töö, kui Ališer 1980. aastal kaheksaks aastaks sunnitööle mõisteti. Vabanes ta 1986. aastal ennetähtaegselt. Usbekistani Ülemkohus rehabiliteeris Ališer Usmanovi 2000. aastal. Briti endine saadik Usbekistanis Craig Murray on Usmanovile süüks pannud mitmesuguseid kuritegusid, nimetades teda gangsteriks.

Mais 2009 maksis Digital Sky Technologies 200 miljonit dollarit 1,96% osaluse eest suhtlusvõrgustikus Facebook.

Ajalehe Sunday Times andmetel oli Usmanov 2011. aastal rikkuselt teine inimene Suurbritannias.

Ajakirja Forbes andmetel oli Usmanov 2014. aastal rikkuselt esimene inimene Venemaa Föderatsioonis.[1]

Elukäik ja tegevus

muuda

Sündis prokuratuuritöötaja peres (isa oli 1980 Taškendi prokurör). Kasvas üles Taškendis tegeldes spordiga (kuulus vehklemises Usbeki NSV noortekoondisse). 1976 lõpetas Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) rahvusvahelise õiguse alal.

Naasis Usbekistani, kus töötas Usbekistani komsomoli keskkomitee vanemreferendina.

Suvel 1980 vahistati koos kahe teise usbeki "kuldse nooruse" liikmega (Usbeki NSV KGB ülema asetäitja poeg ja põllumajandusministri poeg) ning 19. augustil 1980 mõistis Turkestani sõjaväeringkonna sõjatribunal talle kaasosaluse eest altkäemaksu võtmises raskendavatel asjaoludel, isikute rühma poolt toime pandud pettuse ja sotsialistliku vara grupivarguse eest kaheksa aasta vangistust. Vabanes 1986. aastal ennetähtaegselt "eeskujuliku käitumise" ja "siira kahetsuse" eest. 2000. aastal rehabiliteeriti Usbekistani Ülemkohtu poolt, kes leidis, et juhtum on väljamõeldis. Tema enda sõnul „langes ta koos sõpradega Usbekistani NSV sisekonflikti ohvriks”, samas kui peamine löök oli suunatud Usbekistani kuldsete noorte kõrgete vanemate vastu.”[2][3][4][5]

Vanglast vabanenuna tegeles algul tõlkimisega araabia keelest saades peagi tööle NSV Liidu Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi Andijani laborisse Usbekistanis, kus ta töötas patendispetsialistina. MGIMO sõprade abil sai tööle NSV Liidu Rahukomitee välismajandusassotsiatsiooni Moskvas.

1987. aasta lõpul asutas Moskva oblastis Ramenskojes kooperatiivi Agroplast, mis tootis kilekotte. 1989. aastal loobus sellest ärist ja tegeles kuni 1993. aastani sigarettide impordiga. 1990. aastate alguses sai telekommunikatsiooniseadmete tootmisele spetsialiseerunud ettevõtte Intercross asepresidendiks ja seejärel presidendiks.

1993. aastal oli üks MAPO-Banki asutajaid, 1994–1995 panga asedirektor.

1995. aasta jaanuaris asutas koos ärimeeste Andrei Skotši ja Lev Kvetnoiga ettevõtte Interfinservice (või Interfin), mis tegeles metallurgiavarade ostmisega. Eelkõige omandati selle kaudu aktsiad Oskoli elektrometallurgiatehases (OEMK) ning Lebedinski kaevandus- ja töötlemistehases.

1997. aastal, pärast seda, kui Usmanov suutis OEMK ja Lebedinski tehase õlad Gazpromi ees tasuda, kutsus gaasiettevõtte juhatuse esimees ta tütarettevõtte Gazprominvestholding peadirektori asetäitjaks. Veebruarist 2000 kuni oktoobrini 2014 tegevjuht. Meedia andmetel tegeles Usmanov Gazprominvestholdingu eesotsas "halbade võlgade" küsimustega – eelkõige SRÜ riikide võlgade tasumisega Gazpromi ees. Pärast Gazpromi juhtkonna vahetust 2001. aastal asus ta tagastama 1990. aastatel kaotatud Gazpromi vara. 1999. aastal võõrandasid Skotš, Usmanov ja Kvetnoi Lebedinski ja OEMK aktsiad ettevõttele Gazmetall. 2000. aastate alguses ühendati ettevõttega Uralstal. 2004. aastal ostsid nad Bidzina Ivanišvililt (hiljem Gruusia peaminister) holdingfirma Metalloinvest. 2008. aastal ostsid Sko jatš Usmanov välja Kvetno osaluse ühises äris. 2008. aastal nimetati Gazmetall ümber holdingettevõtteks Metalloinvest. 2006. aastal omandas Usmanov kirjastuse Kommersant. 2008. aastal omandas 31,1% Venemaa ühest suurimast mobiilioperaatori MegaFon aktsiatest. Seejärel suurendas Usmanov oma osalust MegaFonis 100%-ni. 2007–2018 Inglismaa tippjalgpalliklubi Arsenal kaasomanik. 2012. aastal registreeris firma USM Holdings Küprosel, kuhu ta kaasas hulga oma telekommunikatsioonivarasid, sealhulgas Mail.ru Groupi ja Megafoni. Alates 2018. aastast kandis ta USM -i vara Venemaale. 2021. aasta seisuga omab 49% osaluse USM aktsiatest.[2]

Aastatel 2001–2009 oli ta Venemaa vehklemisliidu president, 2005–2009 Euroopa Vehklemisliidu president. 2008. aastal valiti ta Rahvusvahelise Vehklemisliidu (FIE) presidendiks.

Tuntud oma heategevusega. 2006. aastal sai temast heategevusfondi Kunst, Teadus, Sport asutaja, mille üheks tegevuseks on ka nägemispuudega inimeste toetamine.

2007. aastal ostis Sotheby'si oksjonil 111,75 miljoni USA dollari eest Mstislav Rostropovitši ja Galina Višnevskaja kunsti- ja pillikogu, annetades selle Venemaa riigile. 2013. aastal annetas Puškini muuseumile Frans Halsi maali "Püha Mark", mis kadus Krimmi sõja ajal aastatel 1853–1856. Samal aastal ostis ta ameeriklastelt NSV Liidu kokkuvarisemise järel kadunud klassikaliste Nõukogude karikatuuride õigused ja andis üle laste riiklikule telekanalile Bibigon.

2005. aastast kuulub ta Ameerika ajakirja Forbes andmetel maailma miljardäride reitingusse. Aastatel 2012–2014 tunnistas ajakiri ta Venemaa rikkaimaks meheks. Aprillis 2021 avaldatud edetabelis on Usmanov 18,4 miljardi dollarise varandusega maailmas 99. ja Venemaal 7. kohal.[2]

Sanktsioonid

muuda

28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidus olev vara külmutati.[6]

Viited

muuda